KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2528 Haldusasi A.K. kaebus Jõelähtme Vallavol

§ 9lg 2 loetletud eesmärgid on tarvis detailplaneeringuga lahendada komplekselt.

Ei ole võimalik jagada planeeritavat ala kruntideks, määrata ehitusõigused ja hoonestusala, kui seejuures ei ole teada tehnovõrkude ja-rajatiste asupaik. Volikogu on detailplaneeringu osalise kehtestamisega rikkunud

§ 9lg 2.

Planeerimisseaduse § 23 lg 7 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral järelevalve teostaja teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. See on erand ja võimalik ainult kahe tingimuse üheaegsel esinemisel: peab esinema põhjendatud vajadus ja teiseks järelvalve teostaja ehk maavanem peab tegema planeeringu osaliseks kehtestamiseks ettepaneku. Antud juhul ei ole täidetud kumbagi tingimust. Maavanem ei ole toonud esile mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks planeeringut oleks vaja kehtestada osaliselt. Osaliseks kehtestamiseks ei ole maavanem ka ettepanekut teinud. Jõelähtme Vallavolikogu on osalist kehtestamist põhjendanud asjaoluga, et detailplaneeringu kõik huvitatud isikud ei olnud detailplaneeringu kehtestamise tingimustega nõus ning detailplaneeringujärgsete teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise leping on sõlmitud 29.07.2009.a. lepinguga nr.DP-68/09 planeeringuala osa kohta. Ilmselgelt ei ole need mõjuvad põhjused planeeringu osaliseks kehtestamiseks, rääkimata sellest, et mõjuva põhjuse esinemist või selle puudumist on pädev hindama ainult maavanem järelevalvet teostava isikuna, mitte aga vallavolikogu. Asjakohane ei ole vaielda selle üle, kas Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneering on olemas või mitte. Nimetatud planeeringut ei ole kehtestatud ja järelikult ei ole teda olemas. Planeeringut menetletakse ja milliseks see kujuneb, seda ei ole praegu võimalik ette näha. Olematu planeeringuga ei ole õige siduda Kapteni ja Lääne-Aksli detailplaneeringu lahendusi. Detailplaneering on ka veevarustuse osas õigusvastane. Ei ole ühtegi usaldusväärset dokumenti, millest nähtuks, kuidas ja millal varustatakse planeeringualale kavandatud kinnistud majandus-ja joogiveega. Detailplaneeringu seletuskirjas IV Insenervõrgud I „Veevarustus“ viidatakse Kaberneeme küla teemaplaneeringu teedevõrgu ja infrastruktuuri veevarustuse skeemile (OÜ Maaplaneeringud), Vesivarustusühistu „Kaberneeme" kirjale 14.09,04 ja Loo Vesi tehnilistele tingimustele nr. 106 14.

1. 2005.a. Tegelikult on Kaberneeme külas elamute veevarustus lahendamata. Volikogu otsuse järgi peab hakkama Kaberneeme küla majandus-ja joogiveega varustama OÜ Loo Vesi. Viimane on küla sissesõidupoolsesse külge rajanud puurkaevu ja ühendanud sellega mõned lähinaabruses olevad majapidamised. Rohkem ei ole veevärki projekteeritud ega ehitatud. Detailplaneeringu seletuskirjas väidetakse, et veevarustus on ajutiselt lahendatud naabruses asuva Vilbaste puurkaevu baasil, mille tootlikus on 12 m3/h. See ei ole õige. Tegelikult on kaevust lubatud võtta vett alla 10 m3 ööpäevas, sest sanitaarkaitseala on 10m puurkaevust (Veeseadus § 28 lg 4 p l), Vilbaste puurkaev on erakaev, mis kuulub kaasomandi alusel võrdsetes osades kaebuse esitajale, A.K.ile ja V. V.le. Varasematel aastatel rentis puurkaevu vesivarustusühistu „Kaberneeme".
2. juulil 2002.a. esitas vesivarustusühistu Jõelähtme Vallavalitsusele kirjalikul informatsiooni selles, et Vilbaste puurkaevust on Veeseaduse järgi lubatud tarbida vett ainult kuni 10 m3 ööpäevas ja et täiendavalt ei ole ühtegi majapidamist võimalik enam puurkaevu veehaardesse ühendada. Momendil on puurkaevuga ühendatud mõlema kaevuomaniku majapidamised ja puurkaevu lähinaabruses asuvad elamud. Vee tarbimine toimub seadusega lubatud mahtudes ja riiklikult määratud aruandluse alusel. Vilbaste kaevust ei ole Kapteni ja Lääne Aksli 2 3 planeeringuala kinnistute veega varustamine seadust rikkumata võimalik. Tegemist on erakaevuga. Sellest puurkaevust vee tarbimiseks on vajalik kaevuomanike luba. Detailplaneeringuga seotud isikud kaevuomanikelt vee tarbimiseks luba ei ole taotlenud. „Vilbaste“ puurkaev on ehitatud erakaevuna ja oli algusest peale V. V. omandis. Asjaolu, et V.V. kohe kaevu ekspluatatsiooni võtmisest hakkas naabreid tasuta veega varustama ei muuda kaevu omandivormi. Kaev oli kinnisasjana V. V. ainuomandis 2007.a. septembrini. Tehinguga nimetud ajast sai kaebajast kaevu ½ kaasomanik. Kuni 2007.a. rentis Vesivarustusühistu „Kaberneeme“ V. V. kaevu ja korraldas elanike varustamist veega. Veetarbijatel olid ühistuga veekasutuslepingud. P.L. ega keegi tema perekonnaliikmeist ei ole kunagi kuulunud sellesse ühistusse, P.L. oli ühistuga lepingulises vahekorras. 01.oktoobri 2007.a. otsusega nr.256 määras Jõelähtme Vallavolikogu oma haldusterritooriumil veeettevõtjaks OÜ Loo Vesi. Sellest alates on Kaberneeme külas ainuke ametlik veekäitleja OÜ Loo Vesi. Samal aastal Vesivarustusühistu „Kaberneeme“ likvideeriti, ametlik likvideerimisteade ilmus 06.septembril 2007.a., registrist kustutamine oli 05.mail 2008.a. Peale selle, et likvideerimismenetlus on avalik, informeeris likvideerija sellest kirjalikult vallavalitsust, OÜ-d Loo Vesi ja ka veetarbijaid (Vt. Lisa nr.3 Likvideerimisteade 15.oktoobrist 2007.a.). P.L.i väide, et tema saab käesoleval ajal puurkaevust vett seaduslikul alusel, on vale. Ühistu likvideeriti õigusjärgluseta. Kaevu omanikel puudub P.L.iga igasugune lepinguline side ja ei ole teada, kas ta vett tarbib ja kui palju tarbib. Tema majapidamisel otseühendus pumbamajaga puudub. P.L.i majapidamine saab vee oma naabri veehaardest. Vee kasutus puurkaevust on riiklikult limiteeritud (kuni 10 m3 ööpäevas) ja kui tarbimisvajadus suureneb, siis ei ole tal enam võimalik sellest puurkaevust vett saada. P.L. on oma seletuses õigesti märkinud, et käesoleval ajal on „Vilbaste puurkaev“ ainuke juurdepääs veele, kuid see juurdepääs on tal ebaseaduslik. Et juurdepääs seaduslikuks muutuks, peaks ta kaevuomanikega vastava kokkuleppe saavutama, mitte aga vaidlema. Menetlemise ajal parandas Jõelähtme Vallavolikogu otsusega 30.novembrist 2009.a. nr.34 oma varasemat otsust Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala detailplaneeringu osalise kehtestamise kohta. Detailplaneeringu seletuskirja IV peatüki 1.alapunkti „Veevarustus“ sõnastust muudeti. Uus redaktsioon on järgmine: Veevarustus on planeeritud vastavalt koostamisel olevale teemaplaneeringule „Kaberneeme küla teedevõrk ja infrastruktuur“, veevarustuse skeemile ja OÜ Loo Vesi tehnilistele tingimustele. Planeeringualal olemasolevate hoonete veevarustus on hetkel lahendatud naabruses asuva Vilbaste puurkaevu baasil. Järelikult detailplaneeringu ala veevarustus rajaneb teemaplaneeringule, mida ei ole olemas. Käesoleval ajal aga on detailplaneeringu alale jäävate hoonete veevarustus lahendamata. Kasutatakse õigusliku aluseta erakaevu vett, ilma et kaevu omanikel oleks sellest ülevaadet.

§ 26

lg 1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Rikutud on Looduskaitseseaduse §36 lg 2 nõuet, sest omavalitsus ei ole detailplaneeringuga taganud avalikku juurdepääsu mereranda. Rikutud on

§9

lg2, sest kehtestatud detailplaneering ei täida seaduses nõutud eesmärke, seda eriti tänavatemaa-alade ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramise eesmärki. Järgitud ei ole ka Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasustust suunavad keskkonna tingimused“ kehtestatud maavanema korraldusega 11.03.2003 nr.356-k. Teemaplaneeringu p 3.1.2 esitatud väärtuslike loodus- ja puhkepaikade loendis p 23 on öeldud, et Kaberneemes on saanud ohtudeks ehitustegevus ja rannateede sulgemine. Vaidlusaluses detailplaneeringus Maakonna teemaplaneeringuga ei ole arvestatud: ilma igasuguse põhjenduseta on järjekordselt leidnud aset rannateede sulgemine. Läänepoolsesse mereranda puudub Kaberneeme külast juurdepääs. P.L. on sulgenud mitu jalgrada randa, ka ühe suurema autotee, mis ühendas Küla teed ja Rahvamaja teed. Sellega rikkus P.L. AÕS § 155 lg 1, mis keelab omanikul, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Nimetatud ühendustee oli aktiivses kasutuses ja oli ajalooliselt kujunenud ammu enne seda, kui P.L. selle maa endale erastas. Et tegemist oli avalikult kasutatava teega, tõendab ka fakt, et tee on käesoleva ajani fikseeritud Maa-ameti kaardiserveris. Maa- 4 ameti kaardiserveris teede sulgemised kajastamist ei ole leidnud. Maa-ameti kaartidel on endiselt alles teed, mis looduses juba aastaid on lakanud olemast. Jalgradu Maa-ameti kaartidele ei ole kantud, kuid see ei tähenda, et Kaberneeme külas jalgradu ei ole olnud. Kaebaja nõuab vallavolikogu otsuse tühistamist peaasjalikult seetõttu, et detailplaneeringuga ei ole ette nähtud mõistlikku liikluskorraldust, mis omakorda raskendab teede korrashoidu, prügivedu, posti- ja päästeteenistuse tegevust ning takistab inimestel läbipääsu metsa ja mereranda. Mõistlikku liikluskorraldust vajavad kõik kohalikud elanikud ja ka külastajad ning seetõttu kajastab kaebus avalikke huvisid. Kaberneeme küla alalise elanikuna on detailplaneeringu kehtestamisega kahjustanud ka kaebaja subjektiivsed huvid. Kaebaja subjektiivne huvi ühtib avaliku huviga. Mõistlik liikluskorraldus, juurdepääs metsa ja mereranda on sedavõrd mõistetavad vajadused, et neid ei pea põhjendama. Ei ole võimalik määratleda, mis osas on kaebus subjektiivsete õiguste kaitseks ja mis osas nn populaarkaebus. Kaebaja palub lühistada Jõelähtme Vallavolikogu l

1. oktoobri 2009.a, otsus nr 556 täielikult ja jätta kohtukulud Jõelähtme Vallavalitsuse kanda.
2. Vastuseks P.L. seisukohtadele märgib: P.L. väidab, et kaebuse esitaja ei selgita ega põhjenda, mil moel rikub otsus kaebaja õigust olla kindlustatud mõistlikult korraldatud liikluse-, teede korrashoiu-, prügiveo- ja päästeteenistusega ning õigust kasutada seaduslikult ehitatud tehnovõrke ja –rajatisi Kapteni ja Lääne-Aksli maaüksuse DP osaline kehtestamine. Kaebuses on üksikasjalikult näidatud ära, kuidas rikub õigusi DP osaline kehtestamine. P.L.i viide Tõnise maaüksuse detailplaneeringule on kohatu. Tõnise maaüksuse detailplaneeringu ala jäi sama maaüksuse piiresse. Enne kehtestamist kooskõlastati detailplaneering allkirja vastu kõigi asjast huvitatud isikutega. Tõnise detailplaneeringu kehtestamise vastu ei esitatud ühtegi vastuväidet. Avalikes huvides liikluse paremaks korraldamiseks Küla teel muudeti Tõnise maaüksus detailplaneeringuga Küla tee alla jäänud maa otstarvet. See maa muudeti transpordimaaks, moodustati eraldi maaüksus ja transpordimaa on üleantav vallale. P.L. seevastu aga sulges ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele. See oli autotee. Oma elamu juurde maa erastamisel läks ühendustee all olev maa P.L.i omandisse. Enne 2003.aastat, kui Kaberneeme külas ei olnud detailplaneeringu koostamise kohustust, laskis P.L. moodustada erastatud maast eraldi ehituskrundi, kuhu hõlmas nimetatud ühendustee läänepoolse osa ja müüs ehituskrundi edasi. Krunt on tänaseks hoonestatud ja seetõttu on ühendustee taastamine täpselt endises asukohas praktiliselt võimatu. P.L. on kategooriliselt igasuguse ühendustee taastamise vastu ja detailplaneeringu osalise kehtestamisega püüab ta tee taastamise teha võimatuks. Tee taastamiseks asukoha määramisel on vajalik lähtuda planeeringualast tervikuna. Käsitledes planeeringuala osade kaupa võib juhtuda, et teed tõesti ei ole võimalik taastada. Detailplaneeringu menetlemise käigus esitati ühendustee taastamiseks korduvalt ettepanekuid, kuid tulemusteta. Osaliselt on need ettepanekud leidnud käsitlemist Jõelähtme Vallavalitsuse 09.11.2007.a. kirjas nr.7-1.3/
3. Kirja punktis 1 asub vallavalitsus seisukohale, et ühendustee on juba aastakümneid kasutusest väljas ja tee taastamine ei ole uue hoonestuse tõttu enam võimalik. Selliselt näeb asja ka P.L.. Tegelikult oli tee alles vähem kui 10 aastat tagasi aktiivses kasutuses. Ühendustee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel läks kasutusest välja alles siis, kui P.L. seal ehituskrundi moodustas ja krundi müüs. Vallavalitsusel on täielikud andmed, millal P.L. maa erastas, millal krunt müüdi ja millal krundile hoonestus tekkis. Vallavalitsus aga selles küsimuses tõest ei hooli ja on asunud P.L.i ärihuvisid kaitsma. Sama küsitav on vallavalitsuse punktis 2 väljendatud seisukoht, millega välistatakse tee rajamine üle liivaluite. Samamoodi on vallavalitsus korranud P.L.i vastuväidet. Tuginetakse P.L.i esitatud keskkonnaeksperdi arvamusele, mis ei kannata vähimatki kriitikat. Sellest arvamusest võib järeldada, et tee, seal hulgas isegi jalgtee rajamine sellele liivaluitele kahjustab keskkonda. Luite kasutamist elamumaana ja sinna kavandatud hoonete ehitamist peetakse aga loodussõbralikuks, keskkonda 5 mittekahjustavaks tegevuseks? Arvamuse andnud asjatundjat detailplaneeringu avalikele aruteludele ei kutsutud ja seetõttu ei ole detailplaneeringust huvitatud isikud teda küsitleda saanud. Kaebuses on selgitatud, miks Küla tee on vajalik ühendada Rahvamaja teega; ühendustee annab võimaluse lühimat teed pidi minna Küla teelt metsa ja mereranda. P.L.i poolt pakutud võimalus lääne -ranna külastamiseks Rahvamaja teed pidi pikendab teed randa oluliselt. P.L. väidab, et sel juhul on ranna kaugus 1 km. See ei ole õige, tee on tunduvalt pikem. Kõik sõltub sellest, millisest punktist ja millise punktini mõõtmisi teha. Läänepoolne rand on enamkasutatud supelrand. Rahvamaja teed kasutades tuleb rannahuvilistel, kaasa arvatud lapsed, minna poolsaart mööda tagasi, suunduda elava liiklusega maanteele, minna seda mööda kuni ristumiseni Rahvamaja teega ja siis seda mööda randa. Ilmselgelt on seaduseandja eesmärk Looduskaitseseaduse § 36 lg 2 sätestamisel olnud teistsugune. Ühendustee on vajalik ka liikluse hajutamiseks, hõlbustab teede korrashoidu, lihtsustab posti-, prügiveo ja spetsteenistuse autode liikumist, rääkimata päästeteenistuse autodest. Jääb ära tülikas edasi-tagasi sõitmine, transpordivahendite ümberpööramine ja väheneb sellega seotud kahjulik mõju keskkonnale ja vähenevad ka materiaalsed kulutused. P.L. väidab, et DP avalikel aruteludel laekunud kaebused ei ole jäänud tähelepanuta. Kaebuste tõttu on DP menetluse käigus loobutud Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneeringu järgsest kommunikatsioonitrasside asukohast Küla teel ja mindud üle ressursimahukamale variandile... P.L.i seletus ei ole asjakohane. Kaebuses ei ole ühegi sõnaga protesteeritud kommunikatsioonitrasside asukoha vastu ja seetõttu on mõttetu sellel teemal diskussiooni alustada. P.L. on seisukohal, et kaebaja õigustatult kurdab „Küla tee“ kui ummiktänava üle. Küla tee oli kuni 2002 aastani ühenduses Tõusu teega. Ühenduse olevat sulgenud „Vilma“ kinnistu omaniku volitatud esindaja. Osundatud seletuse lõigus tunnistab P.L., et tupiktänav on halb. Oma õigustuseks aga lisab, et ka teised uusmaaomanikud on ühendusteid sulgenud. Sarnaselt suleti kunagi Küla tee ja Tõusu tee vaheline ühendustee. Tõusu teed ja Küla teed vaidlustatud detailplaneeringuga taasühendada ei ole võimalik. Ühendustee jääks planeeringualast välja. Järelikult ei ole mõtet käesoleva vaidluse raames Küla tee ja Tõusu tee ühenduse probleemidel peatuda. Kapteni ja Lääne-Aksli 2 detailplaneeringuga on võimalik taastada ühendustee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel. Vaidlust ei ole selles, et ühendustee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel oli varasematel aastatel olemas ja leidis aktiivset kasutamist. Seda fakti ei ole võimalik varjata. Ühendustee taastamise või lääne poolt alternatiivse juurdepääsu rajamise kohta tehti detailplaneeringu avalikel aruteludel korduvalt ettepanekuid. Vallavalitsuse 09.11.2007.a. kirja nr.7-1.3/
4. punktis 1 on kirjutatud, et ühendustee on juba aastakümneid kasutusest väljas ja tee taastamine ei ole uue hoonestuse tõttu enam võimalik. Järelikult ka vallavalitsus tunnistab, et ühendustee oli varem olemas. P.L. on oma seletuses öelnud, et ühendustee ei asunud osalise DP maa-alal. P.L.iga tuleb nõustuda, ühendustee tõesti ei asunud osalise DP maa-alal, kuid osade kaupa detailplaneeringut kehtestades on võimalik ühendustee taastamise nõudest mööda hiilida. P.L. väidab, et tema poolt erastatud maal ei olnud ka jalgradu randa. Tegelikult olid jalgrajad olemas. Need olid kujunenud vastavalt külaelanike liikumisele. Loomulikult jalgradu keegi ei märgistanud ega registreerinud. Külarahvas käis rannas ka okupatsiooniajal, kui maa oli kuulutatud riigi omaks ja antud kolhoosile kasutada. Randa mindi ikka kõige lühemat teed pidi. Jalgrajad lakkasid olemast, kui P.L. maa erastas ja jalgradade kasutamise võimatuks tegi. Planeeritaval alal läbipääsuteede eitamiseks on P.L.il oma põhjus: ta arvab, et kui planeeritaval alal varasemalt läbipääsuteed puudusid, siis Looduskaitseseaduse §36 lg 2 nõuded ei kehti. See on ekslik seisukoht. Omavalitsus on kohustatud detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale olenemata sellest, kas planeeringualal asusid varasemalt juurdepääsuteed või mitte. 6 Detailplaneeringuga planeeritakse muude rajatiste kõrval ka teed ja seaduseandja ei näe siinjuures ette erandeid. P.L. püüab viia vaidluse suvitamise võimalustele erinevates Kaberneeme randades. See on tarbetu. Vaidlustatud detailplaneeringuga on võetud võimalus minna Kaberneeme kõige paremasse randa, s.o. lääne- randa. Olen vaidlustanud Kapteni ja Lääne Aksli detailplaneeringu ja seetõttu tuleks tekkinud vaidluses lähtuda just sellest planeeringust. Jõelähtme Vallavalitsus on pikemat aega detailplaneeringute menetlemisel ja ehituslubade väljastamisel Looduskaitseseaduse §36 lg2 nõuded jätnud täitmata ja seetõttu on Kaberneeme külas mereranda läbipääs kui mitte võimatu, siis väga piiratud. P.L. väidab, et kõige otsem tee lääne-randa on Tõusu teed mööda Lääne-Aksli maaüksust kasutades. Ta viitab Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusele 15.03.1999.a.nr.
5. Korralduses on tõesti märgitud, et maaüksusel tuleb tagada jalgsi randa pääs. Tegelikult on ka selle maaüksuse omanik läbipääsu randa sulgenud. Selleks on kinnistul loodud vastav olustik ja kinnistu piirile seatud hoitavad teabetahvlid tekstiga „Eramaa, läbipääs omaniku loal“ .(Vt. Lisa nr.1 Foto väidetavast läbipääsust Tõusu teelt üle Lääne Aksli kinnistu) . P.L. väidab, et kaebuses ei ole põhjendanud, kuidas osalise DP kehtestamisega halveneb prügivedu, lumetõrje ja päästeteenistuse juurdepääs Kaebuses on selgitatud, miks kitsal tupikteel prügivedu, lumetõrje, päästeteenistuse toimingud jms. on raskendatud. Rahvamaja tee kulgeb vahetult metsa äärt mööda ja tee ääres on maju nii varasemast ajast, kui uusehitusi. P.L. on ise oma seletuses tunnistanud, et „Lõuna suunast kulgeb ainuke maismaal asuv juurdepääs Kaberneeme poolsaarele ja külale“. Kui selles piirkonnas toimuks metsatulekahju, siis Rahvamaja teed päästeteenistusel kasutada ei ole võimalik. Lõuna suunalt ei ole sel juhul päästetoimingud võimalikud tule tõttu idast seetõttu, et Külatee teelt ei ole ühendust Rahvamaja teega; teistelt suundadelt on takistuseks meri. P.L. on rahul, et päästeamet on detailplaneeringule andnud kooskõlastuse. Kuid see kooskõlastus on antud läbimõtlematult. Kindlasti ei oleks kooskõlastust antud, kuid päästeametile olnuks teada, et P.L. on Külatee ja Rahvamaja tee ühendustee omaalgatuslikult sulgenud. P.L. ei tunnista, et DP osaline kehtestamine on seadusevastane. Detailplaneeringu osaline kehtestamine on antud juhul seadusevastane ja sellele argumenteeritult vastu vaielda ei ole võimalik. Planeerimisseaduse §23 lg7 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral järelevalve teostaja teha ettepaneku järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. See on erand ja võimalik ainult kahe tingimuse üheaegsel esinemisel: peab esinema põhjendatud vajadus ja teiseks järelvalve teostaja ehk maavanem peab tegema planeeringu osaliseks kehtestamiseks ettepaneku. Antud juhul ei ole täidetud kumbagi tingimust. Maavanem ei ole toonud esile mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks planeeringut oleks vaja kehtestada osaliselt. Osaliseks kehtestamiseks ei ole maavanem ka ettepanekut teinud. Jõelähtme Vallavolikogu on osalist kehtestamist põhjendanud asjaoluga, et detailplaneeringu kõik huvitatud isikud ei olnud detailplaneeringu kehtestamise tingimustega nõus ning detailplaneeringujärgsete teede ning tehnovõrkude ja rajatiste väljaehitamise leping on sõlmitud 29.07.2009.a. lepinguga nr.DP-68/09 planeeringuala osa kohta. Ilmselgelt ei ole need mõjuvad põhjused planeeringu osaliseks kehtestamiseks, rääkimata sellest, et mõjuva põhjuse esinemist või selle puudumist on pädev hindama ainult maavanem järelevalvet teostava isikuna, mitte aga vallavolikogu. Asjakohane ei ole vaielda selle üle, kas Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneering on olemas või mitte. Nimetatud planeeringut ei ole kehtestatud ja järelikult ei ole teda olemas. Planeeringut menetletakse ja milliseks see kujuneb, seda ei ole praegu võimalik ette näha. Olematu planeeringuga ei ole õige siduda Kapteni ja Lääne-Aksli detailplaneeringu lahendusi. P.L. ei saa aru, et detailplaneering on veevarustuse osas õigusvastane Järjekordselt püüab P.L. kohut eksitada. „Vilbaste“ puurkaev on ehitatud erakaevuna ja oli algusest peale V.V. omandis (Vt. lisa nr.2 V. V. 19.08.83.a. oma-aegsest Geoloogiavalitsusest väljastatud kaevu ehitamise luba nr.8178). Asjaolu, et V.V. kohe kaevu ekspluatatsiooni võtmisest hakkas naabreid tasuta 7 veega varustama ei muuda kaevu omandivormi. Kaev oli kinnisasjana V. V. ainuomandis 2007.a. septembri kuuni. Tehinguga nimetud asjast sai minust kaevu ½ kaasomanik. Kuni 2007.a. rentis Vesivarustusühistu „Kaberneeme“ V.V. kaevu ja korraldas elanike varustamist veega . Veetarbijatel olid ühistuga veekasutuslepingud. P.L. ega keegi tema perekonnaliikmeist ei ole kunagi kuulunud sellesse ühistusse, P.L. oli ühistuga lepingulises vahekorras. 01.oktoobri 2007.a. otsusega nr.256 määras Jõelähtme Vallavolikogu oma haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks OÜ Loo Vesi. Sellest alates on Kaberneeme külas ainuke ametlik veekäitleja OÜ Loo Vesi. Samal aastal Vesivarustusühistu „Kaberneeme“ likvideeriti, ametlik likvideerimisteade ilmus 06.septembril 2007.a., registrist kustutamine oli 05.mail 2008.a. Peale selle, et likvideerimismenetlus on avalik, informeeris likvideerija sellest kirjalikult vallavalitsust, OÜ-d Loo Vesi ja ka veetarbijaid (Vt. Lisa nr.3 likvideerimisteade 15.oktoobrist 2007.a.). P.L.i väide, et tema saab käesoleval ajal puurkaevust vett seaduslikul alusel, on vale. Ühistu likvideeriti õigusjärgluseta. Kaevu omanikel puudub P.L.iga igasugune lepinguline side ja ei ole teada, kas ta vett tarbib ja kui palju tarbib. Tema majapidamisel otseühendus pumbamajaga puudub. P.L.i majapidamine saab vee oma naabri veehaardest. Veekasutus puurkaevust on riiklikult limiteeritud (kuni 10 m3 ööpäevas) ja kui tarbimisvajadus suureneb, siis ei ole tal enam võimalik sellest puurkaevust vett saada. P.L. on oma seletuses õigesti märkinud, et käesoleval ajal on „Vilbaste puurkaev“ ainuke juurdepääs veele, kuid see juurdepääs on tal ebaseaduslik. Et juurdepääs seaduslikuks muutuks, peaks ta kaevuomanikega vastava kokkuleppe saavutama, mitte aga vaidlema. Et detailplaneering on veevarustuse osas õigusvastane, sellest on ka Jõelähtme Vallavolikogu aru saanud. Menetlemise ajal parandas Jõelähtme Vallavolikogu otsusega 30.novembrist 2009.a. nr.34 oma varasemat otsust Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala detailplaneeringu osalise kehtestamise kohta. Detailplaneeringu seletuskirja IV peatüki 1.alapunkti „Veevarustus“ sõnastust muudeti. Uus redaktsioon on järgmine: Veevarustus on planeeritud vastavalt koostamisel olevale teemaplaneeringule „Kaberneeme küla teedevõrk ja infrastruktuur“, veevarustuse skeemile ja OÜ Loo Vesi tehnilistele tingimustele. Planeeringualal olemasolevate hoonete veevarustus on hetkel lahendatud naabruses asuva Vilbaste puurkaevu baasil. Järelikult detailplaneeringu ala veevarustus rajaneb teemaplaneeringule, mida ei ole olemas. Käesoleval ajal aga on detailplaneeringu alale jäävate hoonete veevarustus lahendamata. Kasutatakse õigusliku aluseta erakaevu vett, ilma et kaevu omanikel oleks sellest ülevaadet. Kapteni ja Lääne Aksli 2 detailplaneeringu materjalides Vilbaste puurkaevu mainimine ükskõik millistes seostes on ebaõige, sest P.L.i kinnistute veega varustamiseks ei ole kaevuomanike poole pöördutud. Selles detailplaneeringus on vee saamiseks tehnilised tingimused väljastanud OÜ Loo Vesi, mis on vallavolikogu otsusega määratud Kaberneeme külas vee ainukäitlejaks. Samas tuleb lisada, et OÜ Loo Vesi arendustegevus Kaberneeme külas on soikunud. Külla sissesõidu juurde rajati aastaid tagasi puurkaev, ehitati pumbamaja, kuid sellega on ühendatud ainult lähinaabruse majapidamised, sealhulgas küla raamatukogu. P.L. kurdab, et detailplaneeringu kehtestamisega „venitamine“ on tinginud kulukaid kompromisse ja ei ole võimaldanud tal eraomandit kasutada, käsutada ja arendada. Mida P.L. mõtleb „kulukate kompromissida“ all, sellest on võimatu aru saada. Mis aga puudutab omandireformi käigus erastatud maa kasutamise, käsutamise ja arendamise võimalustesse, siis tuleb P.L.il endale selgeks teha, et elus ei ole võimalik lähtuda ainult isikliku kasu saamisest, kaaskodanikega peab arvestama. P.L.i arutlused selle kohta, kas Küla tee on avalikus kasutuses või mitte, on kaebuse lahendamisel üleliigsed. Tõnise maaüksuse detailplaneeringuga on Küla tee alla jäänud maa muutunud transpordimaaks ja antud avalikuks kasutamiseks. P.L. leiab oma seletuses, et ma ei ole põhjendanud, kuidas vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsus minu õigusi rikub. Sellise järelduse sai P.L. teha ainult siis, kui ta kaebust tähelepanelikult ei lugenud. Kuidas volikogu otsus minu õigusi rikub on kaebuses kirjas. Koos käesolevate selgitustega peaks see veelgi selgem olema. 8
6. Kaebuse esitaja seisukohad vastustaja (Jõelähtme Vallavolikogu, 27.detsembri 2009.a.) seletuse kohta. Jõelähtme Vallavolikogu seletuses esitatud vastuväited ühtivad kolmanda isiku vastuväidetega. Kohtule kolmanda isiku seletuse kohta kirjaliku seletusega on vastatud ühtlasi vastustajale. Täiendusena on vaja viidata vastuolule vastustaja seletuses. Vastutaja on oma seletuse 2 lk. neljandas lõigus avaldanud seisukoha, millega tuleb täielikult nõustuda. Tsitaat seletusest: „- pole mõtet kehtestada planeeringut, mille realiseerimisele pole selles ettenähtud vajalike avalike objektide puudumise tõttu võimalik asuda“. Avalikuks objektiks, mida käeoleval ajal ei ole olemas, on OÜ Loo Vesi veetrass. Kuivõrd Kaberneeme küla teede ja infrastruktuuri teemaplaneeringut alles menetletakse, siis ei ole isegi lõplikult teada, kus see veetrass looduses hakkab paiknema. Puudub teemaplaneering ja ei ole ka projektdokumentatsiooni selle trassi rajamiseks. Trassi väljaehitamiseks puuduvad rahalised vahendid. Vastustaja tunnistab, et avaliku objekti puudumise tõttu ei ole mõtet detailplaneeringut kehtestada, samas aga leiab, et detailplaneeringu osaline kehtestamine on siiski õigustatud. Seletuse eelviimases lõigus väidab vastustaja, et Küla tee ja Rahvamaja tee vahel on ühendustee olemas, see asuvat „planeeringuala lõunaserval krundi positsiooniga 7 lõuna küljel“. Sellist teed ei ole muidugi olemas. Vaevalt, et vastustaja oma vastupidise väitega valetada soovis, pigem näitab see seda, kui vähe ametnikud planeeringualasid tunnevad. Kui väidetav tee oleks olemas, siis ei oleks kaebust esitatud. Tee puudumist on vallavalitsus tunnistanud oma 09.novembri 2007.a. kirjas nr.7-1.3/2900 alapunktides üks ja kaks. Seletuse viimases lõigus väidab vastustaja meelevaldselt, et „Looduskaitseseaduse §36 lg redaktsioon ei ole antud juhul mererannast sedavõrd kaugel asuva planeeringuala suhtes rakendatav“. See on otsitud põhjus seaduse nõuetest möödahiilimiseks. Looduskaitseseadus ja selle rakendussätted ei sea §36 lg 2 nõuete täitmist sõltuvusse planeeringuala kaugusest mererannast. Mere ääres juba asuvad kinnistud ja nende hoonestus annab tunnistust sellest, et Jõelähtme Vallavalitsus on järjekindlalt Looduskaitseseaduse §36 lg 2 nõudeid rikkunud. Need on hiljuti moodustatud kinnistud ja ka hoonestus on uus. Need tõesti takistavad randa minekut, kuid ei tee seda päris võimatuks. Kapteni ja Lääne Aksli 2 detailplaneeringuga on võimalik luua Küla teelt läbipääs randa. Absurdne on antud juhul põhjendada Looduskaitseseaduse §36 lg 2 nõuete täitmata jätmist asjaoluga, et sama seadusenõuet ei ole ka varem täidetud.
7. Täiendav selgitus menetletava kaebuse kohta. Subjektiivsete õiguste kaitse küsimus ja nn populaarkaebusega seotud küsimused. Plan.S §26 lg1 kohaselt on planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks igal isikul õigus pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala osalise detailplaneeringu kehtestamisega on rikutud Looduskaitseseaduse §36 lg 2 nõuet, sest omavalitsus ei ole detailplaneeringuga taganud avalikku juurdepääsu mereranda. Rikutud on PanS §9 lg2, sest kehtestatud detailplaneering ei täida seaduses nõutud eesmärke, seda eriti tänavatemaa-alade ja liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja rajatiste määramise eesmärki. Järgitud ei ole ka Harju Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut „Asustust ja maakasustust suunavad keskkonna tingimused“ kehtestatud maavanema korraldusega 11.03.2003 nr.356-k. Teemaplaneeringu p 3.1.2 esitatud väärtuslike loodus- ja puhkepaikade loendis p 23 on öeldut, et Kaberneemes on saanud ohtudeks ehitustegevus ja rannateede sulgemine. Vaidlusaluses detailplaneeringus Maakonna teemaplaneeringuga ei ole arvestatud: ilma igasuguse põhjenduseta on järjekordselt leidnud aset rannateede sulgemine. Läänepoolsesse mereranda puudub Kaberneeme külast juurdepääs. P.L. on sulgenud mitu jalgrada randa aga ka ühe suurema autotee, mis ühendas Küla teed ja Rahvamaja teed. Sellega rikkus P.L. AÕS §155 lg1, mis keelab omanikul, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Nimetatud ühendustee oli aktiivses kasutuses ja oli ajalooliselt kujunenud ammu enne seda kui P.L. selle 9 maa endale erastas. Et tegemist oli avalikult kasutatava teega tõendab ka fakt, et tee on käesoleva ajani fikseeritud Maa-ameti kaardiserveris. Maa-ameti kaardiserveris teede sulgemised kajastamist ei ole leidnud. Maa-ameti kaartidel on endiselt alles teed, mis looduses juba aastaid on lakanud olemast (Vt. Lisa nr.1). Jalgradu Maa-ameti kaartidele ei ole kantud, kuid see ei tähenda, et Kaberneeme külas jalgradu ei ole olnud. Detailplaneeringu kehtestamisega tekkis vastuolu ka Veeseadusega, sest käesoleval ajal puuduvad Kaberneeme külas rajatised, mis võimaldaksid vaidlusalust detailplaneeringuala veega varustada. Vallavolikogu otsus tuleb tühistada peaasjalikult seetõttu, et detailplaneeringuga ei ole ette nähtud mõistlikku liikluskorraldust, mis omakorda raskendab teede korrashoidu, prügivedu, posti- ja päästeteenistuse tegevust ning takistab inimestel läbipääsu metsa ja mereranda. Mõistlikku liikluskorraldust vajavad kõik kohalikud elanikud ja ka külastajad ning seetõttu kajastab kaebus avalikke huvisid. Samas tuleb tunnistada, et Kaberneeme küla alalise elanikuna on detailplaneeringu kehtestamisega kahjustatud kaebaja subjektiivsed huvid. Subjektiivne huvi ühtib avaliku huviga. Mõistlik liikluskorraldus, juurdepääs metsa ja mereranda on sedavõrd mõistetavad vajadused, et neid ei pea põhjendama. Esitab väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist, millele on kantud teekond, mis tuleb läbida selleks, et Kaberneeme külast pääseda lääne-randa (Vt. Lisa nr.2). See on rand, kus põhiliselt suviti käiakse. Randa on Küla teelt silmside (meri on näha ja kuulda), kuid detailplaneeringu tõttu ei ole sinna otseteed. Muud variandid on inimestele tülikad ja nt randa minekuks tuleb Tõusu teelt minna Kaberla maanteele ja alles sealt Rahvamaja teele. Nimetatud Kaberla maanteelõik on suviti elava autoliiklusega, kusjuures puuduvad kõnniteed, seega on tegemist ka ohuga. Jääb arusaamatuks, kuidas P.L. lapsevanemana ei saa aru, et ta seab ohtu ennekõike lapsed, kes suvisel ajal on põhilised rannaskäijad. Omavalitsuselt esindajatelt on planeeringu aruteludel korduvalt ja argumenteeritult nõutud mõistlikku läbipääsu randa ja metsa, kuid isegi laste ohutusele toetuvalt ei ole see õnnestunud. Kokkuvõtteks-kaebus on esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks, kuid õigused, mille kaitset kaebaja palub, ühtivad avalike huvidega. Ei ole võimalik määratleda, mis osas on kaebus subjektiivsete õiguste kaitseks ja mis osas nn populaarkaebus. Kaberneemes on viimastel aastatel ehitatud palju uusi maju ja ehitustegevus kestab. Küla elanike arv on pidevalt kasvanud ja paratamatult suureneb ka liikluskoormus kõigil küla teedel. Kujunenud olukorras ei tohiks olemasolevaid teid külas sulgeda vaid liikumisvõimalusi teedel tuleb parandada ja samal ajal rajada uusi teid. Maakonna üldplaneeringuga 2003.a. määrati Kabeneeme küla tiheasustusalaks. Tiheasustusala ei saa eksisteerida ilma vastava teedevõrguta. Kaberneeme küla oli okupatsiooniajal kinnine, piiritsoonis asuv väike asustus. Ajalooline teedevõrk kujunes külas välja siis, kui elanikke oli oluliselt vähem, kui tegeldi veel kalapüügi, loomapidamise ja taimekasvatusega. Käesolevaks ajaks on teedevõrk „ajale jalgu jäänud“. Detailplaneeringu eesmärgiks on tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras (

§ 9

lg 2 p 4), Looduskaitseseadus kohustab omavalitsust tagama detailplaneeringutega läbipääsuteed mereäärsele kallasrajale. Omavalitsus seadust ei täida. Detailplaneeringutega liikluskorraldust külas ei ole parandatud vaid vastupidi, läbipääsuteed randa on suletud, Lääne-Aksli ja Kapteni detailplaneering on senisele praktikale jätkuks. Kaebus on ajendatud soovist laiendada samal teel liikumisvõimalusi ühendustee taasavamise kaudu Rahvamaja teega. Lisab värvilised väljavõtted Maa-ameti kaardiserverist, millel on tähistatud objektide asukohad, koos selgitavate märkustega. Väljavõttel lisa nr 2 on tähistatud planeeritud veetorustik, mis kulgeb Rahvamaja 10 teelt mööda lõunapoolset planeeringuala osalise kehtestamise piiri. Veetorustik koos mõlemale poole jääva kaitsetsooniga on ettenähtud servituudialaks (Vt. Detailplaneeringu kaustas „Põhijoonis insenervõrkudega planeeringuala osaliseks kehtestamiseks). Veetorustikule peab hooldustöödeks olema kogu ulatuses alatine juurdepääs ja seda ka mehhanismidega. Vaidlust ei ole selles, et veetorustik tuleb tuua Raamatukogu tee alt Küla teeni. Järelikult oleks igati põhjendatud servituudialasse planeerida ühtlasi ka tee ja veetorustik koos võimalike vahekaevudega paigutada tee alla. Sellega oleks loodud ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele ja oleksid tagatud head tingimused veetorustiku hooldamiseks. Ühendustee rajamisel langeks ära vajadus ehitada välja eraldi plats autode ümberpööramiseks. Ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele vastab tegelikult P.L.i huvidele, sest selle rajamisel paraneb oluliselt planeeringualal loodavatele kinnistute liikluskorraldus. Inimesed, kes seal kunagi elama asuvad, saavad valida, millist teed nad liiklemiseks kasutavad. Näiteks käesoleva lumerohke talve tingimustes oleks selline valikuvõimalus äärmiselt otstarbekas. P.L. ega ka Jõelähtme Vallavalitsus ei ole kordagi selgitanud, miks nad on ühendustee taasavamise vastu. Liivaluitega keeldumist põhjendada ei ole asjakohane, sest luitele on juba ehitatud elamud ja ehitised on planeeritud ka planeeringualasse jäävale luiteosale. Kohakuti kaks rajatist, tee ja selle all veetorustik, ei riku looduskeskkonda. Kui P.L. ka tulevikus tahab liivaluitega oma vastuseisu põhjendada, siis tuleks tal kohtule esitada põhjalikud andmed liivaluite täpse asukoha ja suuruse kohta. Käesoleva ajani sellist dokumenti kohtule esitatud ei ole. Kui leiab kinnitust, et tegemist on sedavõrd tähtsa looduobjektiga, siis on vajalik usaldusväärse ekspertiisiga teha kindlaks, milline on planeeringualale planeeritud hoonete ja rajatiste suhe liivaluitega, kas planeeritud ehitised on looduskeskkonnale ohutud. Praegu olemaolevate andmete põhjal liivaluitega manipuleerimine takistab tõe selgitamist. 7. Kuivõrd tegemist on planeerimistegevusega, siis on kaebajal konkreetne soov, et DP alale planeeritaks ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele. Ühendustee peaks olema läbilaskelt samaväärne Küla tee ja Rahvamaja teega. Kui see vastava eriala spetsialistide arvates tõesti võimalik ei ole, siis tuleb planeerida DP alale jalgtee, mis võimaldaks Küla teelt minna üle planeeringuala Kaberneeme lääneranda. V.L. kinnistule jäävat Küla teed soovib kaebaja ka tulevikus kasutada. Kõnealuse ühendustee planeerimine on võimalik ainult seda teelõiku arvestades. Detailplaneerimine peab toimuma vastavuses Planeerimisseadusega. Selle seaduse §1 lg2 järgi on Planeerimisseaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Seda eesmärki vaidlusaluse DP kehtestamisel ei ole järgitud.

§3

lg3 p1 kohaselt võib kehtestatud detailplaneeringu alusel seada kinnisomandile seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi.

§9

lg 2 p 4,7,16 järgi on detailplaneeringu eesmärgiks muude eemärkide kõrval tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal. Et tagada vaidlusaluses planeerimistegevuses võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused (

§1lg 2) tuleb antud juhul detailplaneeringuga näha ette kinnisomandile kitsendusi.

Tuleb määrata rajatise ehk tee asukoht. Selleks kohustavad otseselt Looduskaitseseaduse 36 lg 2 ja Maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasustust suunavad keskkonna tingimused“ (kehtestatud Harju maavanema korraldusega 11.03.2003 nr.356-k. Kohustus planeerida DP alale rajatisena Küla tee ja Rahvamaja tee ühendustee tuleneb veel lisaks asjaolust, et Jõelähtme Vallavalitsus ebaseaduslikult likvideeris avalikus kasutuses olnud ühendustee. Ühendustee on käesoleva ajani Maa-ameti kaardiserveris, mis samuti kinnitab, et 11 ühendustee oli avalikus kasutuses. Kaardiserveri järgi oli ühendustee samaliigiline Küla tee ja Rahvamaja teega. Avalikus kasutuses on ka Küla tee ja sellele vaatamata, et peale maade erastamist läbib see tee viie külaelaniku kinnistuid. Ei ole seaduslikku alust lugeda avalikust kasutusest väljaläinuks neid teid, mis juba enne maade erastamist olid avalikus kasutuses. AÕS §155 lg 1 sõnaselgelt öeldud, et omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena. Küla tee likvideerimine V.L. või kellegi teise poolt oleks seaduserikkumine, nii nagu oli seaduserikkumine Küla tee ja Rahvamaja tee vahelise ühendustee likvideerimine. Asjaolu, et Jõelähtme Vallavalitsus Küla tee riiklikusse teeregistrisse laskis kanda ja seejärel selle sealt laskis kustuda, ei oma tee avaliku kasutuse seisukohast mingit tähtsust. Riikliku teeregistri asutamise ja registri pidamise põhimääruse § 8 järgi on registrisse kantud andmetel ainult informatiivne tähendus, so tähendab, et tee kandmisega sellesse registrisse või sealt kustutamisega ei muutu automaatselt tee õiguslik režiim. Kuivõrd Küla tee oli, on ja jääb avalikus kasutuses olevaks teeks, siis V.Lä. õigusi DP alale planeeritav ühendustee ei riku. Arvestada tuleks ka asjaolu, et peale V.L. läbib Küla tee veel teistegi külaelanike kinnistuid. V.L. kolmanda isikuna menetlusse kaasata ei ole õige. 8. Võimalus taotleda üle DP ala ühendustee planeerimist Küla tee ja Rahvamaja tee vahel või siis jalgtee planeerimist läbipääsuks kallasrajale avaneb siis, kui uuendatakse detailplaneeringu menetlus. See saab toimuda aga ainult siis, kui kohus ebaseadusliku vallavolikogu otsuse tühistab. Kaebus on esitatud Jõelähtme Vallavolikogu 14.oktoobri 2009.a. otsuse nr.556 tühistamise nõudes. Otsuse tühistamist nõuan seetõttu, et detailplaneeringuga on rikutud planeerimisseadust ja on rikutud ka Looduskaitseseadust. Seaduserikkumine on väljendunud selles, et detailplaneeringualale ei ole planeeritud ühendusteed Küla teelt Rahvamaja teele ja seega puudub ka juurdepääs kallasrajale. Kordavalt esitas seadusandlikud aktid, mida on detailplaneeringu menetlemisel rikutud, need on:

§1

lg 2,

§3

lg 3 p1,

§9

lg 2 p 4,7,16,

§23lg 7 ja Looduskaitseseaduse §36 lg 2.

Samuti ei vasta vaidlustatud detailplaneering Harju maavanema korraldusega 11.03.2003 nr.356-k kehtestatud Maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasustust suunavad keskkonna tingimused“ nõuetele. Algselt oli detailplaneering ebaseaduslik ka veevarustuse osas. Pärast kaebuse esitamist halduskohtule vallavolikogu oma otsusega parandas detailplaneeringu seletuskirja. Paranduse tegemisest DP seletuskirjas veevarustuse osas enam vaidlust ei ole. Kaberneeme küla on tiheasustusala, so territoorium on võrdsustatud linnaga. Tiheasustusalal on mõeldamatu planeerida mingit ala

§1

lg 2 nõuet rikkudes, so lähtuda ainult kinnistuomaniku huvides ja jätta arvestamata teiste ühiskonnaliikmete huvidega. Erastatud teede osas ei ole nende teede kasutamisel kaebaja osas keegi takistusi teinud. Arutelusse Küla tee ja Rahvamaja kasutamise režiimi üle oli ta sunnitud astuma kohtu küsimustele vastates. Endine ühendustee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel on pöördumatult likvideeritud ja selles osas puudub vaidlus. Selle kohta on esitatud ka kirjalik tõend (Vallavalitsuse kiri maavanemale 09.11.2007). Kaebaja kinnitab, et ta ei ole esitanud Halduskohtule nõuet arutada tema liikumisvõimalusi Küla teel, Rahvamaja teel ja mujal Kaberneemes, sh võõrastel kinnistutel. Kuidas hakatakse kasutama Küla teed ja Rahvamaja teed, need küsimused lahendatakse detailplaneeringu käigus. Detailplaneeringu menetlemine peab toimuma vastavuses Planeerimiseseaduse nõuetega. V. L. vastu nõudeid ei ole ja kaebaja ka ei esita Halduskohtule nõuet V.L. kuuluva Küla tee kasutuse režiimi muutmiseks. Mida nõuab P.L. tsiviilkorras V.L., see ei tohiks käesoleva kohtuasja arutamisel omada mingit tähtsust. Jõelähtme Vallalehes nr.157 juuli 2010.a. on avaldatud kaks artiklit Kaberneeme küla puudulikust teedevõrgust ja halvast liikluskorraldusest. Rubriigis „Lugeja kirjutab“ on avaldatud Kaberneeme küla põliselaniku hr.V. V. kiri toimetusele. Oma pikemas kirjas on V.V. mures küla halva teedevõrgu pärast. Ka tema on märganud, et detailplaneeringute ja ehituslubade väljaandmisel ei arvestata elanike huvidega, 12 mistõttu on suletud läbipääsud randa ja likvideeritud ühendustee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel. Ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele oli varem põhiliseks autoteeks külast väljasõidul. Kirjale on toimetus nõudnud vastuse Vallavalitsuse maanõunikult hr.Ülo Laanematsalt. Viimane tunnistab probleemi. Ajalehe teine külateemaline artikkel rubriigis „Teised meist-TV3“ pealkirjaga „Kaberneemes ollakse hädas ülbete suvitajatega“ käsitleb küll suvitajatega seotud probleeme, kuid ka selles on juttu Kaberneeme küla ebarahuldavast liikluskorraldusest –„tuhandete suvitajate autod ummistavad ära küla ümbritsevad teed ja läbipääsud“. Kaebaja taotles Jõelähtme Vallalehest juuli 2010 nr.157 ülalnimetatud väljavõtete võtmist haldusasja nr.3-09-2528 juurde. Kirjutised ajalehes on tõendiks selle kohta, et kaebus Tallinna Halduskohtule ei ole ajendatud ainult isiklikust huvist, vaid väljendab teistegi külaelanike huvisid. VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Jõelähtme Vallavolikogu palub jätta kaebus rahuldamata ja välja mõista A.K.ilt vastustajal tekkinud õigusabikulud. 10.Kaebuse lk 1 ja 2 on kaebuse aluseks oleva asjaoluna nimetanud asjaolu, et Otsusega 556 kehtestatud detailplaneeringus on tuginetud Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneeringule, kuid planeering on alles menetluses, mistõttu Kaebaja hinnangul polnud võimalik sellele tuginedes määratleda liikluskorraldust ning tehnovõrkude ja –rajatiste asukohta. Vastustaja nõustub asjaoluga, et Kaberneeme küla teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneering polnud Otsuse 556 andmise ajal veel kehtestatud, samas ei välista see siiski kõnealuse teemaplaneeringu seisukohtade ja lahenduste arvestamist, mis Otsuse 556 andmise ajaks juba eksisteerisid. Vastupidiselt Kaebajale on Vastustaja veendumusel, et just nimelt menetletavas teemaplaneeringus kavandatuga arvestades teiste menetletavate planeeringute koostamisel ja kehtestamisel saavutatakse olukord, kus lahendus ühtib valla üldisemate kavadega ning erinevate planeeringute vahel on võimalikult vähe vastuolusid. Kaebaja on leidnud ka seda, et Otsusega 556 detailplaneeringu kehtestamine üksnes osaliselt on vastuolus seadusega. Millise konkreetse seaduse ning sättega menetletud detailplaneeringu kehtestamine osaliselt vastuolus peaks olema Kaebaja nimetanud ei ole. Vastustaja on seisukohal, et menetletud detailplaneeringu üksnes osaline ei saa ise enesest olla asjaolu, mis tingiks vastava planeeringu õigusvastasuse või õigustaks planeeringut kehtestava haldusakti tühistamist. Kui planeeringu osaline kehtestamine on otstarbekas, siis ei saa selliselt toimimist ilma mistahes täiendavate kaalutluste ja põhjendusteta pidada koheselt ning tingimusteta õigusvastaseks. Et planeeringu osaline kehtestamine on võimalik ning seaduslik tuleneb näiteks ka Planeerimisseaduse § 23 lg 7, mille kohaselt järelevalve teostaja võib põhjendatud vajaduse korral teha ettepaneku talle järelevalveks esitatud planeeringu osaliseks kehtestamiseks. Seetõttu ei ole adekvaatne Kaebaja väide, et Planeerimisseadus detailplaneeringu osaliselt kehtestamist ette ei näe. Vastustaja on Otsuses 556 osundanud asjaolule, mis antud juhul tingis menetletud detailplaneeringu osalise kehtestamise – kõik detailplaneeringu menetlemisest huvitatud isikud ei olnud nõus tingimustega, mille täitmine oli detailplaneeringu kehtestamise eeldusena vajalik (avalikult kasutatavate objektide väljaehitamise kohustuse võtmine), ning seetõttu kehtestati detailplaneering üksnes osas, mille suhtes avalikult kasutatavate teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise leping planeeringu menetlemisest huvitatud isikuga sõlmiti. Lepinguga kaetud osas puudus takistus planeeringu 13 kehtestamiseks, kuivõrd planeeringu koostamisest huvitatud isik soostus vallaga sõlmitud lepingus planeeringu antud osas realiseerimiseks vajalike objektide rajamise kohustuse võtma. Ülejäänud osas oli detailplaneeringu lahendus samuti valminud ja planeeringumenetlus oleks võinud lõppeda planeeringu kehtestamisega, kuivõrd aga vallal puuduvad planeeringu realiseerimiseks vajalike avalike objektide rajamiseks vajalikud vahendid ning ka planeeringu koostamisest huvitatud isikul neid hetkel pole, siis jäi planeering selles osas kehtestamata – pole mõtet kehtestada planeeringut, mille realiseerimisele pole selles ettenähtud vajalike avalike objektide puudumise tõttu võimalik asuda. Maavanema vastav nõusolek ja selgitus ühtib valla seisukohaga ja puudub vastuolu. Seetõttu puudub antud juhul vastuolu ka Kaebaja poolt väidetuga, et Planeerimisseaduse § 9 lg 2 sätestatud eesmärgid on vajalik lahendada komplektselt – terviklik planeeringulahendus on koostatud; küsimuseks ei ole mitte tehnovõrkude- ja rajatiste asukoht, vaid nende planeeringuga määratletud asukohta rajamise rahastamine. Planeeringuala kinnistute veega varustamise osas on Kaebaja avaldanud, et puudub usaldusväärne dokument, millest nähtuks, kuidas ja millal varustatakse planeeringualale kavandatud kinnistud majandusja joogiveega. Samas on Kaebaja kaebuses ise toonud ära detailplaneeringu seletuskirja veevarustust käsitlevas osas kinnistute veega varustamise osas avaldatu ning möönnud ka nii OÜ Loo Vesi poolt rajatud puurkaevu olemasolu kui ka Vilbaste puurkaevu olemasolu. Vastustaja selgitab, et detailplaneeringu seletuskirjas on viide Vilbaste puurkaevule tehtud mõnevõrra ebaõnnestunult, kuivõrd sellest võib jääda mulje, et kõnealuse puurkaevu kaudu on kavas kogu planeeringualale kavandatud hoonete veega varustamine. Tegelikkuses on silmas peetud üksnes seda, et planeeringualal asuvad olemasolevates hooned saavad hetkel ajutise lahendusena vett Vilbaste puurkaevust (seda on märgitud ka kaebuses „Momendil on puurkaevuga ühendatud mõlema kaevuomaniku majapidamised ja puurkaevu lähiümbruses asuvad elamud.”), kuid nii nende elamute kui ka teiste detailplaneeringuga kavandatud hoonete veega varustamine on siiski kavandatud OÜ Loo Vesi puurkaevust. Kinnistute veega varustamise konkreetne lahendus ning selleks torustiku rajamine omab tähtsust detailplaneeringu realiseerimisele asumisel (s.t. ehitustegevuse ning ehitiste kasutusele võtmise käigus). Kuivõrd kehtestatud osas on planeeringu menetlemisest huvitatud isikuga kokkulepe muuhulgas ka vastava torustiku rajamise osas sõlmitud, siis ei oma torustiku puudumine detailplaneeringu kehtestamise momendil (s.o. enne detailplaneeringu realiseerimisele asumist), tähtsust. Menetluse ajal parandas Jõelähtme Vallavolikogu otsusega 30.novembrist 2009.a. nr.34 oma varasemat otsust Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala detailplaneeringu osalise kehtestamise kohta, veevarustuse osas märgitakse, et „Planeeringualal olemasolevate hoonete veevarustus on hetkel lahendatud naabruses asuva Vilbaste puurkaevu baasil.“ Kinnistute veega varustamise konkreetne lahendus ning selleks torustiku rajamine omab tähtsust detailplaneeringu realiseerimisele asumisel (s.t. ehitustegevuse ning ehitiste kasutusele võtmise käigus). Kuivõrd kehtestatud osas on planeeringu menetlemisest huvitatud isikuga kokkulepe muuhulgas ka vastava torustiku rajamise osas sõlmitud, siis ei oma torustiku puudumine detailplaneeringu kehtestamise momendil (s.o. enne detailplaneeringu realiseerimisele asumist) tähtsust. Kaebaja on märkinud, et ta on detailplaneeringu menetlemise käigus sellele esitanud mitmeid ettepanekuid ja vastuväiteid, mida pole aga arvesse võetud. Asjaolu, et Kaebaja märkused ja ettepanekud pole lõplikusse planeeringulahendusse jõudnud, ei tingi siiski planeeringu õigusvastasust. Kaebaja ettepanekuid ja vastuväiteid on planeeringumenetluses menetletud ja neile vastatud. Kaebaja hinnangul on hädavajalik ühendada Küla tee Rahvamaja teega, kuivõrd Küla tee on tupiktee ning selle lõpus on tuletõrje-, kiirabi-, ja prügiveoautol keeruline kui mitte võimatu ümber pöörata, samuti ei ole metsatulekahju korral päästeteenistusel väidetavalt võimalik küla poolsest küljest metsale ja metsaga 14 piiratud elamutele läheneda. Vastustaja märgib, et Küla tee lõpus on nähtud ette päästeteenistuse autode ümberpööramise koht ning vastav märge on planeeringu põhijoonisele kantud. Vastustajale jääb ebaselgeks, milliseid elamuid ning neile päästeteenistuse poolt ligipääsemist metsatulekahju korral Kaebaja silmas pidanud on. Sellest hoolimata mõistab Vastustaja, et juurdepääsu on võimalik teostada Rahvamaja teelt. Rahvamaja teele ei pea päästeteenistus ilmtingimata pääsema Küla teelt, vaid see on võimalik ka planeeringualast välja jäävate teede kaudu lõuna poolt. Lisaks sellele osundab Vastustaja, et isegi kui pidada ühendust Küla tee ja Rahvamaja tee vahel vältimatult vajalikuks, siis eksisteerib selline ühendus planeeringuala lõunaserval krundi positsiooniga 7 lõuna küljel. Väide detailplaneeringuga läänepoolsele mererannale juurdepääsu võtmisest on põhjendamatu. Kaebaja jätab tähelepanuta, et kui tal on väidetavalt võimatu liikuda läänepoolsele mererannale, siis tule selleks takistus mitte Otsusega 556 kehtestatud detailplaneeringust ning sellega planeeringualale kavandatud hoonestusest, vaid ranna ääres asuvatest juba olemasolevatest kinnistute ja hoonestuse tõttu. Kaebaja poolt osundatud Looduskaitseseaduse § 36 lg 2 regulatsioon ei ole antud juhul mererannast sedavõrd kaugel asuva planeeringuala suhtes rakendatav.
3. veebruari
4. a. määrusele vastamisel märkis vastustaja. Volikogu on seisukohal, et A.K. ei ole selgitanud oma õiguste rikkumist käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktiga ega kõnealuse haldusaktiga kehtestatud detailplaneeringuga. Kaebaja jääb oma deklaratiivsete väidete juurde selle kohta, milliseid Planeerimisseaduse sätteid detailplaneeringu kehtestamisega väidetavalt rikuti. Kaebaja käsitlus on ebaõige, kuna tema poolt osundatud Planeerimisseaduse sätetest ei tulene, et kehtestatud planeerimislahendus oleks mingisugusel põhjusel õigusvastane. Põhjendamatu on Kaebaja käsitlus, mille kohaselt detailplaneeringu kehtestamise ja detailplaneeringulahenduse vaidlustamist justkui õigustaks see, et Kaebajal on planeeringulahendusest erinev käsitlus selle osas, kus peaksid kulgema ranna poole viivad teed. Kuigi planeeringulahendus võib erineda Kaebaja poolt sobivaks peetavast lahendusest, ei too see kaasa planeeringu õigusvastasust, vajadust planeeringu kehtestamise tühistamiseks ja planeerimismenetluse uuesti läbimiseks. Kaebaja ei ole suutnud viidata õiguslikule alusele, millest tulenevalt oleks tal õigus nõuda, et ranna poole peaks kulgema tee üle P.L.ile kuuluva kinnistu. Sellist teed ei ole käesoleva ajani eksisteerinud ning seega saaks planeerimislahenduses vastava tee ettenägemine tähendada üksnes vastava tee rajamist. See kujutaks endast kinnistuomaniku õiguste olulist piiramist. Kuivõrd Kaebajal puudub materiaalõiguslik alus sellise juurdepääsu rajamise nõudmiseks, siis ei saa detailplaneering sellise juurdepääsu mitte-ettenägemisest tulenevalt Kaebaja õigusi rikkuda ega anna alust ka halduskohtu poole pöördumiseks ja detailplaneeringut kehtestava haldusakti tühistamise nõudmiseks. Kaebaja nõue on seda põhjendamatum, et kui isegi hüpoteetiliselt möönda vajadust, et Küla tee ja Rahvamaja tee peaksid ilmtingimata olema ühendatud, siis kaebuse lahendamiseks peetud kohtuistungil oli Kaebaja sunnitud möönma, et Küla tee ja Rahvajama tee on nii planeeringualast põhja kui ka lõuna pool ühendatud. Ka seetõttu on Kaebaja käsitlus, justkui peaks ühendustee kulgema läbi P.L.i kinnistu, põhjendamatu. Vastustaja kordab ka seda, et Kaebaja viide Looduskaitseseaduse § 36 lg 2 on käesolevas vaidluses täiesti asjakohatu. Käesolevas vaidluses käsitletud detailplaneeringu planeeringuala ei jää kallasrajale. Kallasrajale pääsemise takistatust käsitlevad väited on seetõttu käesolevas vaidluses asjakohatud ning lisaks sellele oli Kaebaja kaebuse lahendamiseks korraldatud kohtuistungil sunnitud möönma ka seda, et tal on võimalik mereranda (s.t. siis ka kallasrajale) pääseda. 15 Kaebaja väide detailplaneeringu vastuolust Harju Maavanema
5. märtsi
6. a. korraldusega nr 356-k kehtestatud Maakonna teemaplaneeringuga on samuti asjakohatu. Kaebaja poolt osundatud teemaplaneering käsitles olemasolevate kallasrajale viivate teede sulgemist, mida oleks tarvis vältida, mitte aga uue tee rajamist, mis seejuures kallasrajale isegi ei vii. Käesolevas vaidluses on asjakohatu väide ka Küla tee ja Rahvamaja tee vahelise ühenduse sulgemise kohta. Kõnealune tee jääb kehtestatud detailplaneeringu planeeringualast välja ning ei saa seetõttu olla käesoleva vaidluse esemeks. Isegi kui Kaebajal oleks mingisugune subjektiivne õigus nõuda Küla tee ja Rahvamaja tee vahelise ühenduse olemasolu (sellisele õiguslikule alusele ei ole Kaebaja viidanud), siis on see õigus realiseeritud teede faktilise ühendatuse kaudu käesolevas vaidluses puudutatud planeeringualast nii põhja kui ka lõuna pool. Käsitletud asjakohatuse tõttu on Vastustaja hinnangul asjakohatud ja tuleks jätta käesoleva haldusaja materjalide juurde võtmata (või Kaebajale) tagastada väljavõtted Jõelähtme Vallalehest nr
7. Seejuures artikkel „Teised meist – TV3“ ei ole käesolevas haldusasjas puudutatud detailplaneeringuga mitte kuidagi seostatav – detailplaneeringut ei ole tulenevalt planeeringuvaidlustest käesolevaks ajaks realiseerima asutud ning seega ei saa kehtestatud detailplaneering käesoleval ajal mitte kuidagi tuua kaasa probleeme teede ja läbipääsudega. I segi kui eksisteeriks Kaebaja nägemuse kohaselt vajalik tee üle P.L.i kinnistu, ei luba mitte miski väita, et see kõrvaldaks kõnealuses artiklis käsitletud probleemi. V. V. kirjutise osas rubriigis „Lugeja kirjutab“ märgib Vastustaja, et Vallavalitsuse maanõunik Ülo Laanemets ei ole nõustunud sellega, justkui ei arvestataks planeerimismenetluste läbiviimisel elanike huvidega ning varasema täiendava ühenduse puudumine Küla tee ja Rahvamaja tee vahel oleks probleemiks. Ülo Laanemets on selgitanud teedega seonduva õigusliku regulatsiooni ja praktiliste probleemide üldiseid tagamaid ning avaldanud, et olemasolevate teede laiendamise kavast on loobutud.
8. Kaebaja on oma seletuses korduvalt märkinud, et ta ei vaidlusta Küla teele ja Rahvamaja teele juurdepääsu võimaldamist ning nende teede kasutamist ning Kaebajale ei ole nende teede kasutamise osas takistusi tehtud. Samuti on Kaebaja selgitanud, et tal ei ole pretensioone V. L. vastu ning ta ei pea vajalikuks V. L. kaasamist käesoleva haldusasja menetlusse. KOLMANDA ISIKU P.L.I SEISUKOHAD
9. Jõelähtme Vallavolikogu 14.10.2009 otsusega nr 556 kehtestati Kaberneeme küla Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala osaline detailplaneering. Detailplaneeringu (DP) menetlusprotsess on kestnud 6,5 aastat. Vaidlustatav Jõelähtme Vallavolikogu otsus nr 556 kehtestab osalise detailplaneeringu, hõlmates DP positsioone 1, 2, 3, 4 ja 11, eesmärgiga moodustada 4 uut kinnistut olemasoleva 4 kinnistu - Länne7 1322m², Tampli1 269m², Kapteni 5654 m² ja Kapteni1 657m² - ümberkruntimisel. Näiteks: praegu olemasolevast, 100% elamumaa kinnistust Tampli 1, suurusega 269m², moodustatakse DP-ga kinnistu suurusega 1100m². DP’ga suurendatakse kinnistu pindala, muutes krundipiirid loogiliseks ja määratakse asukohad juurdepääsu teele ja tehnovõrkudele, mis on aluseks vajalike servituutide taotlemisel (Lisa 1 DP).
10. Kaebaja sõnastab, et kõnealune otsus „on õigusvastane ja rikub kaebaja õigust olla kindlustatud mõistlikult korraldatud liikluse, teede korrashoiu, prügiveo ja päästeteenistusega ning õigust kasutada seaduslikult ehitatud tehnovõrke ja -rajatisi.” 16 Jõelähtme Vallavolikogu 12.05.2009 otsusega nr 497 (Lisa 2) on Kaberneeme külas kehtestatud detailplaneering „Tõnise” maaüksusele (omanik: kaebaja A.K.), millega eeldatavalt lahendati kaebaja kruntide juurdepääsuteed, tehnovarustus, servituutide vajadus, määratud haljastuse- ja heakorrastuse nõuded ning keskkonnakaitse abinõud. Arusaamatu, miks kaebaja neid lahendusi käesoleva kaebusega Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala osalisele detailplaneeringule soovib ülesandeks seada. Asukohakaardil (Lisa 3) on selgelt näha, et kaebaja kruntide juurdepääsuteed, tehnovarustus, servituutide vajadus, määratud haljastuse ja heakorrastuse nõuded ning keskkonnakaitse abinõud ei ole võimalik siduda Kapteni ja Lääne Aksli 2 maaüksuse DP osalise kehtestamise mõjualaga.
11. Kaebaja ei selgita ega põhjenda, mil moel rikub kaebaja õigust olla kindlustatud mõistlikult korraldatud liikluse-, teede korrashoiu-, prügiveo- ja päästeteenistusega ning õigust kasutada seaduslikult ehitatud tehnovõrke ja –rajatisi Kapteni ja lääne-Aksli 2 maaüksuse DP osaline kehtestamine. Väär on kaebaja väide, et arvukatel DP avalikel aruteludel laekunud kaebused on jäänud tähelepanuta. Kuus ja pool aastat kestnud menetlusprotsessis on kaalutud läbi kõik ettepanekud ja kaebused. Kaebused on DP menetluse käigus arvesse võetud: on loobutud Kaberneeme küla Teedevõrgu ja infrastruktuuri teemaplaneeringu järgsest kommunikatsioonitrasside asukohast Küla teel ja mindud üle ressursimahukamale variandile – kõik kommunikatsioonid on üle viidud Raamatukogu teele, mis muuhulgas toob kaasa lisaservituutide vajaduse. Kaebuste arvestamine ja vastavate muudatuste sisseviimine ning põhjendamatute nõuete mittearvestamine on lahti kirjutatud Vallavanema kirjas Maavanemale (Lisa 4) ja Harju Maavanema kirjas 27.
12. 2007 nr 2.1-13/6412, mis oli saadetud ka kaebaja A.K.ile (Lisa 5).
13. Kaebaja väidab õigustatult, et „Küla tee” on käesoleval ajal tupiktänav. „Küla tee” oli ühenduses „Tõusu teega” kuni 2002 aastani, moodustades olulise ringliikluse- ja kommunikatsioonitrasside võimaluse. Ühendus suleti „Vilma” kinnistu omaniku volitatud esindaja poolt (Lisa 3). Väär on väide, et „Küla tee” oli läbi osalise DP maa-ala ühendatud „Rahvamaja teega”, samuti väide, et „Küla teelt” kulges läbi DP maa-ala jalgtee randa. Teadlikult ebatõene on kaebaja väide, et üle vaidlustatava osalise detailplaneeringu maa-ala on kulgenud jalgteed randa. Veel mõned aastad tagasi – enne kui ma selle maa-ala täitsin ja korrastasin – oli seal vesine turba-auk, läbimatu võsa ja kohalik prügimägi. Jalgtee randa on juba ajalooliselt kulgenud üle Lääne- Aksli kinnistu ( 24505:001:0038), mis on „Tõusu tee” – endise karja-ajamise tee – pikendus (Lisa 6). Seda ajaloolist teed Lääneranda on arvestatud ka õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel. Jõelähtme Vallavalitsuse korraldus nr 212, välja antud
15. 1999a, oma punktis 3 sätestab, et Lääne-Aksli maaüksusel tuleb tagada jalgsi randapääs (Lisa 7-1 ja 72)
16. Kaebaja teab, et Kapteni ja Lääne -Aksli 2 maaüksuse ja nende lähiala osaline detailplaneering ei sea täiendavaid piiranguid läänepoolsesse randa pääsemisel, sest üle planeeritava maa-ala ei ole kunagi olnud juurdepääsuteid randa. Seega ei toimu DP alas mingeid muudatusi kallasrajale juurdepääsu suhtes ning osundamine Looduskaitseseaduse §36 lg2 nõuete rikkumisele on alusetu ja kohatu. Kaebaja on oma kaebuses osundanud tema jaoks kõige pikemale võimalikule jalgteele randa, jättes esitamata alternatiivsed võimalused: piki Tõusu teed on kaebaja majapidamisest Lääneranda 400m ja Idaranda 500m (Lisad 6, 6-1). Lisaks olemasolevate-, lühemate teede mahavaikimisele, on kaebaja eksitavalt esitanud taotletava tee lääneranda üle osalise DP maa-ala neli korda lühemana (kaebaja150m, tegelikult 600m) ja Rahvamaja tee kaks korda pikemana (kaebaja-2000m, tegelikult 1000m), kui 17 nad tegelikult on. Kaebajal on võimalus kasutada randa poolsaare idaküljel (Kolga laht), kus on avalikult kasutatav rand (Lisa 6-1) ja kus pakutakse ka rannateenuseid (WC, toitlustus, veeatraktsioonid). Kõige otsem juurdepääs läänepoolsesse randa on kaebajal „Tõusu teed” ja Lääne-Aksli maaüksust kasutades (Lisad 6 ja 7-2). Õige on kaebaja väide, et „Rahvamaja tee” on pikem, kui kaebaja soovib sealtkaudu jalutada (Lisa 6-1), aga arusaamatu, miks kaebaja sellele osundab. See ei ole tema jaoks ainus randa jalutamise võimalus vaid üks mitme võimaluse hulgast . Kaebaja võimalused randadesse pääseda ja vastavad vahekaugused on vaadeldavad ja mõõdetavad Maaameti kaartidel (Lisa 6). Kaebaja ei põhjenda, kuidas osalise DP kehtestamisega halveneb tema jaoks prügivedu, lumetõrje ja päästeteenistuse juurdepääs. Kaebaja poolt väidetud tuletõrjeautode juurdepääs osalise DP maaüksusest lõuna pool asuvate metsapõlengute kustutamiseks Ida poolt ja selleks otstarbeks vajalik Küla tee ühendus Raamatukogu teega üle osalise DP maa-ala ei kannata kriitikat. Kaebajale teadaolevalt asub osalise DP’ga hõlmatud maa-ala Kaberneeme poolsaare keskel. Metsaga kaetud ala asub DP alast lõunas. Lõuna suunast kulgeb ka ainuke maismaal asuv juurdepääs Kaberneeme poolsaarele ja külale. DP alast ida suunas on meri ja Kaberneeme sadam. Ei ole tõenäoline, et tuletõrjeautod saabuvad võimalikku metsatulekahju kustutama meritsi, kuid isegi sellises olukorras ei ole neil vajadust sõita üle osalise DP maa-ala.
17. Osalise DP-ga luuakse tupikteeks muudetud Küla tee põhjapoolsesse tupikossa teenistusautode ümberpööramise koht (Lisa 1 DP), mis osaliselt lahendab Vilma kinnistu omaniku esindaja Kazmar Länsi poolt Küla tee tupikteeks muutmisega kaasnenud prügivedamise- ja päästeteenistuse autode juurdepääsemise võimaluse juba olemasolevatele majapidamistele. DP-ga ette nähtud lahendus on saanud päästeameti kooskõlastuse.
18. Vale on kaebaja väide, et DP osaline kehtestamine on seadusevastane ega täida

§ 9lg 2 loetletud eesmärke.

Kehtestatud osaline DP vastab

§ 9

lg 2 loetletud eesmärkidele: lahendab komplektselt planeeritava ala kruntideks jagamise, määrab ehitusõigused, hoonestusala, tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ning servituutide vajaduse.

ei keela osalise DP kehtestamist.

1. Kaberneeme küla teedevõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni ja infrastruktuuri lahendamiseks on Jõelähtme Vallavalitsus otsinud lahendusi alates 2002 aastast, kui algatati sellekohane Kaberneeme küla detailplaneering, mida menetleti ja mille baasil algatati 03.02.2004a teemaplaneering, mille menetlemine veel kestab. Ebakohane on kaebaja väide, et sellist planeeringut ei ole olemas. Väide, et „detailplaneering on ka veevarustuse osas õigusvastane” jääb arusaamatuks. Osalise detailplaneeringu alasse jäävad olemasolevad majapidamised saavad täna seaduslikult vee „Vilbaste” puurkaevust, mis aastakümnete eest Kaberneeme küla ühise veevajaduse rahuldamiseks rajati. Puurkaevu haldas Vesivarustusühistu „Kaberneeme”, mille liikmeks ta oli. 3.isikule teadaolevalt ei ole lepingulised suhted lõppenud. Liitumisel vesivarustusühistuga sai rajatud ka vajalik veetrass möödunud sajandi kaheksakümnendatel. Et ühistu on likvideeritud, puurkaevu sanitaartsooni on 30m pealt 10-ne meetrini vähendatud ning seetõttu väljapumbatava vee hulk limiteeritud ja tagatipuks ka puurkaev kahe kodaniku eraomandisse antud, tuli 3.isikule üllatusena. Kaks olemasolevat majapidamist tarbivad täna seaduslikult selle puurkaevu vett ning käesoleval ajal on see ainus juurdepääs veele. Väär on kaebaja väide, et P.L.i hooneni trassi ei läinud! Samuti on arusaamatu väide, et ’juurdepääs veele’ on ebaseaduslik ja, et vett kasutatakse seadusliku aluseta. Omandisuhete muutumine ei tee tarbijale vee kasutamist ebaseaduslikuks! Kehtestatud osalise DP-ga on uute majapidamiste veevarustus ette nähtud OÜ Loo Vesi rajatud puurkaevust (Lisa 1 DP). 18 DP osalise kehtestamise otsuse tühistamise korral kaob alus servituutide seadmiseks ja vajalike ning nõuetekohaste kommunikatsioonide rajamiseks. Ressursimahukas, 6,5 aastat kestnud detailplaneeringu menetlus, mis on kulukate kompromisside läbi saanud nii Jõelähtme Valla kui ka Harju Maavanema heakskiidu, veniks määramatusse, mis omakorda lisaks veelgi otseseid ja kaudseid kulutusi ega võimaldaks kolmandatel osapooltel oma eraomandit kasutada, käsutada ja arendada.
2. Käesoleva osalise DP järgsete krunditoimikute olemasolu annab võimaluse tsiviilkohtusse pöörduda, et servituudid seada. Küla tee oli avalikus kasutuses ja erastati 1998 aastal märkega A-1, avalik tee (Lisa 8). AÕS § 155

§ 26

lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides. Riigikohtu Halduskolleegium otsuses 3-3-1-84-08 nendib, et ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused. 22.Kaebaja on õigesti mõistnud 3.isiku selgitust, et tupiktee on halb, kuid eksinud väites, et 3.isik õigustaks Vilma kinnistu volitatud esindaja poolt Küla tee tupikteeks muutmist. Sarnaselt ei kiida 3.isik heaks ühegi teise tee sulgemist ja täie teadmisega sooviks olemasolevate teede täismõõtmeis avalikku kasutusse võtmist. DP alale jäävate kinnistute ja Lääneranna vahel on Küla teega samaväärne - avalikult kasutatav Rahvamaja tee, millelt (nagu Tõusu teeltki) on juurdepääsud kallasrajale vastavalt LKS-le olemas. Kaebaja osundab, et Lääne-Aksli maaüksuse kaudu ei pääse Lääneranda, kuna keegi on üles riputanud sildi: „Eramaa. Läbipääs valdaja loal!”. Kui avaliku rannapääsuga koormatud kinnistu omanik ongi välja pannud hoiatava sildi, ei ole see piisav argument, et nõuda uue jalgraja rajamist üle kellegi teise kinnistu. Eramaa sildi foto illustreerib hästi Kaberneeme külas tekkinud olukorda, kus igal teelõigul on selline silt üles pandud. Sarnaseid silte on ka Tõusu teel, mida kaebaja koduteena igapäevaselt kasutab. 23. Kaebaja ei põhjenda, kuidas osalise DP kehtestamisega halveneb tema jaoks prügivedu, lumetõrje ja päästeteenistuse juurdepääs. Osalise DP-ga luuakse tupikteeks muudetud Küla tee põhjapoolsesse tupikossa teenistusautode ümberpööramise koht, mis osaliselt lahendab Vilma kinnistu omaniku esindaja, K. L. poolt Küla tee tupikteeks muutmisega kaasnenud prügivedamise- ja päästeteenistuse autode juurdepääsemise võimaluse juba olemasolevatele majapidamistele. DP-ga ette nähtud lahendus on saanud päästeameti kooskõlastuse. Kehtestatud osaline DP vastab

§ 9

lg 2 loetletud eesmärkidele: lahendab komplektselt planeeritava ala kruntideks jagamise, määrab ehitusõigused, hoonestusala, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning servituutide vajaduse.

ei keela osalise DP kehtestamist. Kaberneeme küla teedevõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni ja infrastruktuuri lahendamiseks on Jõelähtme Vallavalitsus otsinud lahendusi alates 2002 aastast, kui algatati sellekohane Kaberneeme küla detailplaneering, mida menetleti ja mille baasil algatati 03.02.2004a teemaplaneering, mille menetlemine veel kestab. Ebakohane on kaebaja väide, et sellist planeeringut ei ole olemas. 24.Kaebaja seisukohad 14.01.2010.a on kolmandat isikut ründavad ja halvustavad. Kaebaja seisukohtadest õhkub vaenu ja süüdistusi „ärihuvidest“, „seadustest mööda hiilimisest“ ning „isikliku kasu saamisest“, põhjendusi esitamata ja kaebaja õiguste rikkumist välja toomata. Planeeringu kehtestatud osa vastab alale, millisele 2003.a algselt taotles 3.isik detailplaneerimist. Planeeringuala laiendati omavalitsuse poolt, et kaasata naaberkinnistuid, eesmärgiks lahendada läbi 3.isiku 19 planeeringumenetluse kõigi lähikonnas asuvate kinnistute juurdepääsu- ja vajalike kommunikatsioonide lahendused. Mitmete kaasatud kinnistuomanike vastuseisust tulenevalt menetleti planeeringut vaid kinnistute osas, mille omanikud sellega nõustusid. Planeeringu kehtestamine on seotud eesmärkide elluviimisega, planeeritud avalikuks kasutuseks vajalike kommunikatsioonide väljaehitamisega ja liitumiste garanteerimisega. 3.isik ei saa võtta enesele vastutust kogu planeeringuala kinnistute omanike nimel, küll aga oli nõus seda tegema osalise DP (ODP) ulatuses. ODP lahendusega on 3.isik võtnud planeeringu alas avalikust huvist tulenevaid kohustusi: luua ümberpööramiseks vajalik koht päästeautode ja teenindusega tegelevate autode tarbeks, rajada tuletõrje veevõtukoht, rajada muuhulgas avalikuks kasutuseks vajalikud veetrassid, tänavavalgustuse jm kommunikatsioonid. Kõik võetud avalikku huvi teenivad kohustused on vaadeldavad kohtule esitatud ODP toimikus. Planeeringu alas 3.isiku kinnistut jagava Raamatukogu tee lõigu, võtab Kapteni 1 kinnistust 1/3 ja mille avalikku kasutust ei ole P.L. kitsendanud ega piiranud. Kõnealust „erateed“ kasutab 8 majapidamist ainsa juurdepääsuteena oma kodudele. „Tõnise“ DP-ga sai kaebaja samuti võtta enesele avalikus huvis ühiselu toetavaid, samuti isiklikke vajadusi katvaid kohustusi, millega eeldatavalt lahendati kaebaja kruntide juurdepääsuteed, tehnovarustus, servituutide vajadus, määratud haljastuse- ja heakorrastuse nõuded ning keskkonnakaitse abinõud. Ühiselt saab taastada võimaluse olla kindlustatud mõistlikult korraldatud liikluse-, teede korrashoiu-, prügiveo- ja päästeteenistusega ning õigust kasutada seaduslikult ehitatud tehnovõrke ja –rajatisi. Lahendamine ei ole võimalik ühe kinnistu ega isegi ühe detailplaneeringu piirides vaid eeldab ka naabrite positiivset kinnistuteülest koostööd, et „teed ja torud“ ka vajalike ühenduspunktideni jõuaksid. Vale on väide, et P.L. sulges ühendustee Küla tee ja Rahvamajatee vahel. Kaebaja ei näita, millisest krundist ja seda läbivast teest on jutt ega esita oma umbmäärase jutu tõestuseks ühtegi dokumenti. Ainsa viitena toob kaebaja fragmendi vallavalitsuse kirjavahetusest. Selles kirjavahetuses vihjatud võimalik ühendus oli „Privatumi“ mü läbiv ühendustee Raamatukogu tee ja Küla tee vahel, millega 3.isik ei ole seotud. On suur erinevus, kas rajada ehitis rannavalli äärde, nagu seda on juba tehtud olemasoleva kolme rannavalli äärse ehitise puhul või rajada täiesti uus tee läbi rannavalli. Tee hävitaks liivaluite aheliku ja just seetõttu ei läbi kõnealust rannavalli senini ükski tee. Erinevaid vastuväiteid on ODP käigus arvestatud ning vastavaid kulukaid ümberkorraldusi tehtud. On teretulnud, et kaebaja on jõudnud menetluses järeldusele, et sellel teemal pole mõtet diskussiooni alustada. Muudatused ja kompromissid on leidnud kajastamist Maavanema kirjas, mis on kohtule eelnevalt edastatud. Kaebaja on õigesti mõistnud selgitust, et tupiktee on halb, kuid eksinud väites, et 3.isik õigustab Vilma kinnistu volitatud esindaja poolt Küla tee tupikteeks muutmist. Sarnaselt ei kiida 3.isik heaks ühegi teise tee sulgemist. Kaebajal on õigus, et Vilma kinnistu suletud ühendustee Küla tee ja Tõusu tee vahel jääb praeguse, ODP maa-alast välja. Kuid samuti jääb ODP maa-alast välja Küla tee ja Rahvamaja tee ühendus üle Privatumi kinnistu. Kaebaja küll leiab, et ühendustee Küla tee ja Rahavamaja tee vahel oli olemas ja leidis aktiivset kasutamist ning et seda ’fakti’ ei olevat võimalik varjata, kuid samas ei too ühtegi viidet, põhjendust ega tõendit oma väärväite kinnituseks. Sügavalt arusaamatu on kaebaja arvamus, et ODP-ga on võimalik ühendustee taastamise võimalusest „mööda hiilida”. Kaebaja esitab luuleliselt kirjelduse okupatsiooniaja rannarahva kulgemisest otseteed randa. Tõenäoliselt puuduvad kaebajal tõesed andmed rannarahva radadest ja käikudest. Vale on kaebaja väide, et 20 Kaberneemes kõnniti kõige otsemat teed pidi randa. Hinnas oli iga jalatäis rohtukasvatavat maad ning randa mindi vaid teed pidi. Isegi okupatsiooni ajal austati rannakülas endiste omanike kinnistute mõttelisi piire ega jalutatud üle võõra maa. Randa mindi alati väljakujunenud teed pidi ja tee Lääneranda kulges piki Tõusu teed üle Lääne Aksli kinnistu. Seega on vale kaebaja väide, et jalgrajad lakkasid olemast P.L. maa erastamise ja (olematute) jalgradade sulgemise tõttu. Looduskaitseseaduse §36 kohustab rannal asuva kinnistu omanikku tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal. ODP alal asuvad kinnistud ei ole rannal ega ulatu kallasrajani, vastupidi, ODP alale jäävate kinnistute ja Lääneranna vahel on Küla teega samaväärne - avalikult kasutatav Rahvamaja tee, millelt (nagu Tõusu teeltki) on juurdepääsud kallasrajale vastavalt LKS-le olemas. A.K. väitlust „suvitamisvõimaluste“ üle Kaberneeme poolsaare randades ei ole algatanud 3.isik. Vastus tugineb kaebuse väidetele ja näitas ära erinevad võimalused randa pääsuks, see oli kaebuse kandvaks teemaks. Omalt poolt on selle tõttu esitatud tõendid, et vale on kaebaja väide, nagu oleks ODP-ga temalt võetud võimalus jõuda lääne-randa, kuna üle ODP maa-ala ei ole kunagi kulgenud teed randa. Kaebaja osundab, et Lääne-Aksli maaüksuse kaudu ei pääse lääne-randa, kuna keegi on üles riputanud sildi: „Eramaa. Läbipääs valdaja loal!”. Kui avaliku rannapääsuga koormatud kinnistu omanik ongi välja pannud hoiatava sildi, ei ole see piisav argument, et nõuda uue jalgraja rajamist üle kellegi teise kinnistu. Eramaa sildi foto illustreerib hästi Kaberneeme külas tekkinud olukorda, kus igal teelõigul on selline silt üles pandud. Sarnaseid silte on mitu ka Tõusu teel, mida kaebaja koduteena igapäevaselt kasutab Senimaani ei ole kaebusest arusaadav, kuidas ODP kehtestamine halvendab prügivedu, lumetõrjet ja päästeteenistuste kulgemist mööda Küla teed. ODP-ga nähakse ette rasketehnikale ümberpööramise koht, mis siiani puudub. Inetud on kaebaja halvustused päästeteenistuse aadressil. Vilbaste puurkaevust. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli Vesivarustusühistu Kaberneeme (ärireg kood 80071882) kuni kustutamiseni 07.05.2008 registreeritud mittetulundusühinguna. Kaebaja kinnitab, et kuni 2007 aastani – ajani, mil kaebaja sai ½ puurkaevu omanikuks, oli veetarbijate nimekirjas kaks ODP maa-alale jäävate kinnistute omanikku: J. Ü. ja P.L.. Väär on seejuures väide, et P.L.i hooneni trassi ei läinud! Samuti on arusaamatu kaebaja väide, et „meie juurdepääs veele“ on ebaseaduslik. Nagu kaebaja tsiteerib, on ODP maa-alal olemasolevate hoonete veevarustus hetkel lahendatud Vilbaste puurkaevu baasi. Kaebaja väide, et kasutatakse vett ilma seadusliku aluseta, on põhjendamatu. Omandisuhete muutumine ei tee tarbijale kasutamist ebaseaduslikuks! Kaebaja ei väärtusta 3.isiku poolt planeeringu menetluses kulutatud ressursse. Kaebaja poolt esitatud kaebuse puhul tuleb paratamatult tõdeda, et kaebaja lähtub oma taotluses rajada veel üks tee lääne-randa üle ODP alale jääva kinnistu pelgalt isikliku mugavuse ja kasusaamise aspektist lähtudes. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsus rikub tema õigusi. Kaebaja ei ole isik, kelle õigusi ja vabadusi kehtestatud haldusakt riivab. Kaebaja ei ole planeeringuala lähinaaber. Detailplaneeringuga ei kaasne muudatusi kaebaja kinnistu kasutamisel, elukorralduses ega too kaebajale kaasa mingit uut talumiskohustust. 21 Vastavalt HKMS § 7 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.

§ 26

lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka n-ö avalikes huvides. Riigikohtu Halduskolleegium otsuses 3-3-1-84-08 p-s 10 ja 11 nendib, et „

§ 26

lg 1 võimaldab esitada avalikes huvides nn populaarkaebust, andes igaühele õiguse vaidlustada planeeringuotsust selle õigusevastasuse motiivil. Populaarkaebuse menetlusõiguslikud küsimused ei ole aga leidnud eraldi reguleerimist. Ka populaarkaebusele tuleb kohaldada halduskohtumenetluse põhimõtteid ja sätteid, arvestades seda liiki kaebuste iseärasustega.“ ; lisades, et „ ... ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse.“ 25. Kaebaja ei selgita oma õiguste ja vabaduste kahjustamist Jõelähtme Vallavolikogu 14.10.2009 otsusega nr 556, ka ei ole tema poolt korratud seadusepunkte vaidlustatud otsusega rikutud. Kohtumenetluse käigus on kõik kaebaja sellekohased väited ümber lükatud. Kaebaja nõuab Jõelähtme Vallavolikogu otsuse nr. 556 tühistamist, väites, et DP-ga on rikutud Planeerimisseadust ja Looduskaitse seadust. Tema sõnul on seaduserikkumine väljendunud selles, et DP alale ei ole planeeritud ühendusteed Küla teelt Rahvamaja teele ja seega puuduvat juurdepääs kallasrajale. Kaebaja väide on ebatõene, sest:

1. a)DP maa-ala ei ulatu kaldani;
2. b)DP ala ja kalda vahel on avalikult kasutatav Rahvamaja tee;
3. c)kallasrajale juurdepääsuks on planeeritud ja seadustatud, olemasolevad ja avalikult kasutatavad juurdepääsuteed Tõusu teelt ja Rahvamaja teelt (vt III isiku seletus haldusasjas 3-092528 Lisad 6 ja 7). Seega ei ole põhjendatud Looduskaitse seaduse §36 lg 2 ettekäändel uute teede planeerimine kallasrajale juurdepääsuks. Kaebaja eesmärk planeerida DP alale ühendustee on ka perspektiivitu, sest uue tee kavandamisega olemasolevatele elamumaa kruntidele ei ole kruntide omanikud nõus. Olukorras, kus olemasolnud teed on suletud, ei ole põhjendatud ega vasta võrdse kohtlemise printsiibile uute teede rajamine kolmandate isikute kinnistutele. RK lahend 3-2-1-42-10: „AÕS § 156 lg 2 eesmärk on säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud (vt Riigikohtu 28. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-09, p 10).“ Kaebaja väide, et kehtestatud DP ei vasta Maavanema 11.03.2003 korraldusega nr 356 kehtestatud Maakonna teemaplaneeringu: ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna tingimused.” nõuetele on ebatõene, kuna ülalviidatud dokumendis juhib Maavanem tähelepanu olemasolnud teede sulgemise mõjudele (vt ka kohtuistungi protokoll lk 5 vastustaja selgitus). Vaidlust ei ole, et DP alas ei ole ühtegi teed suletud. Seda oli kohtumenetluse käigus sunnitud tunnistama ka kaebaja. Seega ei ole kaebaja DP kehtestamise otsuse tühistamise nõue eesmärgiga planeerida uus tee üle DP maa-ala mitte millegagi põhjendatud. Asjakohane on siinkohal meenutada, et uue tee rajamist on DP menetluses korduvalt käsitletud ja selle keskkonda sobimatust, ebaotstarbekust ja perspektiivitust on nentinud nii keskkonnaekspert, Jõelähtme vallavanem kui ka Harju Maavanem oma kirjades (III isiku seletus 25.12.2009 Lisa 4 ja 5). Kaebaja väide, et DP kehtestamisega on rikutud

§1lg 2 nõuet ja lähtutud ainult kinnistuomanike huvidest on väär.

Kinnistuomanikud on endile võtnud väga kulukaid avalikust huvist tulenevaid kohustusi: päästeteenistuse autodele ümberpööramise platsi rajamine, tuletõrje veevõtukoha rajamine, vee-, elektri-, side ja kanalisatsioonitrasside rajamine ning tänavavalgustuse rajamine. 22 Kaebaja väidab, et ei soovi laiendada oma nõuet tee ehitustegevusele ning soovib jääda planeerimistegevusse. Planeerimistegevusele peab loogilise jätkuna järgnema ehitustegevus, vastasel juhul on planeerimine perspektiivitu ega täida eesmärki. Arusaamatuks jääb, kuidas kaebaja soovib realiseerida oma eesmärki läbi kehtestatud DP tühistamise ja uue, kinnistuomanikele ülikoormava ja täiesti vastuvõtmatu lahendusega DP menetlemise taotluse. Kaebaja väidab, et ta ”ei ole P.L.i vastu esitanud ühtegi nõuet, sh. ka mitte tee ehitamiseks.”. Jääb arusaamatuks, kuidas nimetab kaebaja kolmanda isiku elamumaale uue tee planeerimise taotlust. Kaebaja kinnitab, et ei soovi tekitada kahju ega panna kohustusi kolmandatele isikutele. Kaebaja eesmärk olemasolevale elamumaa krundile uus tee rajada kahjustab suuresti ja põhjendamatult käesolevas menetluses osalevat kolmandat isikut. Kaebaja viitab oma vastuses Jõelähtme Vallalehes nr 157 avaldatud artiklitele ja taotleb nende lisamist haldusasja nr 3-09-2528 juurde. Juhul kui kohus leiab, et V. V. artiklis toodul on tähtsust antud asjas, siis juhib 3.isik tähelepanu tekstis esinevale ebatäpsusele, mille tõttu ei ole nõus antud artikli lisamisega haldusasja juurde. Nimelt ei vasta tõele, lause, et ”Ühendustee Küla teelt Rahvamaja teele oli varem põhiliseks autoteeks külast väljasõidul.”. Kui sellel väitel on kohtu seisukohast tähtsust antud haldusasjas, siis palub kohtul tõese ülevaate saamiseks V.V. (ja võimalusel ka teistelt põliselanikel) täpsustada, millal ja kust kohast käis väidetavalt „põhiliselt“ kasutatav autotee Küla tee ja Rahvamaja tee vahel külast väljasõiduks.

1. Kolmanda isiku lõplik seisukoht. Pika ja põhjaliku kohtumenetluse vältel ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas vaidlustatud planeeringu kehtestamise otsus rikub tema õigusi. Samuti ei ole kaebuses toodud nõudmistele esitatud õiguslikku alust, millest kaebaja nõudmised tulenevad. Menetluses on ümber lükatud kõik kaebaja väited. Kehtestatud haldusakt ei riiva kaebaja õigusi ega vabadusi. Detailplaneeringuga ei kaasne muudatusi kaebaja kinnistu kasutamisel, elukorralduses ega too kaebajale kaasa mingit uut talumiskohustust. Menetluskuluna palub hüvitada kohtuistungile saabumiseks kulunud sõidukulu, so laevasõidupilet hinnaga 59,20 eurot. Kulu tuleb välja mõista kaebajalt P.L. kasuks. Kohtuotsuse jõustumisel kehtib Eesti Vabariigis euro. Kui kohus peab vajalikuks kulu näitamist ka kroonides, siis ametliku Eesti Panga kursi järgi ( 1€ = 15,6466 EEK) on kulu 926,28 krooni. Kõigi menetluskulud tuleb jätta A.K.`i kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus uurinud asjas esitatud menetlusosaliste tõendeid ja seisukohti leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebus on esitatud Jõelähtme Vallavolikogu 14.oktoobri 2009.a. otsuse nr.556 tühistamise nõudes. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt rikub Jõelähtme Vallavolikogu otsus Kapteni ja Lääne-Aksli 2 maaüksuste ning nende lähialade osalise detailplaneeringu kehtestamise kohta kaebuse esitaja õigust olla kindlustatud mõistlikult korraldatud liikluse, teede korrashoiu, prügiveo ja päästeteenistusega ning õigust kasutada seaduslikult ehitatud tehnovõrke ja -rajatisi. Kokkuvõtvalt leidis kaebaja, et tema kaebuse eesmärk on saavutada vaidlustatud otsuse tühistamisega uuesti DP läbivaatamine, mis lahendab küsimused tema poolt soovitud viisil. 23 Kohtuistungil märkis A.K., et ta on pöördunud kohtusse nii oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks kui ka seetõttu, et planeeringu kehtestamise otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, st avalike huvidega. Kaebus on esitatud avalike huvide kaitseks (nn populaarkaebus) ja kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Vaidlust ei ole küsimuses, et planeeringu kehtestamise otsus on kaalutlusotsus. 25.09.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-08 (p 17) leiab Riigikohtu halduskolleegium, et juhul, kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusakti andmisel kaaluma ka sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust. Asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
4. jaanuari
5. a otsuses haldusasjas nr 3-4-1-906 rõhutati, et kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise üle otsustades igal konkreetsel juhul kaaluma, missugune on avalikes huvides tehtava otsustuse mõju isikute põhiõigustele ja huvidele, kas seonduvad õiguste riived on proportsionaalsed ning kas see otsus vastab ühetaolise kohtlemise põhimõttele. Osundades Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelise erikogu
6. detsembri
7. a. otsusele haldusasjas nr 3-3-1-15-01 on Riigikohus 07.03.2002 otsuses nr 3-3-1-902 märkinud, et haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab õiguse kasutamise osaliselt või täielikult, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. 14.10.2003 lahendis nr 3-3-1-54-03 leiab Riigikohus, et: kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. /…./Kohus võib sekkuda kaalutlusõiguse teostamisse ka siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses. Iseäranis on diskretsiooniveaga tegu juhtudel, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. 16.01.2008 lahendis nr 3-3-1-81-07 märgib Riigikohus ka seda, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on kaalutlusotsuse tühistamise aluseks. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhjendamise olulisust planeeringute kehtestamisel, kuna tegemist on ulatusliku kaalutlusruumiga otsustega. 18.10.2004 lahendis nr 3-3-1-37-04 on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu koostamise käigus. Kaebaja kaebusest paremaks arusaamiseks korraldas kohus menetlusosaliste suulise ärakuulamise istungil, kus selgus, et kaebaja peab end P.L. avalduse alusel algatatud DP-ga hõlmatud ala naabriks, kelle subjektiivseks õiguseks on nõuda tema kinnistult lähemat juurdepääsu Kaberneeme küla lääneranda, milleks kaebaja arvates tuli DP-s ette näha tee rajamine DP alale või olemasolevate teede ja jalgradade säilitamine. A.K. märkis, et detailplaneeringuga on rikutud planeerimisseadust ja on rikutud ka Looduskaitseseadust. Seaduserikkumine on väljendunud selles, et detailplaneeringualale ei ole planeeritud ühendusteed Küla teelt Rahvamaja teele ja seega puudub ka juurdepääs kallasrajale. Õiguslikult tagab kaebaja arvates tema nõudmised

§ 1

lg 2,

§ 3

lg 3 p 1,

§ 9

lg 2 p 4,7,16;

§ 23

lg 7 ja Looduskaitseseaduse § 36 lg 2; Harju maavanema korraldusega 11.03.2003 nr.356-k kehtestatud Maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasustust suunavad keskkonna tingimused“ nõuded. 24 Kaebaja märkis, et algselt oli detailplaneering ebaseaduslik ka veevarustuse osas, pärast parandati detailplaneeringu seletuskirja. Paranduse tegemisest DP seletuskirjas veevarustuse osas enam vaidlust ei ole. 29.Kohus nõustub kaebajaga, et detailplaneeringu algatanud isikutel ei ole kaitstavat usaldust, et detailplaneering algatatud kujul ka kehtestatakse, see oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega (Riigikohtu erikogu 20.12.2001 otsus nr 3-31-15-01 p 32). Kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada planeerimismenetluse õiguspärasus ning teha õiguspärane otsus planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise kohta, sh leida sobivaim planeeringu lahendus. Kaebaja seletustest ja vastustest menetlusosalistele nähtub, et kaebaja on mõistnud ilmselt valesti neid

põhimõtteid, mis kehtivad üld-ja teemaplaneeringute kohta, samuti on kaebaja ilmselt mõistnud

§ 4

lg 2 p 2 märgitut nii, et haldusorgan peab tema, kui naaberkinnistu omaniku soovid täielikult realiseerima ja kui seda ei tehta, siis rikutakse nii kaebaja subjektiivseid õigusi kui ka avalikku huvi. Kohus kaebajaga ei nõustu. Omavalitsuse haldusterritooriumi planeerimisel on kohalikul omavalitsusel lai diskretsiooniõigus. Planeeringute kaudu kujundab kohalik omavalitsus ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.

§ 2

kohaselt on planeeringute liikideks: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.

§ 7

ja 8 kohaselt võib maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu koostada teemaplaneeringuna.

§ 8

lg 2 kohaselt üldplaneeringu võib koostada teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. Teemaplaneering on seega sisuliselt üldplaneeringut täpsustav planeering- § 8 lg 2. Ruumilise arengu põhimõtetel kavandatakse liikumiseks vajalikud üldkasutatavad teed siiski üldplaneeringute ja teemaplaneeringutena ja isegi kui need planeeringud on veel realiseerimata, ei tähenda see, et kinnistuomanikud ei saaks nende poolt soovitud detailplaneeringu taotlusi üldse esitada või peaksid jääma ootele, kuniks planeeringud kehtestatakse. Kuigi

§ 8

lg 3 p 3 kohaselt määratakse maa- ja veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused, sealhulgas maakasutuse juhtotstarve ning vajaduse korral hoonestuse kõrguspiirangud ja muud tingimused üldplaneeringuga ja üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta (

§ 8

lg 1), ei tähenda see seda, et iga kinnistu omanik peaks oma planeeringuga lahendama nt veealade või avalikes huvides ehitatavate teedega või nende kasutamisega seotud küsimusi. Avalike huvide kaitstus planeerimis- ja ehitustegevuses hõlmab tõepoolest ennekõike ühiskonna liikmetele täisväärtusliku elukeskkonna tagamist, see võib väljenduda avalike hüvede tagamises, milleks on nt teede ja kommunikatsioonide rajamine, ligipääs avalikult kasutatavale veekogule, vajaliku infrastruktuuri ja transpordi olemasolu, keskkonna majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks võimaluste loomine, kuid see ei tähenda, et iga detailplaneering saab ja peab lahendama küsimusi, mille peavada lahendama teised planeeringud. Konkreetne DP saab kaasa aidata ühe või teise ülesande täitmisele sõltuvalt sellest, mida planeeringuga soovitakse rajada, DP peab olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga, va kui DP-ga ei nähta ette muudesse planeeringutesse muutuste tegemist. 25 Kui vaidlustatud haldusakt riivab isikute õigusi, peab haldusorgan haldusakti andmisel kaaluma sellise riive õiguspärasust ja mõõdukust, asja lahendav kohus peab aga omakorda veenduma, kas kaalutlusõigust kasutati õiguspäraselt. Sj nähtub, et iga õigusnorm ei olegi sellise sisu ja reguleerimisastmega, et nendest saaks tuletada kaebajatele subjektiivseid õigusi. A.K. nõuab sisuliselt seda, et P.L. hakkaks ehitama temale kuuluvatele kinnistutele A.K. ja teiste isikute väidetavalt olemasolevast huvist teed või vähemalt peaks vald planeerima sinna teemaa, et kaebaja üle nende kinnistute saaks liikuda temale mugavamal viisil randa. Vaidlust ei ole küsimuses, et küla avalikku randa ligipääs on tagatud kasutades selleks teisi olemasolevaid teid. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus, mida saaks eelmärgitud kaebaja huviga mittearvestamisest rikkuda ja ta ei saa ka nõuda, et vald eeltoodud viisil lahendaks kaebaja probleemid läbi käesoleva DP. Kinnistuomanike õigus ehitada oma maale on hõlmatud omandi vaba kasutusõigusega (PS § 32). Kohalik omavalitsus peab

§ 4

lg 2 p-st 2 tulenevalt tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise. Haldusorgan ei pea eemal asuva kinnistu omaniku soove realiseerima, kui selleks puudub võimalus ja õiguslik alus. Liiklussagedus randa liikumisel planeeringuala läheduses ja vajaduses lahendada küla liiklusküsimused üldises plaanis ja avalikes huvides, ei puuduta siiski vaidlusalust planeeringut, sj kaebaja mitmed püstitaud küsimused ei seondu mõjuga, mida võiks käsitleda kaebaja õiguste rikkumisena. Läbisõidu probleemi käsitlus ja nõue, et randa peaks pääsema läbi P.L. kinnistute, ei arvesta kehtivat õigust, kuna konkreetne planeering saabki käsitleda planeeritaval maa-alal rakendatavaid meetmeid. Küla üldist liiklusolukorra reguleerimist saab kaebaja nõuda planeeringuvaidlusest sõltumatult ja kui kaebaja ka on esitanud nt teemaplaneeringu arutamisel või muude kirjade kaudu vallale oma probleemid ja need on jäänud lahendamata, ei tähenda see, et tegemist võiks olla vaidlusaluse planeeringu veaga. Antud juhul ei ole samas tegemist ka naaberkinnistu omanikuga, mida möönis ka kaebaja, kuna A.K.ile kuuluv Tõnise kinnistu ei piirne vahetult DP alale jäävate kinnistutega. Seega ei ole tegemist A.K. näol piirinaabriga, kelle subjektiivseid õigusi võiks rikkuda naaberkinnisasjal planeeritud tee ehitamine. 30. Detailplaneeringuga pole võimalik saavutada kõiki osapooli täielikult rahuldavat tulemust ja kaebusest ei nähtugi, et käesoleval juhul võimalikke lahendusvariante kaaludes pole leitud optimaalseimat lahendust, sj eelkõige kaebajat huvitavas tee kasutamise küsimustes. Kohtule nähtub, et kaebaja on ekslikult käsitlenud P.L.il tekkinud probleemi juurdepääsuõiguse küsimuses avalikult kasutatavale teele nii, et see küsimus peaks üldse hõlmama kaebajal tekkinud probleemi nn juurdepääsuõiguses rannale. Toimikusse esitatud materjalist nähtuvalt ja menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt toimus kohalikus omavalitsuses P.L. soovitud juurdepääsutee küsimuse põhjalik arutelu ning kaaluti mitmeid variante, kuidas DP-ga hõlmatud aladele tagada juurdepääs 3.isiku kinnistutele olukorras, mil Küla tee ja Rahvamaja tee on osaliselt erastatud ning DP alale ei ole otstarbekas rajada veel uut ehk eraldi teed, mille kaudu oleks võimalik pääseda avalikult kasutatavale teele. Selle teega seotud lahendus ei pea tagama ega soovigi tagada kahe endise avalikus kasutuses oleva tee ühendamise küsimust. Loodust kaitsvaid eesmärke silmas pidades peeti olemasolevate teede kasutamist kõige otstarbekamaks. Seega ei saa öelda, et kohalik omavalitsus ei ole püüdnud lahendada 3.isiku püstitatud juurdepääsutee küsimust või et ta ei ole teostanud selle küsimuse osas kaalumist. 26 Lõppeks jäi ka kaebaja seisukohale, et tema õigusi ei puuduta küsimus, kuidas P.L. kasutab Küla teed, st teed, mis on V.Länsile erastatud maade koosseisus. P.L.il tekkinud probleem puudutab juurdepääsuküsimusi, mida reguleerivad kaebaja viidatud AÕS normid. Asjaolu, et DP ei arvesta kaebaja sooviga, et tema jaoks või siis avalikes huvides tuleks rajada hoopiski uus tee P.L. kinnistule mereranda pääsemiseks, ei ole haldusakti puuduseks, kuivõrd DP-ga ei saa lahendada neid küsimusi, mis üld-või teemaplaneeringutega on jäetud seni lahendamata ning mis võisid tõusetuda omandireformi läbiviimisest ja erastamisest tekkinud probleemidega. Samas ei saa jätta DP kehtestamata, kui nt vallal puuduks üldplaneering või selle teemaplaneering. 31.

§ 1

lg 3 sätestab, et ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine ) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

§ 8

lg 7 kohaselt kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seevastu detailplaneeringu küsimused hõlmavad väiksemat valla territooriumi osa ega saa lahendada neid küsimusi, mis tuleks lahendada valla üldplaneeringutega, so uute teede ehitamist nt randa pääsemiseks.

§ 9

(detailplaneering) lg 1 kohaselt detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Kuigi kaebaja on viidanud

§ 9

lg 2 p 4, 7 ja 16 märgitud ülesannetele, st tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras (p 4); tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine (p 7); muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritaval maa-alal (p 16), nähtub, et need ülesanded seonduvad DP-ga, kui DP-le seatakse sellised tingimused. Käesolevalt ei ole kaebaja tõendanud, et vaidlusalune DP kehtestatakse nende eesmärkide saavutamiseks, mis peaks lahendama kaebajal tekkinud küsimusi, so nt ka juurdepääsuküsimust randa; DP tingimused seda ka ei tee, mis aga ei tähenda, et tegemist oleks DP puudusega, mis tingib selle tühistamise ja haldusmenetluse uuesti algatamise vajaduse.

§ 9

lg 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada ka kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid, kuid ka selleks peab esinema põhjendatud vajadus. Nn erastamisel väidetult randa ligipääsudes tekkinud muutused iseenesest ei tingi üksikute DP-de kehtestamist nii, et senisest teistsuguselt hakatakse planeerima uusi teid sinna, kus need randa ligipääsu ei taga või ei peagi seda tegema. A.K. kaebusest nähtub, et kaebaja just nimelt P.L. huvides algatatud DP suhtes esitab neid nõudeid, mida selle planeeringuga ei taotleta ega saagi taotleda. Kohtupraktikas on lähteülesannet peetud planeerimismenetlust ettevalmistavaks toiminguks. Kohaliku omavalitsuse tegevus lähteülesande koostamisel ja kinnitamisel on haldusesisene tegevus, milles kohaliku omavalitsus püstitab eesmärgid ja tingimused, millega tuleb planeeringuprojekti koostajal arvestada ning mida võib kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel muuta või täpsustada. Lähtudes kaebaja viidatud LKS sätetest vastustajale ja P.L.ile ei tulnud kohustust lahendada selle DP-ga kaebaja ligipääsuküsimus randa. Seda ei saaks ka teha, kuna ODP-ga hõlmatud ala ei asu vahetult mere ääres. 27 Looduskaitseseaduse § 36 (Vaba läbi- ja juurdepääsu tagamine) lg 1 märgib, et „Rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja on kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352) § 10 tähenduses“. A.K. toetub ekslikult märgitud õigusnormile. P.L.i huvides algatatud DP-ga hõlmatud kinnisasjad ei asu aga rannal ega kaldal. DP-ga hõlmatud kinnistute kaudu ei saaks randa, vaid Rahvamaja teele, mille ääres paiknevad teiste isikute kinnistud ja randa jõudmiseks tuleks ületada need kinnistud. Nende kinnistute hõlmamine DP-sse ei ole objektiivselt võimalik, kuna P.L. huvides algatatud DP ei seondu nende kinnistute omanike huvide ja õigustega ja märgitud kinnistute omanikud ei ole soovinud DP koostamist oma kinnistutel. Kaebaja viidatud LKS § 36 lg 2 kohaselt kohalikud omavalitsused on kohustatud üld- ja detailplaneeringuga tagama avalikud juurdepääsuvõimalused kallasrajale, kuid antud juhul ei ole tegemist kinnisasjadega, mis puutuksid kokku kallasrajaga. Täpsemini saab seda selgitada ka läbi Veeseaduse § 10 sätete. Veeseaduse § 10 (kallasrada) lg 1 kohaselt „Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis“. Veelgi täpsemini selgitab seda lg 1 teine lauseosa, mis kinnitab, et „kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba“. Kallasrada ei saaks seada P.L.i kinnistutele, kuna tema kinnistud ei ulatu kaldani. Seega nõustub kohus vastustajaga ja 3.isikuga, et seaduse mõte on see, et ranna kinnistu omanik ei saaks sulgeda randa viivaid teid ja see tuleb välja ka LKS § 36 lg 2 sõnastusest. Seega nähtubki, et DP-ga hõlmatud alad ei ole seotud ranna ja kaldaga nii, et seal kulgeks kallasrada; kui kallasrada ei saa määratleda, siis ühtlasi ei saa kallasraja puudumine vaidlusalustel kinnistutel takistada ega ka tagada liikumist kallasrajal. Kaebaja väide detailplaneeringu vastuolust Harju Maavanema 11. märtsi 2003. a. korraldusega nr 356-k kehtestatud Maakonna teemaplaneeringuga ”Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna tingimused.” nõuetele on samuti eeltoodust tulenevalt asjakohatu, kuna ülalviidatud dokumendis juhib Maavanem tähelepanu olemas olnud teede sulgemise mõjudele ja teemaplaneering käsitles olemasolevate kallasrajale viivate teede sulgemist, mida oleks tarvis vältida, mitte aga uue tee rajamist, mis seejuures kallasrajale ei vii. 32. Riigikohus on selgitanud 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p-s 9, et otsusega planeeringu vastuvõtmise kohta annab planeeringu menetleja hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja tulemustele ning fikseerib planeeringu eesmärgid ja lähteseisukohad sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu projektis. Riigikohus märkis 16.12.2008 otsuse nr 3-3-1-56-08 p-s 25, et planeeringu vastuvõtmisel kontrollib kohalik omavalitsus planeeringu nõuetekohasust.

§ 17

lg-st 1 tulenevalt võib kohalik omavalitsus otsustada nii planeeringu vastuvõtmise, kui ka sellest keelduda. Planeeringu võib jätta vastu võtmata mh siis, kui see ei vasta planeeringu lähte-eesmärgile ja tingimustele. Antud juhul on vastustaja õigesti tuvastanud, et planeeringuga soovitud eesmärkidest kõrvale ei kaldutud, st ei jäetud lahendamata küsimusi, mis planeeringuga tuli ja oli võimalik lahendada. Kuivõrd kaebaja ei olnud kohtu arvates kaebuses sõnaselgelt nõudnud uue tee ehitamist teise isiku kinnistule selleks, et tema saaks nn juurdepääsu randa tema poolt soovitud viisil, siis nähtub kohtule, et 28 kaebaja lihtsalt ei soovi mingil muul põhjusel DP kehtestamist ja see on ka põhjuseks, miks ei ole vald suutnud saavutada planeeringu kehtestamisel nn kokkuleppeid ja õigusrahu kaebajaga. Seda ei ole põhjustanud DP menetluse või sisuline viga. Riigikohus on 06.11.2002 otsuse nr 3-3-1-62-02 p-s 19 selgitanud, et planeeringu kehtestamise otsustamisel tuleks mh arvesse võtta menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks. Planeeringu menetlemisel ei tohiks positiivse lahenduse saavutamisel otsustavaks saada nt mõne menetlusosalise isiku soovimatus või suutmatus üldse kokkulepetele jõuda. Sama otsuse p-s 18 selgitab Riigikohus, et kui kohalik omavalitsus on planeeringu menetlemise käigus piisava tõhususega täitnud planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning teinud temast oleneva, et lahendada isikute (nt piirinaabrite) vahelisi erimeelsusi, on kohaliku omavalitsuse volikogu õigustatud kasutama talle seadusest tulenevat diskretsioonivolitust. Seejuures ei tule kohalikul omavalitsusel otsustada mitte ainult detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise küsimus, vaid ka valiku tegemine võimalike lahenduste vahel. Ka käesoleval juhul ei ole planeerimismenetluses saavutatud kõiki menetlusosalisi rahuldavat kokkulepet, kuna kaebaja planeeringuga ei nõustunud ja ehkki ta ei ole piirinaaber, esitab ta jätkuvalt nõudeid, mis eelnevalt kohtu poolt märgitud põhjustel ei tulene seadusest ega ole täimiseks võimalikud. Selle tõttu ei saa planeeringut kehtestamata jätta, vastavalt tuli kohalikul omavalitsusel teha otsus ja valida kõige parem lahendusvariant selle eesmärgi suhtes, milleks planeering oli algatatud.

1. Seotult kohtu eelnevate seisukohtadega selgitab kohus kaebuse esitajale täpsustavalt, et P.L. on esitanud Harju Maakohtule 25.04.10 avalduse Kapteni kinnistule avalikult teelt juurdepääsu määramiseks ja juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse kandmiseks. Kapteni kinnistult avalikult kasutatavale teele kas Küla teed pidi või Rahvamaja teed pidi jõudmine ei puuduta A.K. õigusi, sest kumbki tee ei kulge üle kaebajale kuuluva Tõnise (240505:001:0954) kinnistu ja kokkuvõtteks kaebaja leidis ka ise, et teda ei puuduta P.L. ja V.L. vahel tekkinud vaidlus, kas P.L. võiks kasutada juurdepääsuks oma kinnistule Küla teed või mõnda muud teed. Seega saab järeldada, et DP-ga määratud lahendus selles osas ei puuduta kaebaja õigusi. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et maareformi läbiviimisel on avalikult kasutatavale teele juurdepääsudega seonduvaid küsimusi tekkinud hulgaliselt, ei ole käesolevas asjas kaebajal kaebeõigust küsimustes, mis puudutavad V.L. ja P.L. omavahelist vaidlust avalikult teelt Kapteni kinnistule juurdepääsu saamiseks. Kapteni kinnistule juurdepääsuküsimus on lahendatav mitte DP kehtestamisega, vaid läbi AÕS rakendamise. Vastavalt AÕS §-le 156 (juurdepääs avalikult kasutatavale teele) on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus ja vastav vaidlus asjaomaste isikute vahel kulgeb. Seda vaidlust ei saa toetada kaebaja läbi ODP vaidlustuse. Seega on P.L.il seadusest tulenev õigus nõuda V.L. omandis oleva eratee kasutamist, milleks ta on esitanud Harju MK-le avalduse ja vastava õiguse olemasolu või puudumise tuvastab tsiviilasja arutav kohus. Sellise õiguse kasutamine ei riku kaebaja õigusi ega avalikku huvi, vastavalt on selle lahenduse kontrollinud ka Harju maavanem ning lugenud lahenduse õiguspäraseks. Asja materjalidest nähtuvalt piirneb V.L. kuuluv Lääne-Aksli kinnistu osaliselt detailplaneeringu alaga ning detailplaneeringuga on määratud V.L. kinnistule jääv eratee planeeritavale alale juurdepääsu teeks. Kohalik omavalitsus ei ole kõnealust teed määranud TeeS § 4 lg 3 ja § 51 alusel avaliku kasutusega kohalikuks teeks, vaid on leidnud, et teekasutusega seotud küsimused tuleb lahendada eraomanike vahel. Kuigi kaebaja on märkinud, et Kapteni kinnistu ja Lääne-Aksli 2 maaüksustele tuleb tagada juurdepääs P.L.il ja et ajaloolise põlise tee likvideeris P.L. oma kruntide moodustamisel, et pääseda juurde Rahvamaja 29 teele, jääb kohus seiskohale, et juurdepääsu õigused määratakse teises vaidluses asjaomaste isikute vahel ning see ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaidlus V.L. ja P.L. vahel puudutab Jõelähtme Vallavolikogu 14.10.09 a otsust nr 556 Kaberneeme küla Kapteni ja Lääne-Aksli 2 maaüksuste ja nende lähiala osalise detailplaneeringu kehtestamine, millega lahendatakse juurdepääsutee ja servituutide vajadus osalise DP alal kolmele krundile Küla tee kaudu. Kuivõrd kaebajat huvitavaks küsimuseks oli esmalt juurdepääs rannale mööda Küla teed pidi, siis märkis kohus, et juurdepääs rannale ei seondu vaidlustatud ODP-s juurdepääsu küsimusega kinnisasjale. Kaebaja ekslikult leidis, et Küla tee on määratud avalikuks kasutamiseks, asja menetlemisel ei jäänud siiski enam vaidlust küsimuses, et Küla tee on osaliselt erastatud erinevate isikute poolt. Kaebaja enda kinnisasjale ühendustee küsimus avalikult kasutatavalt teelt probleeme kaebaja väitel ei ole tekitanud ja et A.K. ei saakski teise isiku DP vaidlustamise läbi lahendada enda kinnisasjale juurdepääsu küsimusi avalikult kasutatava teega, kui ta sellise probleemi püstitaks, kuivõrd see tuli lahendada tema kinnisasja moodustamisel ning kui tekib takistusi tema kinnistule jõudmisel, siis A.K.il kinnisasja omanikuna on seaduslik õigus nõuda sarnaselt P.L.iga juurdepääsu oma kinnistule, st leppides kokku tee kasutuskorras tee omanikuga või pöördudes Harju Maakohtusse. Seega ei ole kaebaja õiguste suhtes asjakohased need arutlused, mis seonduvad P.L. ja V.L. omavahelise vaidlusega kinnistule juurdepääsuõiguse taotlemisel. Silt, millest kaebaja pildid esitas, mis pidi kohtule kinnitama, et kaebajale on takistatud juurdepääs randa, ei puuduta aga ODP ala, see on pandud 3.isiku selgitustest nähtuvalt V. L. ja T. E. maade ette, vastavalt nõustus sellega ka kaebaja. Juurdepääs randa Rahvamaja teelt on tagatud teemaplaneeringuga. Teine juurdepääs on tagatud piki Tõusu teed randa üle Lääne-Aksli maaüksuse, jalgtee randa Jõelähtme Vallavalitsuse korraldusega nr 212,15.03.
2. Seega on tagatud juurdepääs kallasrajale valla poolt.
3. Asja arutamisel leidis kinnitust, et kaebajale kuulub Tõnise kinnistu, mis ei piirne vahetult DP alaga. Kui kaebaja oleks naaberkinnistu omanik, siis tõusetuks küsimus, kas DP otsus võib rikkuda kaebaja naabrusõigusi, nt sellega, et kaebaja ei ole nõustunud DP kehtestamisega. Niisugust olukorda antud juhul ei ole. A.K. väidetel ta osales DP menetluses ja tema ettepanekuid kaebaja väidetel ei arvestatud, planeeringuga ta ei nõustunud. Kuid kohus selgitab, et ettepanekute mittearvestamist DP avalikustamise kestel või mittenõustumist DP-ga ei saa segi ajada naaberkinnistu omaniku nõusoleku mittesaavutamisega DP menetluses.

ei nõua seejuures detailplaneeringu kehtestamisel naaberkinnistu omaniku nõusolekut planeeringule. Naaberkinnistu omaniku nõusolek on vajalik vaid detailplaneeringu menetluse lihtsustatud korra kasutamisel (

§ 22

lg 1), mis võimaldab kohalikul omavalitsusel loobuda

§ 12

lg-s 1 ja §-des 18–21 sätestatud planeeringu vastuvõtmise ja avalikustamise nõuete täitmisest; kuid ka juhul, kui lihtsustatud menetluses nõusolekut ei saavutata, ei tähenda see, et detailplaneering jääbki kehtestamata. Otsuse langetab kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega. Antud juhul kaebaja ei ole naaberkinnistu omanik, seega eeltoodut küsimust subjektiivsete õiguste rikkumise pinnalt ei saa tõusetuda. 35. Kaebaja väide, et tema huvi DP tühistamise vastu ühtib avaliku huviga, kuna DP riivab ja rikub samas ka külaelanike huve, ei selgita kohtule, et esineb õiguslik alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kehtiv õigus ei näe ette kaebajale õigust pöörduda kohtusse külaelanike huvides (HKMS § 7 lg 3).

§ 26

lg 1 võimaldab esitada kaebust igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga. Sellise kaebuse puhul ei pea kohus kontrollima, kas vaidlustatud akt rikub isiku õigusi või piirab vabadusi. 30 Populaarkaebuse eesmärk ei saa olla abstraktselt kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebuse alusel on kohtu kontroll haldusorgani kaalutlusõiguse teostamise ja haldusakti motiveerimise osas piiratud, kuna puudub võimalus tuua välja hinnatavaid ja kaalutavaid erahuve. Avalikes huvides ei saa planeerimisotsuseid va