Obsah (5)

§ 24§ 23§ 21§ 92§ 83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2631 Haldusasi A. S. , S. S., O. S. ja V. S. kaebus Salme Val

§ 24lg 1 p 2 alusel.

1. Jätta Salme Vallavalitsuse taotlus menetluskulu kaebuse esitajatelt väljamõistmiseks rahuldamata.
2. Mõista kaebuse esitajatelt A. S., S. S., O. S. ja V. S. võrdsetes osades kolmanda isiku Solar Invest OÜ kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulu summas 1012, 20 eurot, s.o.253,05 eurot igalt kaebuse esitajalt.
3. Sekretäril saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale 1 kättetoimetamisest (

§-d 24 lg 3; 47¹ lg 2 ja 3). I Asjaolud

1. A. S., S. S., O. S. ja V. S. esitasid 12.11.2009 ühise kaebuse Salme Vallavalitsuse 05.10.2009 korralduse nr 161 tühistamisnõudes. Vaidlustatud haldusaktiga otsustati välja anda ehitusluba võrguühenduste ehitamiseks Salme vallas Imara külas Kadakaranna, Kadakametsa, Kadaka ja Teeääre katastriüksustele vastavalt Eesti Energia Võrguehituse AS-s koostatud „Solar Invest OÜ. Kadakametsa mü. Imara küla Salme vald“ tööprojektile L
2. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud korraldus kaebuse esitajate subjektiivseid õigusi, kuivõrd mõjutab kaebuse esitajate poolt esitatud Laidunina hoiuala laiendamise taotluse tulemust. Lisaks seisneb kaebuse esitajate subjektiivsete õiguste rikkumine kaebuse esitajate suveperioodilise elukoha keskkonna muutuses.
3. Tallinna Halduskohtu 30.11.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse, saadeti vastamiseks Salme Vallavalitsusele ning kaasati kolmanda isikuna menetlusse OÜ Jaotusvõrk (praeguse nimega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ). Tallinna Halduskohtu 10.12.2009 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Solar Invest OÜ. 23.12.2009 määrusega kaasati menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaamet.
4. 31.12.2009 saabus kohtusse kolmanda isiku Solar Invest OÜ vastus kaebusele, milles kolmas isik muuhulgas taotleb kaebuste läbivaatamata jätmist Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 23 lg 3 p1 alusel. Taotlust põhjendab kolmas isik asjaoluga, et Ehitusseadus (EhS) ega muud seadused ei näe ette laiendatud kaebeõigust. Kaebuse esitajate puhul ei saa Salme Vallavalitsuse 05.10.2009 korraldus nr 161 põhimõtteliselt nende õigusi rikkuda, vaid tegemist on sisuliselt populaarkaebusega looduse kaitseks, mis ei ole lubatav. Seega ei saa kaebuse esitajatel ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust.

1. Tallinna Halduskohtu üldkogu 09.09.2011 otsusega jagati haldusasi nr 3-09-2631 ümber kohtunik Lea Kuusele.
2. 02.11.2011 määrusega andis kohus menetlusosalistele võimaluse omapoolsete seisukohtade esitamiseks kaebuste läbivaatamata jätmise taotluse kohta.
3. Vastustaja Salme Vallavalitsus peab taotlust põhjendatuks, toetab taotlust ja nõustudes taotluse väidetega peab õigeks haldusasja menetluse lõpetamist

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ toetab Solar Invest OÜ taotlust ja leiab, et sisult populaarkaebus looduse kaitseks lubatav ei ole ning alus kaebuse menetlemiseks puudub. 7.22.11.2011 esitasid kaebajad kohtule taotluse võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus. Kaebusest loobumist põhjendavad kaebajad asjaoluga, et Salme Vallavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 väljastati käesolevas haldusasjas vaidlustatud Salme Vallavalitsuse 05.10.2009 korralduse nr 161 alusel valminud ehitisele kasutusluba. 8.Menetlusosalised menetluse lõpetamise taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud, samas on vastustaja taotlenud vastustaja kantud menetluskulu summas 1821, 49 eurot kaebuse esitajatelt väljamõistmiseks. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotlenud ei ole, kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 1012, 20 eurot kaebuse esitajatelt väljamõistmist. 2

1. Vastustaja taotleb kaebajatelt võrdsetes osades vastustaja kasuks menetluskulu, mis seisneb lepingulisele esindajale makstud tasus 23,75 tunni ulatuses, väljamõistmist summas 1821,49 eurot. Taotlust põhjendab vastustaja sellega, et kaebuses ja kaebajate poolt esitatud taotlustes ( esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, ekspertiisi määramise taotlus) on tõstatatud mitmeid õiguslikke küsimusi, mille analüüsimine ja millele vastamine nõudis õigusalaseid teadmisi, sh kohtupraktika tundmist. Salme Vallavalitsuses koosseisuline jurist puudub ning eeltoodud põhjustel vajas Salme vald korralduse nr 161 peale esitatud tühistamiskaebuse menetluses kõrvalist õigusabi. Menetluskulu väljamõistmise taotluse lahendamisel palub vastutaja arvestada lisaks sellega, et tegemist on mahuka kaebusega; asja on esialgse õiguskaitse määruse peale esitatud määruskaebuse osas menetlenud ringkonnakohus ja jätnud määruskaebuse rahuldamata, asja menetluses on vastustaja koostanud rea menetlusdokumente ( vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, vastus määruskaebusele, seisukoht ekspertiisitaotluse kohta, taotlus Keskkonnaameti kaasamiseks, vastus kaebusele, seisukoht Solar Invest OÜ taotluse kohta).
2. Kaebuse esitajad vaidlevad menetluskulu väljamõistmise taotlusele täies ulatuses vastu. Ehitusloa vaidlustamisega seonduvad toimingud ei välju kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevuse raamidest ega põhjenda välise õigusabi kasutamise vajalikkust. Lisaks on vastustaja menetluskulud ilmselgelt ebaproportsionaalselt suured ja paisutatud, arvestades asja mahtu ja keerukust kogu Kadakaranna kinnistuid puudutavate vaidluste kontekstis. Vastustaja esindaja ei saanud oma parimaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi kasutades kulutada käesolevas asjas 23,75 töötundi võrdluses kaebajate esindaja 4 töötunnile ja seda olukorras, kus varasemalt oli juba sisult samas asjas kulutanud vastustaja esindaja ebaproportsionaalselt palju- 42, 5 tundi võrdluses kaebajate esindaja 17 h suurusele ajakulule. Arvestades, et käesolevaga sisult identses kaebuses haldusasjas 3-09-2382 on vastustaja esitanud taotluse menetluskulu väljamõistmiseks 3259,49 euro ulatuses ( 42,5 h tööaega), soovib vastustaja korralduse nr 161 vaidlustamisega kokku 66,25 h ulatuses õigusabikulude hüvitamist. Puudub mõistlik põhjendus kaebusele vastamise ja esialgse õiguskaitse mittekohaldamise osas seisukohtade koostamisele kahe sisult sarnases haldusasjas kokku 66, 25 h. Vastustaja õigusabikulu käesolevas asjas on ligi kuus korda kaebajate omast suurem. Kaebajad leiavad, et ülepaisutatud ajakuluga on tegemist nii kaebuse ja selle lisadega tutvumisel ja menetlusdokumentide koostamisel kui ka kaebusele ja määruskaebusele vastamisel kulunud aja märkimisel. Sealjuures on kaebajad arvestanud haldusasjas 3-09-2382 samadele toimingutele juba kulunud ajaga. Lisaks märgivad kaebajad, et vastustaja tegevus viitab lisaks asjas võimalikult suurte menetluskulude tekistamise eesmärgile, sest näiteks 14.11.2011 menetlusdokumendi koostamisele kulunud 3 töötunni asemel oleks vastustaja võinud vastava vallavalitsuse korralduse saata kaebajatele kohe peale vastuvõtmist, mitte aga välise õigusabi tellimisega 3 h ulatuses 1,5 aastat hiljem. Täiendavalt märgivad kaebajad, et käesoleva haldusasjaga on lähedalt seotud mitmed teised haldusasjad, milles kõigis on olnud kas Salme Vallavalitsuse või volikogu esindaja sama esindaja. Seega on esindaja tuttav vaidlusküsimuse taustaga ja faktiliste asjaoludega, mis kinnitab ajakulu ülepaisutatust. II Kohtu seisukoht 11.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise 3 tähtaja. Menetlusosalised menetluse lõpetamise taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud.

§ 24

lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. 12.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebuse esitajad on kohtule esitatud avalduses kinnitanud, et nad on teadlikud kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

-is sätestatule. Kaebusest loobumise avalduse on allkirjastanud kaebuse esitaja vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. 13. Tulenevalt

§ 92

lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

§ 92

lg 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

§ 83

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 83

lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, sama paragrahvi lg 4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on 09.04.2007 kohtuasjas 3-3-1-92-06 selgitanud, et kuigi

§ 92

lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", ei välista see kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb

§ 92

lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.

14. Vastustaja taotleb kaebajatelt võrdsetes osades vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmist kokku summas 1821,49 eurot. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 06.11.2007 otsuses kohtuasjas 3-3-1-52-07, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Käesolevas kohtuasjas vaidlustati korraldus ehitusloa väljastamiseks. EhS § 23 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Seega tuleb nõustuda kaebuse esitajatega selles, et ehituslubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse tavapäraste haldusmenetluste hulka kuuluv ning selle vaidlustamisega seonduv kohtuasi on seotud haldusorgani tavapärase tegevusega. Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv ( nt 19.07.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-24-07, 06.11.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-52-07, 30.11.2010 otsus kohtuasjas 3-3-1-6310 jt), millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Riigikohus on kohtuasjades 3-3-1-62-08, 3-3-1-16-07 ja 3-3-1-49-04 nimetanud kriteeriumid, millal on kaebajalt haldusorgani kasuks võimalik välja mõista kulud välise õigusabi eest: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohtu hinnangul ei ole ehitusloa väljastamise õiguspärasuse üle peetud vaidluses vallavalitsuse poolt välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Lisaks sellele, et tegemist on kohaliku omavalitsuse põhitegevusega seotud vaidlusega, ei õigusta välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmist asjaolu, et Salme Vallavalitsuses puudub koosseisuline jurist. Ehitusloa väljastamisega seonduvates sisulistes küsimustes on asjatundlikud kohalikus omavalitsuses sellega tegelevad vastavad spetsialistid, õigusalastes küsimustes on esindamiseks piisav vallasekretäri kvalifikatsioon. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas 4 kohtuasjas tegemist ka niivõrd keerukate õiguslike küsimustega, mis nõuaksid välise õigusabi kasutamist. Riigikohus on 15.11.2007 otsuses kohtuasjas 3-3-1-58-07 selgitanud, et lisaks võivad õigustada välise õigusabi kulude väljamõistmist haldusorgani kasuks ka muud kaalukad ja erandlikud olukorrad ,näiteks kaebaja pahatahtlikkust või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras. Kohtu hinnangul käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajatelt võrdsetes osades vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. 15.

§ 92

lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 1012, 20 eurot kaebuse esitajatelt väljamõistmist ning on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Menetluskulud seisnevad esindajakulus. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arvetega ( 07.12.2009, 07.01.2010 ja 07.12.20119 ja pangakonto väljavõtetega esitatud arvete tasumise kohta Solar Invest OÜ poolt, millele lisaks on esitatud ka Raidla Lejins & Norcous pearaamatupidaja 16.12.2011 õiend . Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kolmas isik taotleb 1012, 20 euro kaebajatelt solidaarselt väljamõistmist Solar Invest OÜ kasuks. Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta võimalust mõista kohtukulud välja solidaarselt. Selline kohtukulude väljamõistmine oleks mõeldav, kui see oleks seaduses otse ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kolmanda isiku kasuks tema kantud menetluskulu välja mõista kaebajatelt võrdsetes osades, s.o. 253,05 eurot igalt kaebuse esitajalt. Lea Kuuse kohtunik 5