Obsah (5)

§ 24§ 23§ 21§ 92§ 83

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2382 Haldusasi E.M. kaebus Salme Vallavalitsuse 05.10.2009 k

§ 24lg 1 p 2 alusel.

1. Jätta Salme Vallavalitsuse taotlus menetluskulu kaebuse esitajalt väljamõistmiseks rahuldamata.
2. Mõista kaebuse esitajalt E.M.lt kolmanda isiku Solar Invest OÜ kasuks välja menetluskulu suuruses 600 eurot.
3. Sekretäril saata käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (

§-d 24 lg 3; 47¹ lg 2 ja 3). 1 I Asjaolud 1.21.10.2009 a esitas E.M. Tallinna Halduskohtule kaebuse Salme Vallavalitsuse 05.10.2009.a korralduse nr 161 „Võrguühenduste ehitamiseks ehitusloa andmine“ (korraldus nr 161) tühistamise nõudes. Vaidlustatud haldusaktiga otsustati välja anda ehitusluba võrguühenduste ehitamiseks Salme vallas Imara külas Kadakaranna, Kadakametsa, Kadaka ja Teeääre katastriüksustele vastavalt Eesti Energia Võrguehituse AS-s koostatud „Solar Invest OÜ. Kadakametsa mü. Imara küla Salme vald“ tööprojektile L76349.Ühes kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus.

1. Tallinna Halduskohtu 26.10.2009.a määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.11.2009.a. kohtumäärusega kaebaja määruskaebuse eespoolnimetatud kohtumäärusele rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
2. 12.11.2009.a esitas kaebaja kaebuse täienduse ja ühes sellega uuesti taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2009.a kohtumäärusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2010.a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kaebaja 26.11.2009.a määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.11.2009.a kohtumäärusele. 4.26.11.2009 esitas kaebaja taotluse ekspertiisi määramiseks.
3. 30.11.2009.a kohtumäärusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse. 23.12.2009.a kohtumäärusega kaasas halduskohus asja menetlusse arvamuse andmiseks Keskkonnaameti.
4. Tallinna Halduskohtu Üldkogu 09.09.2011 otsusega jagati haldusasi nr 3-09-2631 ümber kohtunik Lea Kuusele.
5. 14.11.2011 esitas vastustaja Salme Vallavalitsus kohtule taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks

§ 23lg 3 p 1 alusel.

Taotlust põhjendab vastustaja sellega, et käesolevas haldusasjas tühistamiskaebusega vaidlustatud korraldus nr 161 on kehtivuse kaotanud ehitatud võrguühendustele kasutusloa andmisega 15.02.2010 ning tühistamiskaebusega soovitud eesmärgi saavutamine võimalik ei ole, menetluse jätkamine on ilmselgelt perspektiivitu. Ühtlasi esitas vastustaja taotluse menetluskulu summas 3259,49 eurot väljamõistmiseks kaebuse esitajalt.

1. 16.11.2011 määrusega andis kohus menetlusosalistele võimaluse omapoolsete seisukohtade avaldamiseks esitatud taotlusele.
2. 06.12.2011 esitas kaebaja kohtule taotluse võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus. Kaebusest loobumist põhjendab kaebaja asjaoluga, et Salme Vallavalitsuse 15.02.2010 korraldusega nr 52 väljastati käesolevas haldusasjas vaidlustatud Salme Vallavalitsuse 05.10.2009 korralduse nr 161 alusel valminud ehitisele kasutusluba.
3. Menetlusosalised menetluse lõpetamise taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud,samas on vastustaja taotlenud vastustaja kantud menetluskulu summas 3259,49 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmiseks. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajatelt taotlenud ei ole, kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 2 619, 82 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmist. II Kohtu seisukoht 11.

§ 21

lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

§ 24

lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise.

§ 24

lg 2 kohaselt ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud avalduses kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest vastavalt

-is sätestatule. Kaebusest loobumise avalduse on 2 allkirjastanud kaebuse esitaja vandeadvokaadist esindaja, kelle puhul on põhjendatud alus eeldada kaebusest loobumise õiguslikest tagajärgedest teadlikuks olemist. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et ta kaalub vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks iseseisva kaebuse esitamist. 12.

§ 21

lg 2 sätestab, et kui kaebusest või protestist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Sama sätte teise lause kohaselt, kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse või protesti esitajalt, peab ta seda vastuses märkima. Menetlusosalised menetluse lõpetamise taotluse kohta vastuväiteid ei esitanud,küll aga on vastustaja taotlenud vastustaja kantud menetluskulu summas 3259,49 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmist ja kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 2 619, 82 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmist. 13. Tulenevalt

§ 92

lõikest 4 kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.

§ 92

lg 6 sätestab, et kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.

§ 83

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud, sama paragrahvi lg 4 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Riigikohus on 09.04.2007 kohtuasjas 3-3-1-92-06 selgitanud, et kuigi

§ 92

lg 6 kasutab mõistet "kohtukulud", ei välista kohtumenetluse lõpetamisel ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulude väljamõistmist. On väheusutav, et seadusandja oleks taotluslikult soovinud silmas pidada kohtukulusid uues, kitsamas tähenduses, vaid mõistis selle all menetluskulusid laiemalt. Seda kinnitab ka Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskiri, mistõttu tuleb

§ 92

lg-s 6 kasutatud mõiste "kohtukulud" sisu ja maht samastada

§ 83lg-s 1 defineeritava mõiste "menetluskulud" omadega.

13.

1. Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmist summas 3259,49 eurot, mis taotluse kohaselt koosneb esindaja tööaja tasust 42,5 tunni ulatuses. Taotlust põhjendab vastustaja sellega, et kaebuses ja kaebaja poolt esitatud taotlustes ( esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus, kaebuse täiendus ja korduv esialgse õiguskaitse taotlus,ekspertiisi määramise taotlus) on tõstatatud mitmeid õiguslikke küsimusi, mille analüüsimine ja millele vastamine nõudis õigusalaseid teadmisi, sh kohtupraktika tundmist. Salme Vallavalitsuses koosseisuline jurist puudub ning eeltoodud põhjustel vajas Salme vald korralduse nr 161 peale esitatud tühistamiskaebuse menetluses kõrvalist õigusabi. Menetluskulu väljamõistmise taotluse lahendamisel palub vastutaja arvestada lisaks sellega, et tegemist on mahuka kaebusega; asjas on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale kaebaja esitanud kahel korral määruskaebuse, mida on menetlenud ringkonnakohus ja jätnud mõlemal korral määruskaebuse rahuldamata, asja menetluses on vastustaja koostanud rea menetlusdokumente. 13.2.Kaebuse esitaja vaidleb taotlusele täies ulatuses vastu. Ehitusloa vaidlustamisega seonduvad toimingud ei välju kohaliku omavalitsuse igapäevase tegevuse raamidest ega põhjenda välise õigusabi kasutamise vajalikkust. Lisaks on vastustaja menetluskulud ilmselgelt ebaproportsionaalselt suured ja paisutatud, arvestades asja mahtu ja keerukust kogu Kadakaranna kinnistuid puudutavate vaidluste kontekstis. Vastustaja esindaja ei saanud oma parimaid õigusalaseid teadmisi ja oskusi kasutades kulutada käesolevas asjas 42,5 töötundi võrdluses kaebaja esindaja 17 töötunnile. Menetlusdokumendid, mille koostamisele on vastustaja osundanud, sisaldasid samu argumente ja õiguslikke positsioone. 3
2. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 06.11.2007 otsuses kohtuasjas 3-3-1-52-07, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Käesolevas kohtuasjas vaidlustati korraldus ehitusloa väljastamiseks. EhS § 23 kohaselt ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus. Seega tuleb nõustuda kaebuse esitajaga selles, et ehituslubade väljastamine on kohaliku omavalitsuse tavapäraste haldusmenetluste hulka kuuluv ning selle vaidlustamisega seonduv kohtuasi on seotud haldusorgani tavapärase tegevusega. Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise õigustamiseks kohtuasi reeglina olema haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv ( nt 19.07.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-24-07, 06.11.2007 otsus kohtuasjas 3-3-1-52-07, 30.11.2010 otsus kohtuasjas 3-3-1-6310 jt), millise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Riigikohus on kohtuasjades 3-3-1-62-08, 3-3-1-16-07 ja 3-3-1-49-04 nimetanud kriteeriumid, millal on kaebajalt haldusorgani kasuks võimalik välja mõista kulud välise õigusabi eest: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohtu hinnangul ei ole ehitusloa väljastamise õiguspärasuse üle peetud vaidluses vallavalitsuse poolt välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu. Lisaks sellele, et tegemist on kohaliku omavalitsuse põhitegevusega seotud vaidlusega, ei õigusta välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmist asjaolu, et Salme Vallavalitsuses puudub koosseisuline jurist. Ehitusloa väljastamisega seonduvates sisulistes küsimustes on asjatundlikud kohalikus omavalitsuses sellega tegelevad vastavad spetsialistid, õigusalastes küsimustes on esindamiseks piisav vallasekretäri kvalifikatsioon. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas kohtuasjas tegemist ka niivõrd keerukate õiguslike küsimustega, mis nõuaksid välise õigusabi kasutamist. Riigikohus on 15.11.2007 otsuses kohtuasjas 3-3-1-58-07 selgitanud, et lisaks võivad õigustada välise õigusabi kulude väljamõistmist haldusorgani kasuks ka muud kaalukad ja erandlikud olukorrad ,näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras. Kohtu hinnangul käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu. 15.

§ 92

lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele.

§ 92

lg 10 kohaselt on kohtul õigus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sama seadustiku § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kolmas isik Solar Invest OÜ taotleb kolmanda isiku kantud menetluskulu summas 2 619,82 eurot kaebuse esitajalt väljamõistmist ning on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Menetluskulud seisnevad esindajakulus. Kulude kandmine on tõendatud advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous arvetega ja pangakonto väljavõtetega esitatud arvete tasumise kohta Solar Invest OÜ poolt, millele lisaks on esitatud ka Raidla Lejins & Norcous pearaamatupidaja 16.12.2011 õiend . 16.Kaebuse esitaja on vastuväidetes vastustaja menetluskuludele märkinud, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb muu hulgas arvestada asjaoluga, et kaebajaks on pensionär, kellele kuuluvad küll mõned kinnisasjad, kuid igakuine sissetulek ja säästud ei võimalda vastavate kulude hüvitamist. Puudub mõistlik põhjendus, et pensionär peab asuma oma vara võõrandama õigusabikulude tasumiseks. 4 Kohtukulude väljamõistmise riskiga peab isik kaebuse esitamisel alati arvestama. Vastupidisel juhul avaneks isikul võimalus oma kaebeõiguse kuritarvitamiseks, mis ei ole kooskõlas protsessiõiguste heauskse teostamise põhimõttega. Samas Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kaebajalt kohtukulude väljamõistmisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sealjuures 18.12.2003 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-75-03 leiti täiendavalt, et kaebajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi ette nägema, et kaebus on põhjendamatu, aga samuti ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast. Kohtu ei ole tuvastanud kaebuse esitaja pahatahtlikkust, samuti asjaolu, et kaebaja pidi ette nägema kaebuse põhjendamatust. Kaebuse esitaja on vastulauses vastustaja menetluskulu taotlusele märkinud, et kaebaja on pensionär ning et tema säästud ja sisetulek ei võimalda kulude hüvitamist. Sealjuures ei ole kaebaja täpsustanud, milline on kaebaja majanduslik seisund, et kohus saaks sellega arvestada kolmanda isiku menetluskulude taotluse esitamisel. Ainuüksi asjaolu, et isik on pensionär, ei tähenda, et isikul puudub igasugune võimalus tasuda kolmanda isiku esindaja kulusid. Õige on küll väide, et mõistlik ei ole eeldada kinnisvara võõrandamist väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks, samas tuleb tõdeda, et kaebaja materiaalne olukord on tal võimaldanud kasutada kohtumenetluses vandeadvokaadist esindajat, mis ei viita asjaolule, et isik saab arvestada vaid pensioniga, mille suurus ei ole samuti kohtule teada. Eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks ja mõistlikuks kolmanda isiku kasuks kaebuse esitajalt menetluskulu suuruses 600 eurot. Lea Kuuse kohtunik 5