Obsah (5)

§ 252§ 249§ 7§ 10§ 122

3-12-116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-116 Haldusasi AS-i Kivitööd esialgse õiguskaitse

§ 252lg 7, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

2. jaanuaril 2012 saabus Tallinna Halduskohtule AS-i Kivitööd taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse
3. detsembri 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/3273-33 täitmine. Taotluse kohaselt on AS Kivitööd esitanud
4. detsembri 2011 maksuotsuse peale
5. jaanuaril 2012 vaide Maksu- ja Tolliametile ning seega on tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis on, lähtudes
6. jaanuaril 2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lõikest 2, esitatud vaidemenetluse ajal, enne kaebusega halduskohtusse pöördumist. Taotluses tuuakse välja, et maksuotsuse täitmisele pööramine paneb kaebaja raskesse olukorda, kuna pangakontode arestimine halvab ettevõtte töö, töötajatele ei ole võimalik maksta töötasusid ega täita lepingutest tulenevaid kohustusi. 2. Kuna

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal, siis on sellise taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Samas leiab kohus, et AS-i Kivitööd taotluse lahendamine peaks kohtualluvuse järgi kuuluma läbi vaatamisele Tartu Halduskohtus. Esialgse õiguskaitse taotlus on suunatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse peatamisele ning peaks tagama vaidemenetluse ning võimaliku tulevase kohtumenetluse ajaks kaebajale soodsa lahendi täitmist. Kohus leiab, et enne kaebuse esitamist esitatav esialgse õiguskaitse taotlus tuleks esitada sellele kohtule, kellel tuleks esitada hiljem ka kaebus. Kuna Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse asukoht on Narvas ehk Ida-Virumaal, mis jääb justiitsministri 27. oktoobri 2005 määruse nr 45 Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad § 2 p 2 kohaselt Tartu Halduskohtu tööpiirkonda, siis tuleks vastavalt

§ 7

lõikele 1 esitada selle haldusakti peale kaebus Tartu Halduskohtule.

§ 10

lõikes 1 sätestatakse, et kui kohus teeb pärast kaebuse esitamist kindlaks, et haldusasi ei allu sellele kohtule, teeb kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi. Sellise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Sama paragrahvi 2. lõikes sätestatakse aga, et kohus annab asja üle pärast määruse jõustumist ning üleandev kohus võib teha edasilükkamatud menetlustoimingud, eelkõige esialgse õiguskaitse määruse.

-is ei reguleerita sõnaselgelt seda, kuidas toimida juhul, kui

§ 249

lg 2 alusel on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud kohtualluvuse järgi valele kohtule. Kohus leiab, et

§ 249

lõiget 2 ning § 10 lõiget 2 koostoimes saab tõlgendada selliselt, et kohus, kellele selline avaldus esitati, võib kohaldada esialgset õiguskaitset, kui ta seda vajalikuks peab ega pea sellisel juhul asja kohtualluvuse järgi üle andma. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena ning esialgse õiguskaitse mõttega ei oleks kooskõlas antud juhul see, kui kohus teeks määruse asja üleandmiseks Tartu Halduskohtule, kuna enne asja üleandmist peaks ootamata vastama määruse jõustumist ning kahjulik tagajärg võiks taotluse esitaja jaoks saabuda enne kui kohtualluvuse järgi õige kohus taotlust üldse lahendama hakata saaks. Samas ei ole pärast taotluse rahuldamist enam põhjust taotlust lahendamiseks üle anda kohtualluvuse järgi õigele kohtule, sest esialgse õiguskaitse kohaldamisega käesoleva taotluse menetlus lõpeb ning sisuliselt ei ole kohtualluvuse järgi õigele kohtule enam midagi üle anda. Juhul kui AS Kivitööd aga soovib esitada edaspidi kaebuse Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse peale, tuleb selline kaebus esitada Tartu Halduskohtule. Eeltoodut silmas pidades võtab halduskohus AS-i Kivitööd kaebuse menetlusse ja vaatab selle sisuliselt läbi, hoolimata asjaolust, et kohtualluvuse järgi tulnuks see esitada Tartu Halduskohtule. 3. Hinnanud AS-i Kivitööd poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud vaides, samuti halduskohtule esitatud taotluses välja toodud põhjendusi, leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada üksnes osaliselt.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi

1. lõikest tulenevalt võib sellise taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal. Taotlusele lisatud vaidele, mis on adresseeritud Maksu- ja Tolliametile, on kantud Põhja maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroo 7 saabumistempel, mis tõendab vaide esitamist.
2. Riigikohtu
3. detsembri
4. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
5. aprilli
6. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-13-04 on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Laiemalt vaadates tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaksid vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks võimalik kaebajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada või ka juhul kui 2 selline eesmärk küll oleks võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks tuua kaasa tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. Käesoleval juhul on kaebaja eesmärk vältida maksuotsuse täitmisele pööramisega tekkivaid kahjulikke tagajärgi oma ettevõtlusele. Kohus leiab, et kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhistanud. Vaidlusaluse maksuotsusega pannakse kaebajale kohustus tasuda 42 135,22 euro suurune maksusumma. Maksusumma suurust arvestades on usutav, et selle täitmisele pööramiseks kaebajal vabu vahendeid ei ole ning maksuotsuse täitmisele pööramine võib mõjutada kaebaja käibevahendite hulka selliselt, et ta ei ole suuteline täitma oma lepingulisi kohustusi tehingupartnerite ja töötajate ees, mis võib omakorda kaasa tuua ettevõtte tegevuse lõppemise. Selline tagajärg on käsitatav pöördumatu tagajärjena ning kaebajal on seega esialgse õiguskaitse vajadus. AS Kivitööd on äriregistrile esitanud viimati
7. aasta majandusaasta aruande, mis kinnitab äriühingu tegutsemist ning töötajate olemasolu.
8. Kohtuasjades 3-3-1-76-04 ning 3-3-1-85-04 on Riigikohus asunud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise välistab kaebuse ilmne perspektiivitus. Vaidemenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise välistaks ka vaide ilmne perspektiivitus. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis on vaide eduväljavaateid raske hinnata, ent vaiet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ega keelduda esialgse õiguskaitse kohaldamisest sellel alusel.
9. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse meetme valikul tuleb eelistada meedet, mis tagab taotluse esitajale vähima vajaliku kaitse. Seetõttu on õigustatud esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse vastutusotsuse täitmise osaline peatamine üksnes vaidemenetluse ajaks.

§ 122

lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigustega. Kolmandate isikute õigusi maksuotsuse kehtivus otseselt ei puuduta. Seoses avaliku huviga leiab kohus, et esialgse õiguskaitse korras maksu tasumist kohustava korralduse täitmise peatamata jätmiseks avalik huvi reeglina puudub, ent avalikuks huviks, mida kohus samuti kaitsma peab, on maksude laekumise tagamine. On küll tõsi, et korralduse täitmise peatamine lükkab maksu laekumise üksnes edasi, ent sellise edasilükkamise puhul tuleb siiski tagada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks pärast vaidemenetluse lõppemist reaalselt võimalus maksusummad sisse nõuda. Seetõttu rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse üksnes osaliselt, peatades vaidlustatud maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhaldurile jääb võimalus teha maksukorralduse seaduse § 130 lõike 1 punktides 1-51 sätestatud täitetoiminguid, milleks on vastavasse registrisse kinnisasja, ehitise kui vallasasja, sõiduvahendi ja/või laeva võõrandamise keelumärke kandmise taotlemine ja/või väärtpaberite või väärtpaberikontode blokeerimiseks korralduse andmine ja hüpoteegi seadmise taotlemine. Nimetatud täitetoimingutega saab maksuhaldur talle soodsa kohtulahendi puhuks tagada maksuotsuse täitmisele pööramise võimaluse tulevikus ning samas ei ole need kaebajale sedavõrd koormavad, et takistaksid majandustegevuse jätkamist või tooksid kaebajale muul moel kaasa selliseid kahjulikke tagajärgi, mida kaebuse rahuldamise korral võimalik heastada ei oleks või mille heastamine ülemäära keeruliseks võiks osutuda. Siinkohal märgib kohus, et ka MKS §-s 130 sätestatud meetmete valikul peab maksuhaldur arvestama proportsionaalsuse põhimõttega ning valima võimalusel maksuotsuse täitmise tagamiseks need vahendid, mis kaebaja huve vähem kahjustavad. Kristjan Siigur Kohtunik 3