) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-66935 kirjaliku menetlusega. Vastavalt
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 14.09.2007 käenduseta väikelaenuleping (tl 8-9), 04.08.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping (tl 17-19) ja 01.10.2008 Partner krediitkaardi kasutamise leping (tl 25-27).
lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega 3 tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja vastusest tuleneb, et ta nõustub esitatud põhivõla suurusega, sellele vastuväiteid ei ole esitanud (tl 89). Kooskõlas § 440 lg-ga 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi ülalmärgitud lepingutest tulenevate põhinõuete ulatuses kokku 3 173,86 eurot esitatud tõendeid uurimata, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse olemasolu hagejale omaks (tl 89). Hageja nõuab ülalosundatud lepingust tulenevate kohustuste täitmisel lisaks põhivõlale viivist ja intressi vastavalt lepingutes sätestatud tingimustele. Samuti palub hageja välja mõista viivise alates hagi esitamisest lepingutest tulenevate põhinõuete kohase täitmiseni EKP intress + 7 % aastas. Kostja märgib, et tema elus on viimasel ajal raske periood ning ta on viibinud mitmetes rehabilitatsioonikeskustes. Isik on töötu ja ka praegu kasutab Tallinna Hoolekande Keskuse Rehabilitatsioonikeskuse Majutusüksuse teenuseid. Kostja palub võimalusel, et kohus seoses raskete aegadega vabastaks kostja täielikult või osaliselt viivistest ja intressidest (tl 89). TsÜS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud viivise vähendamine. Kuigi kostja on märkinud, et on töötu ning ta ei ole võimeline hetkel ülalmärgitud lepingutest tulenevaid kohustusi täitma, ei ole kostja oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtki tõendit. 11.10.2011 määrusega tegi kohus pooltele ettepaneku arutada kompromissi tingimusi, kuid kokkuleppele pooled antud asjas jõudnud ei ole. Nimetatud asjaoludest tulenevalt ning tuginedes asjas kogutud tõenditele leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks kõrvalnõuded välja mõista, kuivõrd lepingu sõlmimisel on kostja olnud teadlik oma kohustustest, kuid on neid teadlikult eiranud, mis on põhjustanud hagejal vajaduse kohtusse pöördumiseks. 4 Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista kõrvalnõuded alljärgnevalt. 14.09.2007 käenduseta väikelaenulepingust tulenevalt intress 171,01 eurot ajavahemiku 11.06.2009-06.10.2009 eest, sissenõutavaks muutunud viivist 222,88 eurot ajavahemiku 11.05.2009-23.12.2010 ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (2 256,54 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). 04.08.2008 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt intress 44,93 eurot ja viivis 62,15 eurot ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (638,86 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). 01.10.2008 sõlmitud Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt intress 1,81 eurot ja viivis 29,82 eurot ning viivis protsendina alates hagi esitamisest kuni põhinõude (278,46 eurot) kohase täitmiseni (EKP intress + 7 % aastas). Kohus asub seisukohale, et kõrvalnõuded on esitatud mõistlikus suuruses vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele ja kostja ei ole esitanud oma väidete põhistamiseks ühtegi tõendit, mistõttu ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 2 650,42 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 2 256,54 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 745,93 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 638,86 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni, Partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 310,09 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7 % aastas summalt 278,46 eurot) alates 29.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hageja Swedbank aktsiaseltsi kasuks.
Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.