Obsah (7)

§ 238§ 440§ 173§ 162§ 165§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 6. jaanuar 2012.a, Tall

) § 168 lg 6 alusel. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub esmase nõude osas rahuldamata jätmisele. Alternatiivne nõue kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega.
2. Kohtul tuleb esmalt anda hinnang kostja I vastu esitatud nõudele.
3. Vaidluse all ei ole järgmised olulised asjaolud: 1) 04.11.2010 ilmus ajalehes EESV’i artikkel „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“, mis kajastab kostjaga I läbi viidud intervjuud (t lk 89-92, artikli mustand t lk 132-139); 2) Artiklis on avaldatud: „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“.
4. Hageja nõuab esimese nõudena kostjalt I tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamist. 5 Esmalt tuleb tuvastada, kas isik, kes avaldab teise isiku kohta kolmandale isikule ebaõigeid andmeid, saab vastutada VÕS § 1047 lg 4 järgi. Riigikohus on oma 21.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05 punktis 25 leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Seega saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-99-07). Seega saab kostjat I käsitleda avaldajana.
5. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Kuna hageja nõuab andmete ümberlükkamist, siis selle nõude lahendamiseks ei pea kohus võtma seisukohta andmete avaldamise õigusvastasuse kohta. Seega on ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-17-05).
6. Kohtul tuleb esmalt tuvastada, kas avaldatud andmed on faktiväited. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust, ja kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 10). Hageja on oma hagiavalduses käsitlenud mitmeid artiklis avaldatud väiteid, mis hageja hinnangul rikuvad tema isiklikke õigusi. Kohus hindab sisuliselt üksnes nõudes esitatud väidet.
7. Kohtu hinnangul on vaidluse all olev väide „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud“ hinnatav faktiväitena. Sellisena on avaldatud väidet käsitlenud ka menetlusosalised. Tõendamise koormuse jagamisel tuleb lähtuda sellest, kas väited on isiku mainet kahjustavad või mitte. Seega on ebaõige hageja seisukoht, et kui tõendada tuleb negatiivset asjaolu, siis ei saa kohtupraktika kohaselt hagejalt tõendamist eeldada. VÕS § 1047 lg 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtte kohaselt kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma omal kulul ümber lükata või parandada. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormus 6 (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05 p 13). Kohus leiab, et artiklis väidetud hageja tegevus on ühiskonna poolt hukka mõistetav ja tavapärase arusaama järgi hageja mainet kahjustav. Kohus nõustub siinjuures hageja seisukohaga, et esitatud ebaõiged faktiväited on isiku mainet rikkuvad, mistõttu tuleb avaldajal tõendada, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
8. Käesolevas asjas ei ole kostja I artikli avaldaja ja kostja I ei omanud kontrolli andmete ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja I ei ole selles osas ka andmete meediaväljaandes avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes ning teda ei saa kohustada oma kulul ümber lükkama andmeid, mis on avaldatud vaidlusaluses artiklis. Hageja nõuab kostja I kohustamist esitama ajalehe EE väljaandjale kirjalik teade, et 04.11.2010 ajalehes avaldatud artikli tarbeks kostja I poolt antud intervjuu käigus on kostja I avaldanud ajakirjanikule ebaõigeid andmeid. Kui kostja I poolt ebaõigete andmete esitamine ajalehele EE on tõendatud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt I ebaõigete andmete ümberlükkamist ajalehe EE ees. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5-07 p 29). Erandjuhtudel aga võib nõuda andmete ümberlükkamist ka teisel viisil või teises kohas.
9. Kohus on leidnud, et kostja I saab VÕS § 1047 lg 4 mõttes olla andmete avaldamise eest vastutav isik. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja I on hageja õigusi rikkunud. Hageja õiguste rikkumine seisneb selles, et ajalehes avaldati, et „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli inimest on seal surma saanud.“ Seega on kostja I vastutuse eelduseks see, et kostja I on just sellesisulise väite ajalehele avaldanud.
10. Kohus leiab, et andmete esitamine kostja I poolt vaidlusalusel kujul ajalehe EE ajakirjanikule ei ole tõendamist leidnud, mistõttu ei saa hageja nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt I ebaõigete andmete ümberlükkamist ajalehe EE ees. Käesolevas asjas andis kostja I ajakirjanikule suuliselt intervjuu. Kostja II ajakirjanik saatis kostjale I ajalehes EE ilmuva artikli mustandi. Kostja I, tutvudes artikli mustandiga, saatis ajakirjanikule oma esindaja kaudu järgmise sisuga märkused/täpsustused: “TT avaldas peale artikli mustandiga tutvumist, et intervjuu ajal oli ta kohati liialt emotsionaalne ning kasutas seetõttu ka nö kujundlikke väljendeid. Artikli mustandis nimetatud R poolt väidetavalt toime pandud tegusid (s.o 15 katlamaja plahvatust ja 4 inimese tapmine) tema, s.o TT mingil juhul ei kinnita ega saagi seda teha, sest selline teave temal puudub. TT soovis sisuliselt antud mõttega avaldada seda, et nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ca 15 katlamaja plahvatusse sattunud ja nendes plahvatustes on surma saanud 4 inimest. Samuti soovis TT öelda, et tänaseni ei ole tema teada uuritud, kas need plahvatused katlamajades põhjustas R i poolt müüdud õli või mitte“ (t lk 79). Ajakirjanik on kostja I esindajale vastanud, et artiklit kohendatakse „nii nagu siin kirjas“ (t lk 79). Seega ei ole kostja I hageja isiklikke õigusi rikkunud, kuna ebaõiged andmed, mis said avalikkusele ajalehe kaudu teatavaks tehtud, avaldas kostja II. Kostja II avaldas need andmed vaatamata sellele, et kostja I teda eelnevalt teavitas, et andmete õigsuse eest, mis on artikli mustandis kirjas, kostja I ei vastuta ja nende tegelikkusele vastavust kostja I ei kinnita. Kohus nõustub kostja I esindaja väitega, et kui artikkel oleks ilmunud kostja I täpsustatud kujul, ei tekiks ühelgi mõistlikul inimesel muljet, et hageja müüb teadlikult ebakvaliteetset õli, mille tagajärjel on toimunud 15 plahvatust ning hukkunud 4 inimest. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa kostja I selles osas olla ebaõigete andmete avaldamise eest vastutavaks isikuks VÕS § 1047 lg 4 mõttes. 7 Seega tuleb hageja nõue kostja I vastu jätta rahuldamata.
11. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas artiklis avaldatud andmete eest („Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli nimest on seal surma saanud“) vastutab kostja I või mitte. Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust kostja I poolt esitatud meediaväljaannete artiklid, mis kajastavad erinevaid katlamajades toimunud plahvatusi (t lk 99-124, 128-130), mistõttu kohus jätab need tõendid arvestamata

§ 238lg 5 alusel.

Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja on seotud äriühingutega, kelle tegevusaladeks on vedelkütuse ja määrdeainete vahendamine ja müük (t lk 5, 9-12, 126-127). 15. Kostja II on tema vastu suunatud alternatiivse nõude omaks võtnud.

§ 440

lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega kuulub kostja II vastu esitatud nõue rahuldamisele VÕS § 1047 lg 1 ja lg 4 alusel. 16. Ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb kohustada kostjat avaldama ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-5-07 punktis 29 märkinud, et seadusega ei ole reguleeritud seda, kuidas ja kus saab valeandmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium leiab, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees. Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostjal avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustuse täidetuks. Seega täpsustab kohus otsuses nõude täitmise viisi. Lähtudes eeltoodust tuleb kohustada kostjat II ümber lükkama omal kulul ajalehes EE04.11.2010 avaldatud ebaõiged andmed, avaldades artikliga „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ samal viisil ja kohas (sama numbriga leheküljel, pealkiri ja tekst sama kirja suurusega) ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav teade: 04.11.2010 ajalehe EEartiklis „Üks inimelu siin miljardite juures ei maksa mitte midagi!“ ilmunud väide, et „Nendest katlamajadest, kuhu R õli müüs, on ligi 15 plahvatusse sattunud ja neli nimest on seal surma saanud“, on ebaõige. Menetluskulude jaotus 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna hagi kostja I vastu jääb rahuldamata, jäävad kostja I menetluskulud hageja kanda. 8 18. Menetluskulude jaotuse osas on vaidlus selles, kas käesoleval juhul on alust jätta kostja II kantud menetluskulud hageja kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja II leiab, et käesoleval juhul peab hageja kandma menetluskulud, s.o kõigi asjassepuutuvate osaliste kõik menetluskulud, s.h kohtuvälised kulud. Kostja II ei ole andnud põhjust hagi esitamiseks, sest hageja ei ole pöördunud kostja II poole ega andnud viimasele võimalust nõue vabatahtlikult täita. Kostja II isegi ei teadnud, et ta on avaldanud hageja huve kahjustavaid väiteid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul alust

§ 168lg 6 kohaldamiseks.

Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja on pöördunud kohtuväliselt nõudega kostja II poole. Seega ei olnud kostja II teadlik, et on hageja õigusi rikkunud. Kostjale II ei olnud antud võimalust nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Kohtuväliselt õiguste rikkumisest teada andmisel ei oleks hagejal olnud põhjust kostja II vastu hagi esitada. 19.

§ 174

lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

§ 174

lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 9