lg 1 sätestab, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhatuse liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa.
lg 1 sätestab, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kuludeks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur seisukohal, et kohtul on alus pankrot välja kuulutada
lg 3 alusel juhul, kui tasutakse kohtu poolt määratud deposiit pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotimenetluse eeldatavad kulud koos massikohustustega moodustavad ca 4 800 eurot. XIII Võlgniku dokumentide hoidja määramine
ei reguleeri pankrotivõlgniku dokumentide hoidja määramist juhul, kui pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu tuleb juhinduda äriseadustiku vastavast regulatsioonist. ÄS § 58 lg 4 viitega sama paragrahvi lõike 1 punktile 1 sätestab, kui kohus lõpetas pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Juhul, kui kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata, palub ajutine haldur dokumentide hoidjaks määrata võlgniku seaduslik esindaja LL´i, kes on haldurile kinnitanud, et on nõus enda määramisega võlgniku dokumentide hoidjaks. XIV Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks ja väljamõistmiseks 14.1. Õiguslik alus Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Arvestades menetluse keerukust lähtub ajutine haldur taotluses tunnitasust 80 eurot. 14.
) § 29 lõigetele 1-3 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tutvunud ajutise halduri aruandega kohus tuvastas, et võlgniku vara moodustavad raha pangakontol summas 1 093,61 eurot ja mitmesugused nõuded ostjate ja osanike vastu, kogu vara kokku summas 32 036,01 eurot. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku 84 209,12 eurot. Võlgniku võlad ületavad vara enam kui kahekordselt. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul väljakujunenud püsiv maksejõuetus, mis võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt on alaline. Võlgnikul ei jätku vara ka pankrotimenetluse kulude katteks. Esialgsetel andmetel puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja juba septembris-oktoobris 2011, maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab haldur asjaolu, et tellija ei tasunud vastuvõetud tööde eest. Juhatus tegeles küll aktiivselt võla sissenõudmisega, kuid võlgnik võlga ei tasunud. Raha puudumise tõttu ei saanud võlanõudega ka kohtusse pöörduda. Juhatus otsis maksejõuetusest pääsemiseks pidevalt uusi töid ja tegevus jätkub kuni käesoleva ajani, kuid siiski ei kata uued tööd tööde eest tasumata võla tõttu tekkinud käibevahendite puudust. Võlgniku raamatupidamist ja aruandlust on esialgsetel andmetel korraldatud nõuetekohaselt, ajutisele haldurile on esitatud tööks vajalikud finantsandmed. 6 Ajutise halduri hinnangul võib juhatuse liikmete käitumises esineda KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnuseid, kuid käesoleval ajal pole selge, kas seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumisega tekitati kahju võlausaldajatele. Kuriteo tunnustega teo osas oleks vajalik edasises pankrotimenetluses täiendavat analüüsi. Kohus leiab, et kuna käesoleval ajal kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikmete tegevuses olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud ei ole, tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda
29.12.2011 määrusega määras kohus deposiiti tasutava summa suuruseks 4800 eurot ja tasumise tähtaja ning tegi võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks. Teade kohtumääruse kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.12 2011. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks ei laekunud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul täidetud
lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Vastavalt
lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande ajutise halduri kohustuste täitmise kohta, halduri toimingutele kulutatud tööaja arvestuse ja taotluse töötasu määramiseks 12,4 töötunni eest, tunnitasuga 80 eurot/ tund, summas 992 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 327,26 eurot. Lisaks on ajutine haldur teinud halduri ülesannete täitmisel kulutusi summas 172,36 eurot (sh käibemaks) ja palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu määramiseks on põhjendatud ning tasu suurus ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi arvestades mõistlik. Halduri arvestatud tunnitasu 80 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused summas 172,36 eurot (sisaldab käibemaksu) on mõistlikud, vajalikud ja põhjendatud. Võlgniku esindaja on 27.12.2011 kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulutustega halduri poolt taotletud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ajutisele haldurile tuleb määrata töötasu 992 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 327,36 eurot ning kuluhüvitis tehtud vajalike ja põhjendatud 7 kulude eest summas 172,36 eurot (sisaldab käibemaksu), välja mõistmisega võlgnikult, OÜ-lt A .
lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus asub seisukohale, et ajutisel pankrotihalduril tuleb likvideerida OÜ A ja kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Pärast äriühingu kustutamist äriregistrist tuleb pankrotihaldur Peeter Sepper vabastada OÜ A ajutise pankrotihalduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale hoiule võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda OÜ Ajuhatuse liikme LL´i (isikukood XXX) vastutavale hoiule. Lukiina Vismann Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.