KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-35232 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2011, Tallinn Tsiviilasi T P elatise väljamõistmise nõue K P vastu. Apellatsioonkaebuse hind 719 eurot. Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 07.09.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K P apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja: T P (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXX XXXX), seaduslik esindaja ema J P (isikukood XXXXXXXXX) Kostja: K P (isikukood XXXXXXXX elukoht XXXXXX, XXXXXX XX-X) Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON 1.Jätta Pärnu Maakohtu 07.09.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Asjaolud ja hageja nõue Hagivalduse kohaselt poolte kooselust on 31.08.1992 sündinud poeg T P. Pooled elavad lahus poja kolmandast eluaastast alates. Kostja maksis pojale elatist kohtuvälise kokkuleppe alusel 1800 krooni kuus kuni
- märtsini.
- aprillist alates ei ole kostja enam pojale elatist andnud, mistõttu oli hageja sunnitud pöörduma 22.07.2010 kohtusse. Hageja taotleb kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist perioodi 10.03.2010 kuni 31.08.2010 eest seaduses ettenähtud minimaalmääras, s.o 2175 krooni kuus. Kuna
- märtsi eest on kostja hilinenult 1800 krooni elatist tasunud, on hageja oma nõudest nimetatud summa maha arvanud ja taotleb kostjalt 11 250 krooni ehk 719 euro väljamõistmist. Kostja seisukoht Kostja tunnistab, et oli kohustatud hageja nimetatud perioodil T P ülalpidamist andma, kuid ainult ulatuses, milles oli kohtuväliselt kokku lepitud, s.o 1800 krooni kuus. Kostja põhjendab elatise maksmise lõpetamist raske majandusliku olukorraga, mille põhjustas oluline töötasu vähenemine ja asjaoluga, et kostja perekonda on XX.XX.XXXX sündinud laps, kes tõi kaasa suuri lisakulusid. Kostja hinnangul ei võimalda tema perekonna majanduslik olukord käesoleval ajal prognoosida, millal ta suudab T P elatise võla tasuda. Sellel põhjusel ei ole ta valmis sõlmima ka kohtulikku kompromissi. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes K P J P kasuks T P elatise võlgnevuse perioodist aprill 2010 kuni august 2010, summas 695,05 eurot. Kostja ei ole eitanud oma kohustust T P ülal pidada ning poolte vahel oli toimiv kohtuväline kokkulepe, millises ulatuses lahus elav vanem, s.o kostja, pojale ülalpidamist andis. Vaidlus puudub ka selles, et
- aprillikuust alates kostja enam poolte kokkulepet T P elatise andmise osas ei täitnud ning kostja on valmis kokkuleppest tuleneva võlgnevuse, s.o 575.20 eurot majandusliku olukorra paranedes tasuma. Kostja positsioon ei ole kooskõlas kehtiva seaduse ja ülalpidamiskohustuse mõttega. Kuna kostja lõpetas oma alaealisele pojale ülalpidamise andmise, oli hageja õigustatud pöörduma T P õiguste kaitseks kohtusse ega olnud hagi esitamisel kohustatud järgima varasema kohtuvälise kokkuleppe tingimusi. Vaidlus puudub selles, et
- märtsi eest maksis kostja kokkulepitud ulatuses elatist ning seega on hageja nõue elatise saamiseks põhjendatud
- aprillist alates. Juhindudes PKS § 102 lg-test l ja 2 asus kohus seisukohale, et puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumi. Kostja keskmine kuusissetulek palgana oli perioodil, kui ta ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetas (märts-juuni 2010) 7748.75 krooni. Seejärel vahetas kostja suurema sissetuleku saamise eesmärgi töökohta ja käesoleva ajal on kostja kuupalk 735 eurot. Seega ei ole kostja töövõimetu ning on omanud pidevalt alalist töökohta ja sissetulekut. P P sünd tõi kostja perekonnale kahtlemata kulutusi juurde, kuid puudub alus väitmaks, et T P suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise korral jäänuks teine laps, s.o P P vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtuvalt emapalga suurusest, oli kostja abikaasa sissetulek võrdne kostja omaga. Hageja ema töötasu oli 5100 krooni ning tema ülalpidamisel (koos T) kaks alaealist last. Kostjal on „headel aegadel" tehtud tema valikutest tulenevalt kõrge maksekoormus (kommunaalmaksed, liisingud, elukindlustused, krediitkaardid), kuid see ei anna alust keelduda alaealisele lapsele elatise maksmisest või nimetatud kohustuse täitmist määramatuks ajaks edasi lükata. Kui alaealise lapse vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 teise 2 lause kohaselt kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades kostja antud ülevaadet oma kulutuste kohta, kostja seda teinud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et hagi on põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada Kostjalt tuleb tagasiulatuvalt välja mõista elatise T P ülalpidamiseks ajavahemiku aprill 2010 kuni august 2010 eest seaduses ettenähtud väikseimas määras, s.o 2175 krooni (139.01 eurot) kuus. PKS § 97 lg 2 kohaselt on elatist õigustatud saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi-või keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja selgituste kohaselt jätkas T P täisealiseks saanuna õpinguid K M. Seega oli ja on ta õigustatud õpingute perioodil oma isalt ülalpidamist saama ja viimasel seadusest tulenev kohustust seda anda. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, teha uus otsus, millega jätta hageja nõue rahuldamata või mõista hageja kasuks elatist mitte rohkem kui 200 eurot või saata tsiviilasi maakohtule uuesti lahendamiseks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus on põhjendamatult leidnud, et uue lapse emale makstud ühekordset toetust oleks kostja pidanud kasutama vanema lapse elatiskohustuse täitmiseks. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et kostja lõpetas kokkuleppe täitmise majandusliku seisundi tõttu, täites kokkulepet kuni kostja perre sündis uus laps, peale mida halvenes kostja majanduslik olukord ja lisandusid uued kulutused. Kostja ei suutnud enam kokkuleppest kinni pidada. Kostja vahetas töökohta 03.08.2010 augustis ja sai esimese palga alles septembris. Kohus ei selgitanud välja teise poole tegelikku varalist seisu, nõudmata J P majanduslikku olukorda tõendavaid tõendeid. Kohtuistungil teatas J P, et tal on uus töökoht, jättes lisamata kui palju on tema sissetulek uues töökohas. J P on istungil tunnistanud, et tema teise lapse isa maksab üksnes 1500 krooni. Kostja kohustuseks ei ole pidada ülal J P teist last. J P tunnistas istungil, et 2010 aastal oli avarii, mille põhjustas poolte ühine laps ning millega tekkinud kahju tuli hüvitada. Elatise eesmärgiks ei ole täisealise lapse tekitatud kahju hüvitamine. Apellant on nõus lahendama vaidluse kompromissiga, s.t kostja tasub 200 eurot viie kuuga, so 40 eurot kuus. Pakutav kompromissi summa ja osamaksed kuus on ka piiriks, st rohkem ei suuda kostja tasuda ilma kahjustamata enese ja kodus 1,5-aastase lapse ning lapsepuhkusel oleva abikaasa ülalpidamishuve, sest pere toimetulek sõltub kostja ainsast sissetulekust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS 442 lg 8 nõuete kohaselt. Apellatsioonkaebus olevaid väited on maakohus otsuses käsitanud ning neile vastanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ning vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid seisukohti. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Maakohus on põhjendatult välja mõistnud hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Maakohus nõustus kostjaga, et uue lapse sünd peres toob 3 kaasa kulutusi, kuid asus põhjendatult seisukohale, et esitatud asjaolud ei anna alust hageja kasuks elatist välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on põhjendatult märkinud, et kostja lapse emal on samuti kohustus lapse ülalpidamisest osa võtta. Asjaolu, kas J P teise lapse isa täidab oma kohustust lapsele ülalpidamist anda või mitte, ei oma käesolevas vaidluses tähendust. Hageja poolt pakutav kompromiss ei ole hagejale vastuvõetav ning see ei ole kooskõlas ka kehtiva seadusega. Arvestades eeltoodut ei anna apellatsioonkaebuses olevad väited alust maakohtu otsust muuta ega tühistada. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda. Mare Merimaa Ande Tänav Ulvi Loonurm 4