Obsah (6)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 23§ 150

2-09-33929 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Ta

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada LOÜ juhatuse liiget Vahur Vollmanni kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 11.
4. Kui VV vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
5. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Erik Savile tasuks 16 000 (kuusteist tuhat) krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) pankrotivara arvelt.
6. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlgnik LOÜ esitas 14.07.2009.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 15.09.
7. a algatas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Erik Savi. Kohtuistung Kohtuistungil 14.10.
8. a jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga. Halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada LOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Erik Savi.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara 600 000 krooni, võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks on 8 218 992 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul oli võlgnik ajutiselt maksejõuetu 2008 aasta lõpuks ning muutus püsivalt maksejõuetuks 2009 aasta alguses. Maksejõuetuse tekkimise põhjused on seotud võlgniku poolt põhitegevusena arendatud kinnisvaraprojektide ebaõnnestumistega. Ajutise pankrotimenetluse käigus ajutine haldur kuriteo tunnustega tegusid ning raskeid juhtimisvigu tuvastanud ei ole. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 40 000 krooni, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine 2 võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud 2009. a alguseks. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 14.07.2009. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur Erik Savi on esitanud tasunõude 17 töötunni eest kokku summas 16 000 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 16 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 2 800 krooni.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Karin Sonntak Kohtunik 3