Obsah (9)

§ 8§ 397§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 142§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 30.detsember 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-10251 Tsiviilasi VU(U ,

§ 8

lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingus on pooled kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Võlgnik väidab, et ta on võla tasunud toodetega. Võla tasumise kohta võlgnikul aga tõendeid esitada ei ole, hageja võla tasumist eitab. Seetõttu leiab kohus, et võlg on tasumata ja hageja nõue põhjendatud. Kohus mõistab võlgnikult välja põhivõla 6 391,16 eurot ja viivise 6 391,16 eurot ning alates 09.06.2011 viivise 0,5% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 2 Kohus kvalifitseerib hageja ja käendaja vahelise suhte käendussuhteks. Vastavalt

§ 142

lg 1 ja 2 „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.“ Kooskõlas

§ 143„tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik.

Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.“ Käendaja on füüsiline isik ning seega on tegemist tarbijakäenduslepinguga. Käenduslepingus ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seetõttu leiab kohus, et käendusleping on tühine ning käendaja suhtes jääb hagi rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi võlgniku suhtes ja jätab rahuldamata käendaja suhtes. Menetluskulud lahendab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja menetluskulud jäävad võlgniku kanda ning käendaja menetluskulud jäävad hageja kanda. Võlgniku menetluskulud jäävad võlgniku enda kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik kohtunik 3