← Eesti

2-09-57353/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. detsembril 2011.a. Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-57353 Tsiviilasi TIAS hagi TT, HN ja AT vastu võla 645,75 euro (10 103,79 krooni) ja viivise 28,06 euro ( 439,11 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 645,75 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja TIAS (rk XXX asukoht XXX); Kostja I TT (ik XXX, elukoht XXX); Kostja II HN(ik XXX elukoht XXX); Kostjate I ja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli (AB Sirk ja Saareväli, maano.saarevali@sirk.ee) Kostja III AT(ik XXX, elukoht XXX) esindajad Istungi toimumise aeg 02.12.2010.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata TIAS hagi TT, HN ja AT vastu võla 645,75 euro (10 103,79 krooni) ja viivise 28,06 euro ( 439,11 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
  3. Jätta TIAS menetluskulud täielikult tema enda kanda.
  4. Jätta TT, HN ja AT menetluskulud täies ulatuses TIAS kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
  5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et BEOÜ ja TI(EST) AS sõlmisid veolepingud, mille kohaselt kohustus hageja vedama perioodil 06.03.2009.a – 01.04.2009.a BEOÜ kuuluvad veosed Soome Vabariigist Eesti Vabariiki ja BEOÜ kohustus nimetatud vedude teostamise eest tasuma hagejale kokku 10.103,79 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja esitas BEOÜ transporditeenuse osutamise eest arve nr 903596 2 475,52 krooni tasumiseks, arve nr 904946 summas 1943,74 krooni ja arve nr 904947 5 684,53 krooni tasumiseks. BEOÜ ei tasunud hagejale arveid alates esimesest 21.03.2009.a sissenõutavaks muutunud arvest summas 2 475,52.- krooni ja kuni viimaste 11.04.2009.a sissenõutavaks muutunud arveteni ning BEOÜ võlgnes hagejale kokku 10 103,79 krooni.
  6. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et BEOÜ oli maksejõuetu ajal mil äriühing sõlmis hagejaga võlaõiguslikud lepingud, mida kinnitavad asjaolud, et äriühing ei suutnud pikemat aega tasuda oma võlgnevust hagejale, ning et BEOÜ oli negatiivne omakapital, kuna tema maksuvõlg seisuga 01.03.2009.a oli 16.000.- krooni ja seisuga 28.02.2009.a. oli tema omakapital miinuses 137.840,86 krooni ja seisuga 31.03.2009.a. 79.276,66 krooni, ning kostjad kui äriühingu juhatuse liikmed jätsid täitmata oma ÄS § 176 punktist 3 ja ÄS § 180 51 järgse kohustuse esitada pankrotiavaldus, vastutavad kostjad kui äriühingu juhatuse liikmed oma teadlikult ja tahtlikult täitmata jäetud kohustuste eest VÕS § 1043, 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel. Tulenevalt VÕS § 137 lg 1 sätestatust leidis hageja, et kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt.
  7. Oma nõudeid kostjate vastu soovis hageja tõendada rahvusvaheliste kaubaveo saatelehtedega, mis tõendavad lepingu sõlmimist TI(EST) AS ja BEOÜ vahel, hageja poolt BEOÜ esitatud arvetega, äriühingutevahelise kirjavahetusega, BEOÜ esitatud võlanõudega, Krediidiinfo maksehäirete raportiga seisuga 18.01.2010.a., väljavõttega BEOÜ pangatehingutest ja ajutise pankrotihalduri aruandega tsiviilasjas 2-09-
  8. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostjad I ja II esitasid hagile järgmised vastuväited:
  9. Kostjad ei rikkunud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust pankrotiteate esitamiseks, sest pankrotiteate esitamise kohustust hagejaga veolepingute sõlmimise eelselt ei esinenud. Pankrotiavalduse esitamise kohustus tekib osundatud seadusesätte ja TsÜS § 36 järgi Lk

(6)2 äriühingul püsiva maksejõuetuse esinemise korral. Sama sätestab ka PankrS § 10 lg
  1. Hageja ei ole tõendanud OÜ BE(pankrotis) püsiva maksejõuetuse esinemist ning sellest tulenevalt kostjate kohustust esitada pankrotiavaldus. Nimetatud asjaolu tõendamise kohustus oli hagejal. Kostjad kinnitavad, et enne veolepingute sõlmimist TI (EST) AS ja BEOÜ vahel ei olnud viimasele tehtud ühtegi pankrotihoiatust, äriühingu suhtes ei olnud algatatud täitemenetlust, äriühing ei peitnud, raisanud ega hävitanud oma vara, ka ei olnud kostjad teinud äriühingu juhtimisel raskeid juhtimisvigu. Vastupidiselt hageja poolt väidetule oli OÜ BE(pankrotis) majandustegevuses võimalik 2009.a. alguses prognoosida majandustegevuse kasvu ja ajutise maksevõimetuse möödumist, mida kinnitavad hageja 2009.a. bilansiväljavõtted. Kuivõrd kostjatel ei olnud kohustust pankrotiavalduse esitamiseks ning hageja ei ole tõendanud kostjatel sellise kohutuse olemasolu, puudub vajadus hinnata kostjate süüd pankrotiavalduse esitamata jätmises, sest kohustuse rikkumise puudumisel ei ole alust asuda analüüsima süü olemasolu.
  2. Kostjad on seisukohal, et isegi siis kui tinglikult oletada, et kostjatel oli kohustus esitada pankrotiavaldus (millist kohustust tegelikkuses siiski ei olnud), puudub kohustuse rikkumise ja hageja kahju vahel põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et kahju tekkimine on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja nõue baseerub väitel, et kostjatel oli enne hagejaga veolepingu sõlmimist kohustus esitada pankrotiavaldus ning kui pankrotiavaldus oleks olnud esitatud, ei oleks hageja BEOÜ-ga (pankrotis) veolepingut sõlminud. Kostjad I ja II leiavad, et pankrotiavalduse esitamata jätmise ja saabunud kahju vahel ei esine põhjuslikku seost. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et märget pankrotiavalduse esitamise kohta ei kanta äriregistrisse, mistõttu ei oleks selle esitamine olnud hagejale mingil juhul avalikest andmebaasidest nähtav, mistõttu ei välista pankrotiavalduse esitamine iseenesest olukorda, kus hageja oleks võinud ja saanud OÜ-ga BE(pankrotis) teha tehingu. Lisaks eeltoodule oleks hagejal olnud võimalik saada ülevaade OÜ BE(pankrotis) maksevõimest äriregistris kõigile kättesaadava juriidilise isiku majandusaasta aruande kaudu. Hageja aga ilmselt andmeid äriregistrist BEOÜ kohta ei vaadanud, sest teades, et 2008.a majandusaasta aruanne oli esitamata, pidanuks hageja kahtluse korral astuma ise samme lepingupartneri majandusseisundi väljaselgitamiseks. Kuna hageja seda ei teinud, saab sellest järeldada, et hageja tegelikkuses ei kontrollinud üldse OÜ BE(pankrotis) kohta käivat infot Äriregistris ja hageja viited äriregistri võimalike kannete ja saabunud kahju vahelise seoses kohta on paljasõnalised põhjusel, et kande sisu poleks nii või teisiti hagejani jõudnud või teadis hageja majandusaruande puudumisest, kuid sõlmis veolepingud OÜ-ga BE(pankrotis) sellele vaatamata, kandes sellega ise kaasnevat äririski. Viimane võimalus on vaadeldav ühtlasi VÕS § 139 lg 2 kohase kahjuhüvitise vähendamise alusena. Eeltoodust tulenevalt paluvad kostjad I ja II jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Lk
(6)3
  1. Kostja III teatas üksnes kohtule, et ta hagi ei tunnista, põhjendusi miks ta hagi ei tunnista, kostja ei esitanud.
  2. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitasid kostja I ja II dokumentaalsete tõenditena Harju Maakohtu määruse 22.01.2010.a. BEOÜ pankroti väljakuulutamisest, OÜ BE bilansiväljavõtted seisuga 31.02.2009.a., BEOÜ äriregistri väljavõtte, 31.03.2009.a., 30.04.2009.a., 31.12.2009.a. Kohtuotsuse põhjendused.
  3. Pooled ei vaidle selle üle, et: - BEOÜ ja TI(EST) AS sõlmisid veolepingud, mille kohaselt kohustus hageja vedama perioodil 06.03.2009.a – 01.04.2009.a BEOÜ kuuluvad veosed Soome Vabariigist Eesti Vabariiki ja BEOÜ kohustus nimetatud vedude teostamise eest tasuma hagejale kokku 10.103,79 krooni; - hageja täitis oma lepingust tulenevad kohustused ja esitas BEOÜ transporditeenuse osutamise eest arve nr 903596 2 475,52 krooni tasumiseks, arve nr 904946 summas 1943,74 krooni ja arve nr 904947 5 684,53 krooni tasumiseks; - BEOÜ ei tasunud hagejale arveid alates esimesest 21.03.2009.a sissenõutavaks muutunud arvest summas 2 475,52.- krooni ja kuni viimaste 11.04.2009.a sissenõutavaks muutunud arveteni ning BEOÜ võlgnes hagejale kokku 10 103,79 krooni; - 22.01.2010.a. Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja BEOÜ pankrot.
  4. Kohus on seisukohal, et võlausaldajal saab olla kahju hüvitamise nõue äriühingu juhatuse liikmete vastu tingimusel, et täidetud on delikti üldkoosseis, kusjuures eelkõige saab vastutus tuleneda VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel ehk seaduses sätestatud kohustuse rikkumise või heade kommete vastasuse korral ehk siis äriühingu juhatuse liikmed vastutavad juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Käesoleval juhul on hageja seisukohal, et kostjad kui äriühingu juhatuse liikmed jätsid täitmata oma ÄS § 176 punktist 3 ja ÄS § 180 51 järgse kohustuse esitada pankrotiavaldus, vastutavad kostjad kui äriühingu juhatuse liikmed oma teadlikult ja tahtlikult täitmata jäetud kohustuste eest hageja ees.
  5. Kohus nõustub kostjatega, et asjaolu, et arvete nr 903596, 904946 ja 904947 tasumise kohustust ei olnud kostjatel, vaid OÜ BE, mistõttu nimetatud hageja nõue on ja saabki olla arutusel üksnes OÜ BE pankrotimenetluses ning hageja nõue kostjate vastu saaks olla sissenõutav üksnes siis kui kostjad oleksid jätnud täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse esitada pankrotiavaldus.
  6. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja, kes esitab nõude juhatuse liikme vastu talle tekitatud kahju hüvitamiseks ja tugineb asjaolule, et juhatuse liikmed ei esitanud kohe pärast püsiva maksejõuetuse tekkimist pankrotiavaldust, peab tõendama, millal äriühingu püsiv maksejõuetus tekkis, milline on talle selle rikkumisega, s.o. pankrotiavalduse esitamata jätmisega, tekitatud kahju suurus, sh. tõendama kui palju tema nõudest oleks õigeaegselt esitatud pankrotiavalduse korral pankrotimenetluses tõenäoliselt reaalselt rahuldatud. Lk
(6)4 Kohus asub seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega asjaolu millal BEOÜ püsiv maksejõuetus tekkis ning kas ajal mil BEOÜ hagejaga veolepingud sõlmis oli võlgnik püsivalt maksejõuetu või oli tegemist ajutise maksejõuetusega, mistõttu pankrotiavaldust kohtusse esitama ei pidanudki. Kohus leiab, et hageja poolt väidetud asjaolud, et äriühing ei suutnud pikemat aega tasuda oma võlgnevust hagejale, ning et BEOÜ oli negatiivne omakapital, kuna tema maksuvõlg seisuga 01.03.2009.a oli 16.000.- krooni ja seisuga 28.02.2009.a. oli tema omakapital miinuses 137.840,86 krooni ja seisuga 31.03.2009.a. 79.276,66 krooni, ei tõenda BEOÜ püsivat maksejõuetust äriühingute vahel veolepingute sõlmimise ajal. Vastupidiselt hageja poolt väidetule võimaldasid BEOÜ bilansiväljavõtted seisuga 31.02.2009.a., 31.03.2009.a., 30.04.2009.a., 31.12.2009.a. prognoosida 2009.a. majandustegevuse kasvu ja ajutise maksevõimetuse möödumist. Lisaks nimetatule ei ole hageja tõendanud ka asjaolu, milline oli TI(EST) AS tekkinud kahju suurus seoses sellega, et kostjad jätsid õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata, pealegi käib käesoleval ajal BEOÜ pankrotimenetlus kus hageja nõue BEOÜ vastu võib saada vähemalt osaliseltki rahuldatud.
  1. Kuna kohus asus kohtuotsuse punktis 11 seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad rikkusid oma ÄS § 176 punktis 3 ja ÄS § 180 51 sätestatud kohustust esitada äriühingu, mille juhatuse liikmeteks nad olid, pankrotiavaldus ning tõendatud ei ole ka hagejal tekkinud kahju ega selle suurus väidetava kostjatepoolsete kohustuse rikkumise tõttu, puudub vajadus kohtuotsuses analüüsida põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise vahel, mis on kahju hüvitamise eelduseks VÕS § 127 lg 4 kohaselt. Kõige eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostjate vastu rahuldamisele ei kuulu.
  2. Kuna kohus jätab rahuldama hageja põhinõude, puudub alus rahuldada ka hageja viivisenõuet kostjate vastu. Menetluskulude jaotamine.
  3. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
  4. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 645,75 eurot. Lk
(6)5 Kohtunik: Lk
(6)6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.