) §-st 374 liidab kohus tsiviilasjad nr 2-09-62890 ja nr 2-11-51342 ühte menetlusse. Tsiviilasjade pooled on samad, vaidluse aluseks olevad lepingud ning asjaolud on sarnased. Liidetud tsiviilasja numbriks jääb 2-09-62890.
lg 1 p 2 ja § 424 lg 1 alusel jätab kohus hageja taotlusel hagi OÜ H suhtes läbi vaatamata. Hagi tagasivõtmine on hageja menetluslik õigus. Kuivõrd kostja OÜ H hagile nõuetekohaselt vastanud ei ole ning kohtul on kogu menetluse vältel olnud raskusi OÜ-ga H kontakteerumisel, ei pea kohus menetlusökonoomika kaalutlustest lähtudes vajalikuks nõude OÜ H seisukohta hagi tagasivõtmise osas.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.. Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.
alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama sätte 4. lõike kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus tsiviilasjas nr 2-09-62890 26.11.2009 riigilõivu 15 000 krooni ja 21.12.2009 summas 25 000 krooni, kokku 40 000 krooni (2 556,47 eurot). Tsiviilasjas nr 2-11-51342 tasus hageja riigilõivu 2 876,02 eurot. Hagejale kuulub tagastamisele pool tsiviilasjades tasutud riigilõivust kogusummas 2 716,25 (1 278,24 + 1438,01) eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus Euroopa Keskpanga kehtivast vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd hagejal ja PP’el menetluskulude osas kokkulepe puudub, jäävad nende menetluskulud nende enda kanda. Vastavalt eelnevale jäävad OÜ H menetluskulud
lg 4 alusel hageja kanda.
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Jaanus Saaremõts Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.