KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-29640 Kohtuasi IR(endine

§ 60lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Sama tuleneb käesoleval ajal kehtiva PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1. Vanematel on nii kuni 01.07.

§ 49

kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 116 lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamisekohustuse täitmiseks võib vanemalt välja mõista perioodilise rahalise hüvitise (elatis) kuni 01.07.

§ 61lgte 1 ja 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel.

Kohus mõistab PKS § 61 lg 1 järgi elatise välja üksnes siis, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Elatise määramisel lähtutakse nii kuni 01.07.

§ 61

lg 2 kui ka käesoleval ajal kehtiva PKS § 99 lg 1 järgi lapse vajadustest, Käesoleval ajal kehtiv PKS § 99 regulatsioon on seejuures detailsem. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Lisaks lapse vajadustele tuleb elatise määramisel kuni 01.07.

§ 61lg 2 järgi lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist.

Kehtivas PKS-s ei ole vanemate varalist seisundit nähtud ülapidamise suuruse määramisel arvestatava asjaoluna PKS § 99 järgi. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb PKS § 102 lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või kuni 01.07.2007 kehtinud PKS § 61 lg 4 ega käesoleval ajal kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.

1. a määruse nr 90 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi 3 (enne 01.01.2011 kehtinud redaktsioonis) oli töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4 350 krooni, sama sätte 01.01.2011 kehtiva redaktsiooni järgi 278,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks igakuise elatise summas 159,84 eurot. Kostja ei ole lapse kuludele vastuväiteid esitanud, mistõttu on kohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 231 lg 4, tuleb eeldada, et kostja on nõus lapsele tehtavate kulutustega ja lapsele väljamõistetava elatise suurusega. Samuti on kohus seisukohal, et 159,84 eurot elatiseks on peaaegu miinimummsumma, mis ei ole ülemäära suur ja katab lapse vajadused minimaalselt ja selliselt, et laps saaks igapäevaselt toime tulla ja kõik eluks vajaliku. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et elatise nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb lapse kasuks välja mõista igakuine elatis summas 159,84 eurot alates hagi esitamisest, s.o 17.06.2010, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 27.07.
3. Kohus juhib tähelepanu, et alates 01.01.2011 jõustunud TuMS § 19 lg 3 p 11 järgi elatist enam tulumaksuga ei maksustata.
4. Riigikohtu 17.05.2011 lahendi 3-2-1-33-11 punkti 13 alusel: „Kolleegium märgib seejuures, et elatisehagi esitamisel lapse nimel tuleks hagis märkida, kuidas (mh kelle kontole) väljamõistetav elatis tuleks tasuda.“ Hageja palub kanda väljamõistetava elatise enda kontole nr XXXXXXX Swedbankis. Kohus leiab, et nimetatud on põhjendatud, mistõttu tuleb kostjal kanda elatis igakuiselt hageja arvelduskontole. Menetluskulude jaotus
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. TsMS § 164 lg 3 järgi ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. 21.06.2010 määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest summas 4 000 krooni (255,65 eurot) ning 05.01.2011 kohtumäärusega DNA ekspertiisi läbiviimiseks nõutava eksperditasu maksmisest. Kuna kohtusse tuli hagejal põlvnemise tuvastamise nõue esitada seetõttu, et vabatahtlikult ei olnud kostja nõus kannet isaduse kohta tegema, siis leiab kohu, et kohustus tasuda riigilõiv ja eksperditasu riigituludesse tuleb jätta kostja kanda vastavalt TsMS § 190 lg
6. Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4