Obsah (13)

§ 172§ 109§ 110§ 158§ 170§ 162§ 1§ 157§ 65§ 66§ 165§ 171§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Määruse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-10-44835 Menetlustoiming Pankrotimenetl

§ 172lg 2 tulenevate kohustuste täitmiseks.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2. Määrus saata menetlusosalistele, pankrotihaldurile ja Harju Maakohtu Registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Võlgniku kohustustest vabastamisele võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt pankrotiseaduse §-ile 171 lg
3. Menetluse käik 16.09.2010.a. esitas AS SEB Pank Harju Maakohtule avalduse IP`i pankroti väljakuulutamise nõudes. 28.12.2010 määrusega kuulutati välja IP´i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Liina Nõmmik. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 25.01.2011 otsustati välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused ja valiti 3-liikmeline pankrotitoimkond koosseisus Jelena P , Liivi V ja Valentina N. Nõuete kaitsmise üldkoosolek toimus 05.07.
4. Vaidlusi käesoleval ajal nõuete tunnustamise üle ei käi. 13.07.2011 määrusega vabastas kohus Liina Nõmmik´u tema soovil IP´i pankrotihalduri kohustustest ja nimetas uueks pankrotihalduriks Rein V ´e. 15.11.2011 kohtumäärusega on kinnitatud jaotusettepanek IP´i pankrotimenetluses. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tegevusaruande IP´i pankrotimenetluses, teatega selle kohta, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, taotlusega lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning täienduse tegevusaruandele ja raugemisega menetluse lõpetamisele. Pankrotihalduri esitatud aruanne Pankrotihalduri aruanne IP´i pankrotimenetluse kohta sisaldab järgmisi andmeid: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Antud menetluses igasugune pankrotivara puudub ning selle tekkimise perspektiiv edasise menetluse käigus puudub. Menetluse ülevõtmisel pankrotihaldur R.V poolt oli võlgniku raha arvelduskontol Swedbankis XXXXXXXXX, jääk summas 230 eurot. 2) andmed Pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta: Mitte mingeid väljamakseid teostatud ei ole. 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotiste alusel väljamkseid teostatud ei ole. 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemeid müüdud ei ole. 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: 2 müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole haldur tuvastanud. 6) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Teise järgu nõuded: Võlausaldaja Tunnustatud nõue Jaotis % 6.1 6.2 6.3 6.4 Maksu- ja Tolliamet 611,27 eurot 0.060 AS SEB Pank 950 785,58 eurot 96.000 Swedbank AS 38 915,76 eurot 3.933 EE AS 75,54 eurot 0.007 Kokku: 990 388,18 € 100% 7) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses kohtuhagisid esitatud ei ole ega haldur ei kavatse hagisid ka esitada. 8) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused: ajutise menetluse kulud (Harju Maakohtu 28.12.10 määrus) - ajutise halduri töötasu 23 800 krooni (+sotsiaalmaks 7 854 krooni) ja kulutused 2 472 krooni, kokku 34 126 krooni/ 2181,05 eurot raamatupidamine 3 kuud 30 eurot (koos käibemaksuga) bürookulud 3 kuud 12,3 eurot (koos käibemaksuga) ametlikud teated (6.39 x 2) kokku 12,78 eurot side, transport kokku 22,0 eurot Kokku menetluskulud 2 258,12 eurot 9) muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud: Kooskõlas võlausaldajate üldkoosoleku otsusele haldur annab õigusliku hinnangu käesolevas asjas tagasivõitmise võimaluste kohta. Selgus, et 31.07.2008 sõlmisid I Pning AS P.A. T ostjana XXX asuva kinnistu (edaspidi nimetatud Kinnistu) müügilepingu (edaspidi nimetatud Müügileping), mille kohaselt IP müüs ja AS P.A. T ostis Kinnistu hinnaga 4.091.500,00 Eesti krooni (edaspidi nimetatud Müügihind). Müügilepingu punkti 2.2 kohaselt kohustus AS P.A. T Müügihinna tasuma täies ulatuses AS Swedbank kontole IP laenuvõlgnevuse kustutamiseks. AS P.A. T on enda Müügilepingust tulenevad varalised kohustused nõuetekohaselt täitnud. Harju Maakohtu 28.12.2010 kohtumäärusega kuulutati välja IP pankrot. Käesolevaks hetkeks on IPi pankrotimenetluses nõudeid esitatud ja kaitstud kokku 990 388,18 euro ulatuses. Kuivõrd võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgnikul vara puudub, on pankrotihaldur analüüsinud muuhulgas võimalusi Müügilepingu tagasivõitmiseks ning vastava nõude õiguslikke perspektiive.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel

§-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud enne

§ 110

lg 1 p 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kuivõrd tagasivõitmise esmaseks kriteeriumiks on võlausaldajate huvide kahjustumine, siis pöördus pankrotihaldur atesteeritud kinnisvarahindaja poole hinnangu saamiseks, kas Müügilepingu esemeks olev Kinnistu võõrandati õiglase hinnaga või mitte. Vastavalt peetud suulistele konsultatsioonidele oli Kinnistu turuväärtus juuli 2008 seisuga hinnanguliselt 4 miljonit krooni. Seega ületas Müügilepingu alusel tasumisele kuulunud ostuhind Kinnistu eelduslikku turuväärtus Müügilepingu sõlmimise päeva seisuga, mistõttu Kinnistu 3 võõrandamine iseenesest IP võlausaldajate huve kahjustada ei saanud. Halduri hinnangul ei kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve ka asjaolu, et Müügihind tasuti vahetult AS-ile Swedbank. AS Swedbank näol oli tegemist eesõigusnõuet omava võlausaldajaga, kelle nõue kuulunuks Kinnistu võõrandamisest laekuvate vahendite arvel rahuldamisele ka juhul, kui Kinnistu realiseerimine oleks toimunud pankrotimenetluse raames. Riigikohtu lahendis nr 32-1-45-02 on märgitud, et „hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna võlgnik ei kahjustanud võla tasumisega pärast pankrotimenetluse algatamist võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmine kostja ees oli tagatud pandiga, pandieseme müügist saadud raha arvel poleks teiste võlausaldajate nõudeid rahuldada saanud.“. Sarnast seisukohta on Riigikohus rõhutanud ka hilisemates lahendites. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihaldur seisukohal, et kuivõrd Kinnistu võõrandati turuhinnaga ning Müügihinna arvelt rahuldati AS Swedbank kui hüpoteegipidaja nõue, siis ei ole Müügilepingu sõlmimise ega selle täitmisega võlausaldajate huve kahjustatud ning Müügilepingu tagasivõitmise korras vaidlustamine ei ole perspektiivikas ega otstarbekas. Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku poolt pankrotimenetluse algatamisele eelneval perioodil teinud rohkem tehinguid, mis täiendavat analüüsi vajaksid ja/või tõstaksid küsimusi võlausaldajate huvide võimalikuks kahjustamisest. Seega puuduba ka reaalne võimalus pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena

§ 158

lg 3 järgi esitab haldur kohtule aruande mis peab sisaldama

162 lg-s 3 nimetatud andmeid selle kohta, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Tegevusaruande täienduses halduri avaldatud hinnangul on IP´i maksejõuetuse põhjuseks ebaõiged otsustused kohustuste võtmisel, eelkõige laenusuhete sõlmimisel SEB Pangaga. Võlgniku maksejõuetus ilmnes 2008.a. algul. Sellele lisandus kinnisvarahindade järsk langus, mis muutis tagatisvara realiseerimise ja kohustuste täitmise võimatuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus IPon esitanud 16.09.2010 kohtule koos pankrotiavaldusega ka avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. 30.11.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas pankrotimenetluse lõpetada ning algatada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse. Tegevusaruande täiendusekohaselt töötab I.Pitk käesoleval ajal OÜ-s R (tööleping lisatud) raamatupidajana ja tema 2011 jaanuari-novembrikuu keskmine brutotöötasu olu 344.09 eurot (3785:11). Seega on täidetud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eeltingimus võlgniku kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, seda otsima (

§ 170lg 3, § 173 lg 1).

Haldur on seisukohal, et võlgadest vabastamise menetluse algatamine IP´i suhtes on õige ja seaduslik ning vastab võlausaldajate huvidele. Haldur palub kohtul lõpetada IP´i (XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, algatada IP´võlgadest vabastamise menetlus ja määrata usaldusisikuks T V (ik. XXX) ning vabastada pankrotihaldur Rein V IP´i pankrotihalduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude 4 katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§158

lg 6 järgi kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. 07.12.2011 määrusega määras kohus kohtu deposiiti makstava summa 3000 eurot ja selle tasumise tähtaja ning tegi IP´i pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (võlausaldajale, võlgnikule ja kolmandatele isikutele) ettepaneku tasuda nimetatud summa kohtu deposiitkontole IP´i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks. Käesolevaks ajaks IP´i pankrotimenetluse raugemise vältimiseks vahendeid kohtu deposiitkontole laekunud ei ole. 1. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab

§ 162

lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette

§ 158lõikes 3 toodud säte.

Kohus, arvestades eeltoodut, IP´i pankrotihalduri koostatud aruandes esitatud andmeid ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik

§ 1

lg 2 tähenduses maksejõuetu ning kuna võlgnikul puudub vara ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 157

p 2 alusel Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Haldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse tekkimise põhjusena võlgniku tegevuses kuriteo tunnustega tegu või juhtimisviga, vaid leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ebaõiged otsustused kohustuste võtmisel, seega muud põhjused

§ 162lg 3 mõttes.

2. Pankrotihalduri tasu määramine Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 66

lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. IP´i pankrotihaldur Rein V ei ole taotlenud halduri tasu määramist ega kulude hüvitamist, mistõttu jätab kohus haldurile tasu ja kuluhüvitise määramata. 3. Halduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Rein V tuleb vabastada IP´i pankrotimenetluses halduri kohustustest. 4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 5

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158

lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 171

lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.

§ 173

lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. IP(isikukood 37410170234) on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur ja võlausaldajate üldkoosolek 30.11.2011 toetavad võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul on alaline töökoht ja püsiv sissetulek. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid IP´i kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab IP´i (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab IP´i (isikukood XXX) usaldusisikuks T V ´i (ik XXX) kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. Kohus teeb usaldusisikule ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt

§is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve. Maie Seppo Kohtunik 6