3-11-1339/18

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1339 Otsuse kuupäev 23.11.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi A.Si kaebus Viru Vangla 25.04.2011 käskkirjale nr 63/806-D ja kahju hüvitamiseks summas 7000 eurot. Menetlusvorm Istungimenetlus. Kohtuistung 04.10.2011 Menetlusosalised Kaebaja A.S Vastustaja Viru Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 23.11.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 31.05.2011 esitas A.S Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb vastustajalt kahju hüvitamist summas 7000 eurot. Kaebuse kohaselt karistati kaebajat Viru Vangla 25.04.2011 käskkirjaga nr. 6-3/806 –D viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja arvates on kartseritingimused jubedad ja mitteinimlikud. Kaebaja leiab, et rikuti tema õiguseid ja vabadusi, teda solvati, rikuti tema inimväärikust ja tekitati kahju tervisele. Kaebajat karistati selle eest, et ta keeldus täitmast vanglaametnike seaduslikke korraldusi ning vanglaametnikuga suhtlemisel kasutas ebatsensuurseid ja ebaviisakaid väljendeid. Vanglaametnik püüdis teotada kaebaja au ja head nime, millega rikkus PS § 17, kaebaja rinnal ripub rinnamärk andmetega, kuid Viru Vangla teotab ikkagi kaebaja au ja head nime kaks korda päevas. Solvab inimväärikust ja rikub PS § 18, mille kohaselt ei tohi kedagi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada. Kaebaja rääkis vanglaametnikuga selliste väljenditega, mis viimasele ei meeldinud. Vene keel on Eestis võõrkeeleks ja sellepärast ei saa karistada kartseriga, seda enam, selle keele ja sõnade eest, milliseid ei saa põhjendada. Samuti ei vastanud Viru Vangla õigeaegselt kaebaja vaidele, millega rikkus VangS § 1 lg

1. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaebajat karistati distsiplinaarkorras VangS § 67 punktis 1 ja Viru Vangla kodukorra punktis 8.2.4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Rikkumine seisnes selles, et kaebaja ei allunud hommikuse ja õhtuse loenduse ajal vanglaametnike korduvatele korraldustele öelda oma nimi ning kasutas vanglaametniku suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Vanemvalvur R. Nageli ettekande kohaselt 23.03.2011 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal ei allunud A.S talle korduvalt antud korraldusele öelda oma nimi. Kaebaja ärritus ning hakkas vanglaametniku peale karjuma, kasutades sealhulgas ebatsensuurseid väljendeid, mis on märgitud ettekandes. Vanemvalvur A. Luberg'i ettekande kohaselt 23.03.2011 kella 20.10 paiku õhtuse loenduse ajal ei allunud A.S talle antud korduvale korraldusele öelda oma nimi. Viru Vangla kodukorra punkti 7.5 kohaselt küsib loendust teostav ametnik kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Väljendid, mida kaebaja kasutas vanglaametniku suhtes, on ilmselgelt ebaviisakad ning osa neist ka ebatsensuursed. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et kuna riigikeel on eesti keel, tema suhtles aga vene keeles, siis ei saa teda karistada. Vanglateenistujate üheks nõudeks on kahe võõrkeele oskamine. Vanglaametnikud saavad aru ka nende suhtes vene keeles ebatsensuursete väljendite kasutamisest. Viru Vangla kartserikamber nr 1287, kus kandis karistust kaebaja, vastas kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele. Vastustaja viitab EIK otsustele asjades Kudte v. Poola, Kudla v Poola, Messina v Itaalia, Janowski vs Poola jt. Vastustaja leiab, et kaebaja väited on alusetud ja puudub alus ka kahju hüvitamiseks. KOHTUISTUNG Kaebaja jäi oma kirjalikus kaebuses esitatud väidete ja taotluse juurde. Palub kohtul järgida PS (PS § 11, 12, 15, 17, 18, 19, 41, 25) märkides, et kui kaebaja viitab kaebuses PS §-dele, siis ta leiab, et need rikkumised on toimunud. PS selleks ongi, et kaitsta inimese õigusi. Vastustaja esitas kohtule taotluse asja arutamiseks ilma vastustaja osavõtuta. KOHTU PÕHJENDUSED A.Si karistati selle eest, et ta ei täitnud vanglaametniku korraldust öelda 23.03.2011 kell 08.10 hommikuse loenduse ja kell 20.10 õhtuse loenduse ajal oma nimi. Sellega rikkus A.S VangS § 67 p-i 1 (julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele) ja Viru Vangla kodukorra punkti 8.2.4 kohaselt on kinnipeetavatel isikutel keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). 2 Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A.S vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p-i 1 ning distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Põhjendatult on viidatud ka Viru Vangla kodukorra p-i 8.2.4 rikkumisele. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas A.Si arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. Viru Vangla kodukord oli kehtiv õigusakt, mis oli järgimiseks kohustuslik. Asja materjalidest ei nähtu ka, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks esinenud menetluslikke rikkumisi. Määratud karistust ei ole alust pidada ka ebaproportsionaalseks. Kuna distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane, siis selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja leiab, et tema inimväärikust alandav ja au ning head nime teotav tegevus seisneb selles, et kuna tal on rinnal nimesilt, küsivad vanglaametnikud temalt ikkagi mitu korda ööpäevas tema nime. Kaebaja meelest tuleb Viru Vangla 25.04.2011 käskkirjaga nr 6-3/806-D seoses Viru Vanglal hüvitada kahju summas 7000 eurot. Halduskohus märgib, et A.Si väited, et tal on EV põhiseaduse järgi õigus keelduda oma nime ütlemast ning et nime ütlemine on talle alandav, ei muuda korraldust nime ütlemiseks õigusvastaseks. PS § 18 tuleneb inimväärikuse austamise põhimõte ka Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklist
3. Kooskõlas artikliga 3 on riik kohustatud tagama, et kinnipidamistingimused ühtivad inimväärikuse austamisega. Vangistuse täideviimise abinõu ja meetod ei tohi kaasa tuua kannatusi ja raskusi, mille intensiivsus ületab vältimatu kannatuse taseme mis tuleneb vangistusest ja arvestades vabaduse võtmise režiimi praktiliste nõuetega peab isiku tervis ja heaolu olema adekvaatselt garanteeritud (EIK 20.10.2011 otsus kohtuasjas Mandić and Jović v. Slovenia, nr. 5774/10 ja 5985/10 p 73). Samas lahendis on EIK välja toonud vahi all pidamise tingimused, mis omavad aktuaalset tähendust hindamaks artikli 3 järgimist. Sellisteks tingimusteks on muuhulgas ventilatsiooni olemasolu, ligipääs loomulikule valgusele ja õhule, kütteseadmete adekvaatsus, põhiliste sanitaarnormide nõuete järgimine ja võimalus eraldi kasutada tualetti. Ebainimliku kohtlemisega on tegu juhul, kui see põhjustab kas tegeliku kehavigastuse või intensiivse füüsilise ja vaimse kannatuse, mis ületab tavapärase seaduspärase kohtlemise või karistamisega kaasnevad tagajärjed (EIK 29.04.2002 otsus asjas nr. 2346/02 Pretty v United Kingdom p 52). Kaebaja on küll kaebuses väitnud, et kartseri tingimused on jubedad ja ebainimlikud, kuid pole välja toonud ühtegi asjaolu, milles seisneb kartseri nõuetele mittevastavus. Samuti pole kaebaja välja toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks kasvõi kaudseltki sellele, et riivatud on tema inimväärikust. Inimväärikust alandavaks ei saa pidada kinnipeetavalt seaduslikul alusel tema nime küsimist, olenemata sellest, mitu korda ööpäevas seda tehakse ja olenemata ka sellest, et kaebajal on olemas nimesilt. 3 Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1), kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2) (RKTKo 3-2-1-53-07). Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav informatsioon, mis sisaldab või mis võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid (RKTKo 3-2-1-83-10). Isikult, sh. kinnipeetavalt pelgalt tema nime küsimisega ei ole kuidagi võimalik teotada isiku au ja head nime, sest tegemist ei ole väärtushinnanguga ega faktiväitega. Tartu Halduskohus märgib, et asjassepuutumatud on kaebaja väited põhiseaduse sätete rikkumise osas. Kaebuse esitaja venekeelsed väljendid (tl. 37, 38) ja vaides väljendatu „millega ma neid kahte jobu olevat solvanud“ (tl. 47) on ilmselgelt halvustava tähendusega hinnang ja ametnikke solvav. Samuti on kohut solvav kaebaja poolt 31.10.2011 taotluses esitatu „Tartu natsionalistlik ning korrumpeeritud kohus „ . Halduskohus peab vajalikuks märkida, et „ kohtuvõimu autoriteet“ kätkeb endas laia avalikkuse austust ja usaldust kohtute vastu. Kohtud, mis on õigluse garantiiks ja kes omavad seaduse ülimuslikkuse fundamentaalset rolli riigis peavad saama kasutada avalikkuse usaldust. Sellepärast peab kohtuvõim olema kaitstud põhjendamatute rünnete eest. Sellele vaatamata ei ole kohtutel, nagu ka kõigil teistel riigiasutustel immuniteeti kriitika ja kontrolli eest. Ehkki pooltel on õigus kommenteerida õigusemõistmise läbiviimist oma õiguste kaitse eesmärgil, ei tohi nende kriitika ületada teatud piire. Muuhulgas peab olema tehtud täpne vahe kriitika ja solvangute vahel. Kui kohtu, või selle kohtu koosseisu solvatakse ükskõik mis kujul ja sellele järgneb asjakohane karistus, ei kujuta see endast konventsiooni artikli 10 rikkumist (EIK 31.05.2011 otsus kohtuasjas Žugić v. Croatia, nr. 3699/08, p 45). Võib olla vajalik kaitsta riigiametnikke jämedate, solvavate ja laimavate verbaalsete rünnakute eest ametikohustuste täitmisel, mis on mõeldud nende riivamiseks ja avalikkuse usalduse kahjustamiseks ametnike ja teenistuskoha suhtes (EIK 31.03.2011 otsus asjas Siryk v. Ukraine, nr. 6428/07 p 41, EIK 08.04.2010 otsus asjas Bezymyannyy v. Russia, nr. 10941/03 p 38 ja EIK 21.12.2004 otsus asjas Busuioc v. Moldova, nr. 61513/00 p 64). Seda enam on riigiametnike kaitsmine jämedate, solvavate ja laimavate rünnakute eest tähtis juhul, kui see puudutab kohtunikke, keda süüdistatakse ebaseaduslikus käitumises ja seaduse või oma ametikohustuste rikkumises, sest selline avaldus võib kahjustada mitte ainult nende kohtunike reputatsiooni, vaid õõnestab ka avalikkuse usaldust kohtusüsteemi vastu tervikuna (EIK 08.04.2010 otsus asjas Bezymyannyy v. Russia, nr. 10941/03 p 38). Kui kohus leiab, et vaidlustatud akt või toiming ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut õigusakti või toimingu õiguspärasusele (RKHKm-d 3-3-1-25-99, 3-3-1-26-99, 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00). Kohus leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi rikutud ei ole. Järelikult puudub vajadus käsitleda kaebust osas, mis puudutab kahju hüvitamist. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 4