Obsah (11)

§ 444§ 440§ 367§ 173§ 162§ 150§ 138§ 144§ 483§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-11-38926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.detsember 2011, Põlva koht

§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida järgmist: 1. Hagi on võimalik rahuldada

§ 440

lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata, kuivõrd kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud (tl.23-24).

§ 440

lõige 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Osundatud paragrahvi lg 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

1. Hagi rahuldamise alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi on, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist hinnakirjas sätestatud määras 0,072% päevas.
2. Vastavalt

§ 367

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Käesolevas asjas on kohus arvestanud välja viivise kindla summana alates hagi esitamisest, s.o. 20.08.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2011 (122 viivitatud päeva viivise määraga 0,072% päevas) ning mõistnud viivise välja protsendina põhinõudest 0,072% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast. Viivis alates 16.11.2010 kuni 19.12.2011 on 490,39 (310,49 + 179,90) eurot. 4.

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Vastavalt

§-le 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse 2/3 või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on oma vastuses kostja seisukohtadele (tl.26-27) taotlenud menetluskuludest 303,83 euro, s.o. maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust kostja kanda jätmist.

§ 150

lg 2 p 3 alusel taotleb hageja poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Seega on võimalik käesolevas hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata ka G. L. hüvitatavate Swedbank AS-i menetluskulude rahaline suurus. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 7 alusel muuhulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata

§ 483

lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on hageja poolt tasutud maksekäsu kiirmenetluses riigilõiv 64,17 eurot (maksekorraldus tl.11 pöördel) ja hagi esitamisel riigilõiv 479,33 eurot (tl.5). Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel 09.08.2011 .a.

kohtumäärusega ja hagi on esitatud 19.08.

1. Seega on hagi esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (tasutud riigilõiv) tuleb arvata menetluskulude hulka.
2. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 3 tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna kostja on vastuses hagile ja hageja oma kirjalikus arvamuses kostja seisukohtadele tetanud, et nad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, on võimalik hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust tagastada. Tagastamisele kuuluv summa – 239,67 eurot (279,33 :2) tuleb kanda arveldusarvele nr.227000000016 Swedbank. Kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus on seega 303,83 eurot (239,66 + 64,17). Tulenevalt

§ 177

lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 3/3