) sätestatud korrale. AS-i N-Terminal Grupp põhikirja p. 5.4.4 tuleb mõistlikule isikule omaselt tõlgendada selliselt, et üldkoosoleku pädevuses on otsustada, millise suurusega nõukogu aktsionärid peavad vajalikuks. Olemasoleva olukorra (kolmeliikmelise nõukogu) muutmiseks on vaja üldkoosoleku selget otsust. Puudusid asjaolud, mis oleksid välistanud A Di kandidatuuri ülesseadmise 16.12.2009 üldkoosolekul ja puuduvad ka asjaolud, mis välistaksid A Di tegevuse kostja nõukogu liikmena. Seaduses ettenähtud nõuded olid A Di osas täidetud. Kuna A D vastab äriseadustikus nõukogu liikmele sätestatud nõuetele ja 16.12.2009 üldkoosolekule oli esitatud tema kirjalik kinnitus nõukogu liikmeks valimisega nõustumuse kohta, siis puudusid alused, mis oleksid välistanud tema kandidatuuri. Kuivõrd 16.12.2009 üldkoosolekul valiti kahte uut liiget kahele vabanenud nõukogu liikme kohale ja neljast kandidaadist said enim poolthääli S E ja A D, siis valiti viimased 16.12.2009 üldkoosolekul ka kostja nõukogu liikmeks. Maakohtu otsus Kohus leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus tühistas Harju Maakohtu 10.05.2010 ja 16.07.2010 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Võttes arvesse TsMS § 132 lg-s 1 ning TsMS § 134 lg-s 1 sätestatut, määras kohus hagi hinnaks 3 190 eurot ning jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hagejate kanda. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas 16.12.2009 erakorraline üldkoosolek valis nõukokku kaks või neli uut liiget. Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas A D valiti nimetatud üldkoosolekul nõukogu liikmeks. Vaidlust ei ole selles, et hagejad OÜ Kantauro, Vatchem Eesti OÜ (endine OÜ Deleter) ja OÜ Havila on kostja aktsionärid. Samuti ei ole vaidlust selles, et 16.12.2009 toimus erakorraline AS N-Terminal Grupp üldkoosolek. Erakorralise üldkoosoleku tingis asjaolu, et kostjale laekus nõukogu liikmete H-G Ki ja E Si avaldus nõukogu liikme kohtadelt 4 tagasiastumiseks ja nõukogu liikme lepingute ülesütlemiseks. 27.11.2009 AS N-Terminal Grupp erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate kohaselt kutsus kostja juhatus kokku seltsi aktsionärid järgmise päevakorraga: 1) nõukogu liikmete avaldused; 2) uute nõukogu liikmete valimine. Vaidlust ei ole selles, et kostja nõukogu oli erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kolmeliikmeline ning nõukogu volituste tähtaeg ei olnud veel lõppenud. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja nõukogul on olnud üldjuhul kolm liiget. Seega ei toimunud uue nõukogu valimist, vaid erakorraline üldkoosolek kutsuti kokku seetõttu, et valida tagasiastunud liikmete asemele uued nõukogu liikmed. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp 05.05.1998 põhikirja p. 5.4.4 kohaselt on nõukogul kolm kuni viis liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kestavad kuni uute nõukogu liikmete ametisse astumiseni. Antud juhul on kostja nõukogu liikmete arv väljendatud mitte kindla liikmete arvuna, vaid ülem- ja alammäärana. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et
lg 1 p-st 7 tulenevalt on aktsionäridel võimalik muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata. Seega on nõukogu liikmete kindla arvu määramine üldkoosoleku pädevuses. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp erakorralise üldkoosoleku 05.09.2008 protokoll p. 1.1 kohaselt otsustasid aktsionärid moodustada AS N-Terminal Grupp nõukogu kolmeliikmelisena ning p. 1.2 kohaselt valiti nõukogu liikmeteks E S, A D ja H-G K. Nõukogu liige valitakse
lg 3 järgi viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud volituste lühemat tähtaega. Antud juhul valitakse nõukogu liikmed vastavalt põhikirja p. 5.4.4 üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks. Seega valiti 05.09.2008 eelpool nimetatud isikud AS N-Terminal Grupp nõukogu liikmeteks tähtajaga 05.09.2011. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et 05.09.2008 aktsionäride erakorralise üldkoosoleku otsust kolmeliikmelise nõukogu moodustamise kohta oleks muudetud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et nõukogu liikmete arvu oleks pärast 05.09.2008 suurendatud. Kostja põhikirja p. 5.2.9 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. 16.12.2009 üldkoosoleku protokolli p. 2 kohaselt valiti AS N-Terminal Grupp nõukogu liikmeteks S E ja A D 57 778 häälega ehk 53,4981 % koosolekul esindatud häältest ja kogu aktsiakapitalist. Hageja väited selle kohta, et 16.12.2009 erakorralisel üldkoosolekul oleks moodustatud viie- (või nelja) liikmeline nõukogu, on meelevaldsed. Kohtule esitatud AS N-Terminal Grupp aktsionäride 16.12.2009 üldkoosoleku lindistuse üleskirjutusest ei tulene, et aktsionärid oleks otsustanud muuta kehtivat nõukogu liikmete arvu
Samuti on nimetatud isik esitanud üldkoosolekule oma kirjaliku nõusoleku kooskõlas
Ka teised nõukogu liikme kandidaadid on esitanud üldkoosolekule samalaadsed kirjalikud nõusolekud lisamata täiendavaid tõendeid või andmeid. Asjaolu, et hagejatele oli A Di isik üldkoosoleku toimumise ajal tundmatu, ei anna alust nimetatud isikut kandidaadiks mitte seada. Hagejad saavad selles osas oma õigusi teostada hääletamise kaudu. Antud juhul puuduvad alused, mis välistaksid A Di kostja nõukogu liikmeks valimise, kuivõrd kohtule 5 sellekohaseid tõendeid esitatud ei ole. Seega ei ole hagi põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Anatoli Kanajev, Hillar Sõerd, OÜ Kantauro, Vatchem Eesti OÜ ja OÜ Havila esitasid maakohtu otsuse peale 14.07.2011 ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses, teha asjas uus otsus ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, hagiavaldus rahuldada ja jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus on ebaõigesti leidnud, et
lg 1 p-st 7 tulenevalt on aktsionäridel võimalik muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata.
lg 1 p 7 sätestab vaid, et põhikirjaga võib määrata nõukogu liikmete alam- ja ülemmäära. Aktsionäride (üldkoosoleku) pädevust, sh seoses nõukogu liikmete valimisega, reguleerib hoopis
. Seega ei saa
lg 1 p-st 7 mitte kuidagi tuletada järeldust, et nimetatud sättest tulenevalt oleks aktsionäridel võimalik (pädevus) muuta aktsiaseltsi nõukogu suurust ilma põhikirja muutmata. Seega põhineb kogu maakohtu otsus ebaõigel eeldusel, mistõttu ei põhine otsus ka seadusel ning tuleb seetõttu täies ulatuses tühistada. Üldkoosolekul ei ole äriseadustikust tulenevalt pädevust nõukogu liikmete arvu määrata. Seaduse kohaselt saab nõukogu liikmete arvu määrata vaid põhikirjaga, mille muutmiseks on
Põhikirja muutmine jõustub
Seega ei ole seaduse kohaselt üldkoosolekul pädevust nõukogu liikmete arvu määrata (välja arvatud põhikirja muutmise teel), sh ei saa vastavat pädevust mitte kuidagi tuletada
Äriseadustiku § 318 lg 1 kohaselt on aktsiaseltsi nõukogul kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Kostja põhikirja p-s 5.4.4 ongi ette nähtud suurem nõukogu liikmete arv – kolm kuni viis liiget. Kuna eeltoodult ei ole üldkoosolekul pädevust nõukogu liikmete arvu määrata (teisiti kui põhikirja muutmise teel), siis moodustatakse nõukogu alati kolme-, nelja- või viieliikmelisena, sõltuvalt kandidaatide esitamise arvust.
lg 2 kohaselt osutub isikuvalimistel valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Kui esitatakse kolm kuni viis kandidaati, osutuvad mis tahes häälte saamisel valituks kõik nõuetekohased kandidaadid. Kui nõukogu liikmete kandidaate esitatakse enam kui viis, siis jääb kõige vähem hääli saanud kandidaat või kandidaadid välja ning valituks osutuvad viis enam hääli saanud kandidaadid. Valel eeldusel põhineb maakohtu seisukoht, et kuna 05.09.2008 üldkoosolekul valiti kolmeliikmeline nõukogu, siis kehtib vastav otsus kolmeliikmelise nõukogu kohta nõukogu volituste tähtaja lõppemiseni või kolmeliikmelise nõukogu moodustamise otsuse muutmiseni. Kuna üldkoosoleku pädevuses ei ole nõukogu liikmete arvu määramine teisiti kui põhikirja muutmise teel, siis ei ole tegelikult seaduse kohaselt üldkoosolekul ka pädevust ega võimalust piirata nõukogu liikmete arvu selliselt, et kuigi seltsi põhikirjas on ette nähtud nõukogu liikmete arv kuni viis, siis üldkoosolek piirab (ilma põhikirja muutmata) nõukogu liikmete arvu kolmeni. Isegi kui üldkoosolek sellise otsuse vastu võtaks, siis ei ole selline otsus seaduslik ega kehtiv ning sellisel üldkoosoleku otsusel ei ole mis tahes õiguslikku tähendust. Niisamuti võiski kostja üldkoosolek 05.09.2008 võtta vastu otsuse valida 6 kolmeliikmeline nõukogu, kuid selles osas, et kostja nõukogu peab olema kolmeliikmeline, ei oma vastav otsus mittemingisugust õiguslikku tähendust, sest selline nõukogu liikmete arvu piiramine ei ole seaduse kohaselt ilma põhikirja muutmata võimalik. Seega ei olnud 16.12.2009 üldkoosoleku toimumise ajal olemas kehtivat ega õiguslikku tähendust omavat otsust kolmeliikmelise nõukogu kohta. Samamoodi ei tulene ühestki seaduse ega kostja põhikirja sättest, et juhul kui kostja eelmine nõukogu oli kolmeliikmeline, siis peab ka järgmine nõukogu olema sama-arvuline või et eelmise kolmeliikmelise nõukogu suurendamiseks peab üldkoosolek vastu võtma vastava otsuse, kui tegelikult võib kostja nõukogu olla põhikirja kohaselt viieliikmeline. Seega ei olnud 16.12.2009 üldkoosolekul vaja otsustada nõukogu liikmete arvu muutmist või suurendamist, et muuta nõukogu liikmete arvu, sh seetõttu, et nõukogu liikmete arv on määratud ja piiratud kostja põhikirjaga – s.o. kolm kuni viis liiget. Maakohus räägib seoses 05.09.2008 üldkoosoleku otsusega nõukogu volituste tähtajast, et „nõukogu volituste tähtaeg ei olnud veel lõppenud“. Siinkohal tuleb tähele panna, et ebaõige on rääkida „nõukogu volitustest“ kui sellisest, sest äriseadustiku (ja ka kostja põhikirja) kohaselt valitakse ja kutsutakse tagasi nõukogu liikmeid mitte aga konkreetset nõukogu ning rääkida saab ainult nõukogu liikme volitusest ja selle kehtivusest, mitte aga nõukogu kui sellise volitustest ja nende kehtivusest. Seega ei saa rääkida ka sellest, et 16.12.2009 üldkoosoleku ajal ei olnud kolmeliikmelise nõukogu volituste tähtaeg lõppenud, sest sellist asja nagu nõukogu volituste tähtaeg ei ole olemas ja selline väide ei põhine seadusel. Hagejatele jääb arusaamatuks maakohtu viide kostja põhikirja p-le 5.2.9, mille kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt anti üle poole üldkoosolekul aktsiatega esindatud häältest. Hagejad rõhutavad, et isikuvalimistel loetakse
lg 2 esimese lause kohaselt üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Seega ei ole isikuvalimistel oluline, et kandidaat saaks üle poole üldkoosoleku esindatud häältest, vaid valituks osutuvad enam hääli saanud isikud, sh võib teatud juhul valituks osutuda ka isik, kes saab ainult ühe hääle. Vaidlust ei ole, et 16.12.2009 üldkoosolekul nõukogu liikmete valimise ajal oli kostja nõukogus ainult üks nõukogu liige, A D, ning seega oli nõukogus neli vaba kohta. Kuna 16.12.2009 üldkoosolekul esitati nõukogu liikme kohtadele neli kandidaati, siis ei saanud keegi nendest rohkem hääli ning ükski kandidaat ei saanud jääda valimata vabade kohtade puudumise tõttu. Järelikult on Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd alates 16.12.2009 üldkoosoleku otsusest kostja nõukogu liikmed. Kui nõukogus on vabu kohti sama palju või rohkem, kui on kandidaate, siis ei saa keegi kandideerivatest isikutest rohkem hääli –
Järelikult on alates 16.12.2009 kostja nõukogu liikmeteks ka Anatoli Kanajev ja Hillar Sõerd, kes said üldkoosolekul toimunud hääletamisel kumbki 50 222 häält. Isegi kui ringkonnakohus leiab, et üldkoosolek on pädev nõukogu liikmete valimisel piirama nõukogu liikmete arvu, siis arvestades
lg-s 1 sätestatut, tuleb kostja põhikirja p 5.4.4 tõlgendada ikkagi selliselt, et nõukogul on viis liiget, kui konkreetne üldkoosolek ei otsusta nõukogu liikmete arvu piirata (sh kui esitatakse vähem kandidaate, kui on vajalik viieliikmelise nõukogu valimiseks). Kostja põhikiri näeb ette, et nõukogus on kolm kuni viis liiget. Seetõttu, isegi kui üldkoosolekul oleks pädevus nõukogu liikmete arvu määrata, peaks vähema kui 7 viieliikmelise nõukogu valimiseks olema nõukogu liikmete arv konkreetsel koosolekul piiratud. Seda kinnitab ka varasem praktika kostja aktsionäride üldkoosolekutel. Kui kostja nõukogu liikmete arvu on tahetud piirata ja valida nõukogusse vähem kui põhikirjas sätestatud maksimumarv liikmeid, siis on vastavalt kostja praktikale aktsionäride üldkoosolekutel nii ka toimitud. Näiteks 31.05.2004 ja 05.09.2008 üldkoosolekutel hääletati selget ettepanekut moodustada kolmeliikmeline nõukogu ning sellega „piiratigi“ liikmete arvu ning valiti nõukogusse vähem kui maksimumarv
1 p.7 kohaselt ülem- ja alammäärana, siis on vastavalt
§-le 298 lg.1 p. 4 aktsionäride üldkoosoleku pädevuses otsustada põhikirjas näidatud piirides nõukogu liikmete arvu. Samuti on kolleegium nõus sellega, et varasem üldkoosoleku otsus nõukogu liikmete arvu kohta kehtib seni, kuni aktsionäride üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hinnates hagejate alternatiivset nõuet tuvastusnõudena, mille kohaselt A Di ei valitud 16.12.2009 aktsionäride üldkoosolekul kostja nõukogu liikmeks või et aktsionäride üldkoosoleku otsus tema valimise kohta oli tühine, siis seda nõuet pole võimalik rahuldada, kuivõrd üldkoosoleku hääletamistulemuste kohaselt on nimetatud isik osutunud häälteenamusega valituks nõukogu liikmeks ja, nagu maakohus tuvastas, puuduvad andmed, selle kohta, et teda ei võidud nõukogu liikmeks esitada ega valida. Kolleegium märgib, et A D on maakohtus tunnistajana üle kuulatud, ta on reaalne, õigus- ja teovõimeline isik ja puuduvad andmed temale ärikeelu või muude sarnaste piirangute kehtestamise kohta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tiit Kollom Reet Allikvere Kaupo Paal 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.