3-11-2202/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 18.01.2012 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-2202 Haldusasi A.G kaebus seonduvalt Tallinna Halduskohtu 2007.a. kohtuotsuse tühistamise ning riigist lahkumise võimalikkusega. RESOLUTSIOON Tagastada A.G kaebus koos lisatud materjalidega haldusasjas nr 3-11-2202 pädevuse puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja 2). KOHTU PÕHJENDUSED A.G on esitanud kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebaja soovib Tallinna Halduskohtu

1. a kohtuotsuse tühistamist. Kaebaja küsib kohtult selgitust tema riigist lahkumise võimalikkuse üle, pärast karistuse ärakandmist. Kaebaja soovib lahkuda Ameerika Ühendriikidesse. 25.11.2011 saabus Tallinna Halduskohtust kohtualluvuse korras Tartu Halduskohtule toimik 3-11-
2. 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1 kohaselt kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja vorminõuetest kinnipidamine tehakse kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 2 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama seaduse § 3 lg 1 järgi kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Sisuliselt sama nõue on kirja pandud 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku §-s 4 lg
3. Halduskohtusse saab esitada kaebusi haldusaktide ja toimingute peale. Vastavalt 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku §-ile 6 lg 1 halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumist reguleeriv siseakt. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kaebuses halduskohtule ei ole esitatud ühtki asjaolu, mida võiks tõlgendada selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada mõnda konkreetset haldusakti või toimingut (haldusakti või toimingu kuupäev, milles see seisnes ja haldusakti andnud organ või toimingu teostanud ametiisik jms). A.G soovib, et Tartu Halduskohus tühistaks Tallinna Halduskohtu kohtuotsuse 2007.a . Tartu Halduskohus märgib, et kui kaebaja ei ole konkreetses haldusasjas nõus kohtulahendiga ning ta leiab, et rikutud on materiaal- või menetlusõigust, on tal õigus esitada konkreetse kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus ning kohtumäärusele määruskaebus ringkonnakohtule, kes annab õigusliku hinnangu esimese astme kohtu lahenditele. Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse mõnes muus haldusasjas tehtud lahenditele õigusliku hinnangu andmine. Kirjeldatu alusel ja juhindudes 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku §-st 121 lg 1 punktist 1 leiab kohus, et A.G kaebus käesolevas haldusasjas kuulub tagastamisele. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 2