3-11-238/13

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-238 Otsuse kuupäev

1. mai 2011 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi V. Ri kaebus esemete laost kätteandmisest keeldumisega Viru Vanglapoolt tekitatud 20 000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 05.05.2011 Menetlusosalised Kaebaja: V. R /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta V. Ri kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.06.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 1.08.10.2010 esitas V. R Viru Vangla isiklike asjade laole avalduse (tl 4), palus selles muuhulgas musta nahkjaki väljastamist, kuid inspektor-kontaktisik seda soovi ei toetanud märkides avaldusele „kambris olemas“. 10.11.2011 avalduses (tl 5) soovis ta uuesti sama jope väljastamist ja seda ka tehti (tl 9). 2.18.01.2011 esitas V. R Tartu Halduskohtu Tartu kohtumaja vahendusel Jõhvi kohtumajja Viru Vangla peale kaebuse (tl 1-2) viitas riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 nimetatud süülisele väärikuse alandamisele, tervisekahjustuse tekitamisele, au riivamisele ja hea nime mustamisele ning palus, et kohus mõistaks talle välja 20 000 euro suuruse hüvitise. Kaebaja leidis, et vangla on tema vastava kahjunõude põhjendamatult rahuldamata jätnud ja selgitas, et tal polnud kambris teist jopet, kuna oli selle andnud 22.09.2010 lattu ning lisas, et jaanuaris remonti antud sussid sai ta kambrisse alles 15.11.
3. 3.Viru Vangla vastuses (tl 43-44) peeti kaebust alusetuks, paluti seda mitte rahuldada ning leiti, et isiklike esemete mitteväljastamisega ei ole kaebajale tervisekahjustusi tekitatud ega tema inimväärikust alandatud. Seejuures märgiti, et kaebajal diagnoositi 21.10.2010 küll külmetushaigus, kuid tal oli kambris vangla poolt väljastatud jope, kahe paari dresside, mütsi, kinnaste, salli ja villaste sokkide näol piisavalt sügishooajale vastavaid riideid ning lisati, et jalutamine on vabatahtlik tegevus ja kaebuse esitajal oli võimalus jätta jalutama minemata või jalutada lühemalt. Veel märgiti, et sügisperioodil levib erinevaid viiruseid ja sageli võib haigestumise põhjuseks olla haigestunud isikult nakkuse saamine, mitte ilmtingimata külmetus. Vastuses võeti omaks asjaolu, et kaebaja sussid ei olnud kuni 15.11.2010 laos kambris ega kantud tema isiklike asjade nimekirja ja nimetati seda kahetsusväärseks eksimuseks, kuid leiti, plätude olemasolu korvas susside puudumise ja märgiti, et inimväärikus on kindla sisuga mõiste ja selle alandamisega saab Euroopa Inimõiguste kohtu praktikast tulenevalt tegemist olla tõsise rikkumise puhul.
4. Kohtuistungil jäi V. R kaebuse väidete ja nõude juurde, väitis kahju tulenevat tervise kahjustamisest ja inimväärikuse alandamisest põhjuseks ning selgitas täiendavalt, et vangla vorm anti talle alles 19.11.2010 ja ennem tal seda polnud. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud paludes oma vastuses asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada muul viisil. Mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud sama seaduse § 9 lg
6. Nende kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Selleks, et üldse saaks tekkida alus mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks, peab seega olema korraga täidetud mitu eeldust - haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane ja süüline, see peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse, haldusorgani tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos ja kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega.
7. V. R väidab, et Viru Vangla kahjustas tema tervist, sest ta pidi jalutama ilma soojade riieteta ja haigestus (tl 73). Tervisekaardi väljavõte (tl 47-66) kinnitab, et 21.10.2010 oli tal kurk tõepoolest kergelt hüpereemiline, nina kinni ja arst tuvastas ägeda neelupõletiku (tl 50). Kindlasti saab selline seisund olla põhjustatud ka vähesest või ebasobivast riietusest tulenevast külmetumisest, kuid kaebaja enda poolt kaebusele lisatu nimekirjast (tl 8) nähtuvalt anti talle 10.06.2010 vangla vorm, mille hulgas oli jope, 2 paari dresse ja müts ning lisaks olid alates 11.09.2010 kambris veel tema isiklikud kindad, sall ja villased sokid. Seega oli võimalik jalutama minnes end vastavalt ilmale riidesse panna ja pole alust väita, et 05.10.2010 lattu paigutatud isikliku jope teisega asendamata jätmine (tl 4) sai tervist kahjustada. Isegi juhul, kui vastaks tõele kaebaja väide, et tegelikult talle vangla vormi enne 19.11.2010 ei väljastatud (tl 73), pole võimalik enam tagantjärele tuvastada põhjuslikku seost haigestumise ja jope puudumise vahel. Nohu ja kurguvalu on sügistalvisel perioodil Eesti oludes tavapärased, need ei pruugi tuleneda tingimata ilmastikule mittevastavast riietumisest ja saavad olla põhjustatud näiteks teistelt inimestelt saadud nakkusest. Kaebaja puhul viitab just niisugusele võimalusele asjaolu, et nohu ja kurguvalu on ta kurtnud ka 12.02.2011 ja 15.02.2011 (tl 56 ja 59), kui väidetav soojade riiete puudumine ei saanud enam probleemiks olla. Seega ei tunnista miski kohtule esitatust, et Viru Vangla tegevus põhjustas V. Ril ägeda neelupõletiku, kahjustas seeläbi oluliselt tema tervist ning tal on tekkinud alus nõuda selle eest rahalist hüvitist.
8. Veel väidab V. R, et vangla alandas tema inimväärikust, sest isiklike asjade laost väljastamisel rikuti tema õigusi ega käsitletud teda kui isikut. Vangistusseaduse § 93 lg 1 pole vahistatu isiklike 2 asjade osas sätestatud enamat, kui et ta kannab isiklikke riideid ja võib nende puudumisel või lihtsalt soovi korral saada vangla poolt ka tasuta riietuse. Ka Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 30 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 57 lg 1 ja lg 2 tuleneb ainult, et vahistatul on õigus hoida kuni 30 kilogrammi ulatuses isiklikke asju kinnipeetavate isiklike asjade laos või enda juures kambris. Asjade lattu paigutamine ja väljastamine on käsitletrud üksnes Viru Vangla direktori 25.03.2009 käskkirjaga nr 1.1-1/61 kinnitatud „Viru Vangla kodukorras“, mille punkt 10.2 ja 10.3 sätestavad, et kinni peetaval isikul on selleks õigus esitada vormikohane taotlus inspektorkontaktisikule, üksuse juht kontrollib selle sisu ja otsustab asjade väljastamise ning ladu toimetab need graafiku alusel kätte vähemalt üks kord kuus. Antud juhul selgub V. Ri 22.09.2010 taotlusele (tl 6) tehtud märgetest, et kontaktisik ei ole toetanud musta nahkjaki ja mustade pükste väljastamist seetõttu, et need on kabris olemas, kuid susside ja TV-antenni osas pole põhjuseid märgitud ja üksuse juhi osalust asjade mitteväljastamises ei nähtu. Soovitud asjade mittesaamine sai kindlasti tekitada kaebajas pahameelt ja olla talle ebamugav, kuid vanglas ongi vahistatu vabadus allutatud piirangutele ja mitte igasugune läbielamine või ebamugavustunne pole veel käsitletav rahalist hüvitist kaasa toova inimväärikuse alandamisena. Seda ei pruugi olla ka vanglas kehtestatud õigusnormide kõigile nõuetele mittevastav täitmine, sest kohtupraktikas juurdunud seisukohtade järgi saab hüvitise väljamõistmine õigustatud olla üksnes juhul, kui väärkohtlemine ületab teatud minimaalse raskustaseme. Antud juhul ei saa kaebaja isiklike asjade väljastamisel toimunu olla mingil juhul niisuguseks rikkumiseks, mida üldse oleks võimalik pidada tema väärikuse süüliseks alandamiseks ja seega ei ole talle ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju tekitatud.
9. Eeltoodud järeldustel on V. Ri kaebus täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata jätta. Kaebaja on kohtumääruse (tl 25) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3