3-08-1890/24

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1890 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. Ma kaebus Püssi linnas Viru 10 asunud elamu lammutamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 29.12.2011 Menetlusosalised Kaebaja: A. M /isikukood xxx/, esindaja Deniss Matvejev Vastustaja: Püssi Linnavalitsus /registrikood 75008440/, esindaja Silver Peepmaa Resolutsioon Jätta A. Ma kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.02.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 30.05.2005 otsusega nr 199 (tl 49) tunnistas Püssi Linnavolikogu Püssi linnas Viru 10 asuvale 120 korteriga elamule antud kasutusloa kehtetuks ja elamu enda kasutamiskõlbmatuks, määras selle lammutamisele ning tegi linnavalitsusele ülesande teostada lammutamiseks vajalikud eeltoimingud. Otsustega 14.09.2006 nr 63 ja 05.03.2007 nr 91 (tl 99-100) kohustati ehitusjärelevalvet teostavat ametiisikut väljastama Viru 10 kaasomanikele elamu lammutamisele kohustavad ettekirjutused ja määrati, et kui kaasomanikud pole ehitist selles määratud tähtajaks lammutanud, võib linnavalitsus sõlmida elamu lammutamiseks lepingu. 18.09.2006 tegi Püssi Linnavalitsus A. Male ettekirjutuse nr 15 (tl 21) kohustades teda koos kaasomanikega ehitist lammutama. 21.12.2006 korraldusega nr 225 (tl 22) tunnistas linnavalitsus ettekirjutuse liiga lühikese tähtaja tõttu kehtetuks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 23.09.2008 esitas A. M Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-3), milles palus tunnistada Viru 10 asunud elumaja lammutamine õigusvastaseks, määrata kahju suurus ja see tema kasuks välja mõista. Kaebaja leidis, et Püssi linnavalitsus on tema teadmata lammutamist korraldades rikkunud tema põhiseaduse § 32 tulenevat õigust oma omandit kasutada ja vallata ning tekitanud talle võlaõigusseaduse § 127 lg 1 ja 6 alusel hüvitatava kahju. Seejuures ta märkis, et enne elumaja lammutamist ei sundvõõrandatud tema omandit, ei makstud õiglast kompensatsiooni ega tehtud uut ettekirjutust elama lammutamiseks. Kahju suuruse osas märkis kaebaja, et kuna elamu lammutati tema teadmata, pole tal võimalik määrata selle suurust, väitis 3-toalise 58,4 m2 suuruse korteri keskmiseks hinnaks Püssi linnas 90 600 krooni ning lisas, et kuna tema korter oli remonditud ja möbleeritud, pidi selle hind olema suurem.
5. Püssi Linnavalitsuse poolt 15.10.2008 edastatud vastuses (tl 32-35) paluti kaebuse menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 1 alusel lõpetada ja väideti, et Viru 10 korterelamu lammutamisel ei tegutsenud linnavalitsus mitte haldusorgani vaid kaasomaniku seadusjärgse esindajana. Seejuures esitati kaebusele ka sisulised vastuväited, kirjeldati neis elamu olukorda ning märgiti, et Viru 10 kasutusluba tunnistati kehtetuks ja elamu kasutuskõlbmatuks juba 30.05.2005, enamus kortereid selles kuulus linnale ja kuna teised kaasomanikud ei teinud vähimatki elamu säilimiseks, lammutati see kaasomanike enamuse otsuse alusel. 18.05.2011 edastatud täiendavas vastuses (tl 84-86) leiti Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele tuginedes, et kuna tegemist oli õiguspärase toiminguga, pole tuvastamisnõude rahuldamiseks alust. Kahju hüvitamise nõude osas märgiti 16.05.2005 ekspertiisiaktile nr 0501-123 viidates, et elamu oli rüüstatud, sellel puudusid tehnosüsteemid ning konstruktsioonid vajasid rekonstrueerimist. Veel esitati seisukohad sarnaste korterite praeguse keskmise maksumuse, elamu jooksvate ja rekonstrueerimise kulude kohta ning leiti, et kaebuse esitaja poolt saadud kasu on oluliselt suurem kui talle tekitatud kahju.
6. Kohtuistungil jäi A. Ma esindaja kaebuse väidete ja nõude juurde, kordas varem juba esitatud menetluskulu hüvitamise taotlust (tl 53-55) ning märkis, et kaebaja arvates oli talle tekitatud kahju suuruseks 90 600 krooni, kuid maja lammutamise tõttu ei ole tal seda enam võimalik tõendada. Püssi linnavalitsuse esindaja jäi samuti kirjalikult esitatu juurde ning lisas vaid seda, et kulude lõplik suurus pole veel selgunud, kuna osa lammutusmaterjali seisab siiamaani, sest linnal puuduvad vahendid selle utiliseerimiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud riigivastutuse seaduses. Selle § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikutud nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist ainult juhul, kui kahju polnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise või sooritamise nõude abil. A. Ma kaebuse esitamise põhjustanud Püssi linnas Viru 10 asunud 120 korteriga elamu kohta on olemas Püssi Linnavolikogu poolt 30.05.2005 vastu võetud otsus nr 199 (tl 49), millega tunnistati elamu kasutuskõlbmatuks ja selle antud kasutusluba kehtetuks ning määrati hoone lammutamisele. Kaebaja pole seda otsust vaidlustanud (tl 118) ega saa nüüd leida, et ta on omalt poolt teinud kõik selleks, et hoone lammutamisest talle tuleneda võivat kahju vältida või kõrvaldada.
8. Püssi Linnavolikogu 30.05.2005 otsuses on lähtutud ehitusseaduse § 38 lg 1 p 1 ja § 40 lg 1, mis näevad ette inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale ohtliku ehitise kasutusloa kehtetuks tunnistamise ja ehitise lammutamise. Ehitusseaduse § 40 lg 4 lubab niisuguse ehitise lammutamist kohaliku omavalitsuse poolt üksnes asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Nimetatud seaduse § 11 lg 1 kohaselt mõistetakse asendustäitmise all olukorda, kus isikul lasuv kohustus täidetakse tema kulul haldusorgani või kolmanda isiku poolt, mis see saab toimuda üldjuhul vaid peale seda, kui isik pole ise vastavas hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul talle 2 ettekirjutusega pandud kohustust täitnud. Käesoleval juhul on Püssi Linnavalitsus küll teinud 18.09.2006 A. Male ettekirjutuse nr 15 (tl 21) Viru 10 elamu lammutamiseks koos teiste kaasomanikega, kuid selle siis 21.12.2006 korraldusega nr 225 (tl 22) ise ettekirjutuses antud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu kehtetuks tunnistanud ega ole enam vaatamata volikogu 05.03.2007 otsusega nr 91 (tl 100) pandud kohustusele teistele kaasomanikele uusi ettekirjutusi teinud (tl 119). Seega ei toimitud maja kolmanda isiku abil aastal 2007 lammutades õiguspäraselt. See asjaolu võib aga tähendust omada üksnes lammutuskulude sissenõudmisele, kuid ei saanud kuidagi tekitada A. Male kaebuses nimetatud kahju. Talle kuulus reaalosana 584/67403 Viru 10 elamus asunud kolmetoaline korter nr 81 (tl 17) ning ta soovib saada hüvitist, mille suurus vastaks sarnase eluruumi turuhinnale aastal 2008, siis kui kaebus halduskohtusse esitati (tl 1-3). Seejuures on kaebajal aga tähelepanuta jäänud see, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei piisa avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasusest ja vaja on ka põhjusliku seose olemasolu selle tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Antud juhul see puudub, sest OÜ Ehitusekspertiisibüroo ekspertiisiakti (tl 92-97) kohaselt oli Püssis Viru 10 asuv hoone juba 10.05.2005 valdavas osas maha jäetud ning hooldamatuse ja rüüstamise tõttu elamiskõlbmatuks muutunud. Selle sihipäraseks kasutamiseks vajalikud tehnosüsteemid puudusid, konstruktsioonid olid kahjustatud ning hoone vajas omanikele üle jõu käiva ulatusega rekonstrueerimist. Kaebaja jättis oma korteri esindaja väidetel (tl 118) maha samuti aastal 2005 ja arvestades kõike seda, mis on ekspertiisiaktis kirjas elamu üldise seisukorra kohta, ei ole usutav, et korteri seisukord vastas kaebuses kirjeldatule (tl 2) ja sellel sai üldse veel olla mingit arvestatavat väärtust, mis võimaldanuks seda kas müüa, välja üürida või ise elamiseks kasutada. Seega ei olnud korterist ilma jäämine ja sellega seonduv kahju mitte asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 11 lg 1 kehtestatud ettekirjutuse tegemise nõude rikkumise tagajärg vaid tulenes sellest, et elanikud jätsid oma kohustused täitmata, hülgasid korterid ning hoone rüüstati nende endi ja kõrvaliste isikute poolt. Asjakohatu on ka tuginemine kohtuistungil viidatud hoone konserveerimise võimalusele (tl 119), sest Püssi Linnavolikogu ei pidanud rekonstrueerimist võimalikuks, oli määranud hoone oma 30.05.2005 otsusega nr 199 (tl 99) lammutamisele, kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud ega saa nüüd enam väita, et hoonega oleks võinud peale lammutamise ka midagi muud ette võtta.
9. Riigivastutuse seaduse võimaldab nõuda ka õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist. Seda aga nimetatud seaduse § 16 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt vaid põhiõiguste või -vabaduste erakordse piiramise korral ning seejuures on välistatud kahju hüvitamine põhiõiguste või -vabaduste ulatuses, millede piiramise põhjustas isik ise või see toimus tema huvides. Antud juhul teostati küll kaasomanikele kuulunud vallasomandi lammutamine, kuid seda ei ole nende endi, sealhulgas ka kaebaja hooletu suhtumise tõttu oma varasse võimalik käsitleda põhiseaduse § 32 tuleneva omandi puutumatuse õiguse erakordselt piirava riivena. Sellega, et tegelikult hoidis toimunu kokku kaebaja raha, nõustus kohtuistungil ka tema esindaja (tl 119).
10. Eeltoodud järeldustel ei ole A. Ma kaebus põhjendatud. See jääb täies ulatuses rahuldamata ja kaebaja poolt kantud kulutused halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda. Püssi Linnavalitsus oma kulutuste kohta uusi kuludokumente ei esitanud (tl 120), varasemate alusel kantud kulud on talle aga juba välja mõistetud (tl 58-59). Raili Randlane Kohtunik 3