3-11-1588/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1588 Otsuse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A. K kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 29.03.2011 korralduse nr 1614 õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 29.12.2011 Menetlusosalised Kaebaja: A. K /isikukood xxx/, esindaja Margus Kiir Vastustaja: Jõhvi Vallavalitsus /registrikood 75033483/, esindaja Indrek Arming Kolmas isik: OÜ JEWE Keskus /registrikood 11365199/, esindaja Margo Lemetti Resolutsioon Jätta A. K kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 13.02.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE EELNEV KÄIK
3. 29.03.2011 vastu võetud korraldusega nr 1614 (tl 19) nõustus Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi linnas Raudtee 3a asuva 511 m2 suuruse maaüksuse erastamisega OÜ JEWE Keskus kuuluva kinnisasja nr 1619408 katastritunnusega 25301:005:0071 juurde liitmiseks ning määras kindlaks erastatava maakasutuse sihtotstarve, maa maksustamishind ja kitsendused. 24.05.2011 vaideotsusega nr 1793 (tl 23-24) jättis Jõhvi Vallavalitsus A. K poolt oma 29.03.2011 korralduse nr 1614 kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide (tl 21-22) rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 27.06.2011 esitas A. K Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 1-4), palus Jõhvi Vallavalitsuse 29.03.2011 korraldus nr 1614 õigusvastaseks tunnistada ja väitis oma huvi tulenevat asjaolust, et antud krundi liitmine puudutab tema huvisid maaüksuse erastamisel ja tema kinnistuga liitmisel. Kaebaja märkis, et on Raudtee 1 ja 1a asuvate kinnistute omanik ning vaidlusalune maaüksus on osa maaüksusest, mille jagamise üle käib tema ja OÜ JEWE Keskus vahel vaidlus. Seejuures ta väitis, et ei soovi pretendeerida Raudtee 3a maa-alale, kuid üksuste jagamisel muutuvad oluliselt poolte võrdsusest tulenevad ühikud, ta on ilma jäetud võimalusest osaleda kogu maa-ala erastamisel ja see mõjutab oluliselt tema kinnistutega liidetava maa suurust. Veel märkis kaebaja, et ühe maaüksuse kohta kaht erastamismenetlust alustades on vallavalitsus teadlikult tema huve eiranud, oluliselt menetlusnorme rikkunud ning haldusakt on täielikult motiveerimata.
5. Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (tl 16-17) paluti kaebust mitte rahuldada, peeti korraldust seaduslikuks ja motiveerituks ning leiti, et A. K pole piirneva kinnisasja omanik, kellel oleks õigus osaleda Raudtee 3a maaüksuse erastamise protsessis. Seejuures märgiti, et kaebaja kaasamine erastamisprotsessi polnud vajalik, kuna erastamine toimub detailplaneeringu alusel, millega määrati Raudtee 3a asuva krundi liitmine OÜ JEWE Keskus kuuluva Raudtee 3 krundi juurde, kaebaja oli kaasatud detailplaneeringu koostamisele, planeeringut pole vaidlustatud ja see on kehtiv. Veel märgiti, et kuna vaidlustatud korralduse puhul on tegemist OÜ JEWE Keskus taotluse alusel antud soodustava haldusaktiga, polnud selle kaalutlemine obligatoorne.
6. Kolmanda isikuna kaasatud OÜ JEWE Keskus vastuses (tl 43-44) nõustuti Jõhvi Vallavalitsuse seisukohtadega, paluti samuti kaebus rahuldamata jätta ning leiti, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi vaidlusaluse korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks, kaebuse rahuldamine ei anna talle midagi, ta pole selles märgitud maa piirinaaber ega oma seetõttu subjektiivset õigust maa erastamiseks. Veel leiti, et vaidlusalusele korraldusele ei saa motiveerimatust ette heita ning isegi juhul, kui tegemist oleks tühistamiskaebusega, puuduvad tõsiseltvõetavad väited, mis võiksid olla aluseks kaebuse rahuldamisel.
7. Kohtuistungil jäid A. K ja tema esindaja kaebuse väidete ja nõude juurde ning esitasid kokku 765,97 euro suuruse menetluskulu hüvitamise taotluse (tl 61). Margus Kiir põhjendas kaebaja huvi sellega, et ühes menetluses oleks tema proportsioon hoopis teistsugune ning lisas, et ühest maaribast on tehtud kaks ja asutud neid eraldi erastama, kuid seadus ei luba seda ja nõuab, et jagamine toimuks võimalikult võrdselt. Jõhvi Vallavalitsuse ja OÜ JEWE Keskus esindajad jäid samuti kirjalikult esitatu juurde. Indrek Arming mingeid täiendusi ei lisanud, Margo Lemetti aga märkis, et kaebaja arusaam on maareformi seadusega vastuolus ning juhtis tähelepanu sellele, et maavanema 23.05.2007 korraldust pole vaidlustatud. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kinnisasjaga piirneva maa erastamine on reguleeritud maareformi seaduse § 22 lg 12, milles on kehtestud, et juhul kui eraomandis oleva kinnisasjaga piirneval maal pole võimalik iseseisvalt kasutatavat kinnisasja moodustada, on piirnevate kinnisasjade omanikel õigus taotleda maa erastamist oma kinnisasjaga liitmiseks ning erastamine toimub maavanema loal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsus on vastava korra kehtestanud 22.02.2007 määrusega nr
9. Selle § 2 lg 2, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 6 lg 1, 4 ja 6 kohaselt algatab kohalik omavalitsus maa piiride väljaselgitamise menetluse, esitab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa plaani koos loa taotlusega erastamise korraldajale, teostab erastamise eeltoimingud ja selgitab välja erastamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolu. A. K kohtuasja toimikusse esitatu kinnitab, et Ida-Viru maavanem on andnud oma 27.11.2011 korraldusega nr 1.1-2/149 (tl 20) loa Jõhvi linnas Raudtee 3 asuva ja katastritunnust 2 25301:005:0071 kandva kinnisasjaga piirneva ligikaudu 506 m2 suuruse ribakujulise maa-ala erastamiseks kinnisasjaga liitmiseks lähtuvalt Jõhvi Vallavolikogu 16.09.2010 otsusega nr 65 kehtestatud detailplaneeringust. A. K pole detailplaneeringut vaidlustanud (tl 55) ja on tema enda väidetel (tl 2) Raudtee 1 ja 1a asuvate kinnisasjade omanik. Nende ja Raudtee 3 ning Narva mnt 4B piirneva ligikaudu 651 m2 suuruse maa-ala erastamise kohta on olemas Ida-Viru maavanema 23.05.2007 korraldus nr 720 (tl 58), mida kaebaja ei ole esindaja kinnituse (tl 55) kohaselt samuti vaidlustanud. Seetõttu ei ole tal enam võimalik lähtuda seisukohast, et Raudtee 3a (tl 19 pöördel) ja 1c (tl 60) asuvad maatükid peavad olema käsitletud ühena ja nii kujunenud suurusest taotlejate vahel ka jagatud. Niisugune seisukoht ei ole kooskõlas ka maareformi seaduse § 22 lg 12 ja selle alusel antud Vabariigi Valituse määruse § 1 lg
10. Neis sätestatu lubab kinnisasja juurde liitmiseks määrata üksnes niisuguse maatüki, mis piirneb eraomandis oleva konkreetse kinnisasjaga. Vaidlusalune ligikaudu 506 m2 maatükk omab ühist piiri aga vaid OÜ JEWE Keskus Raudtee 3 kuuluva kinnistuga ning A. Kle Raudtee 1 ja 1a kuuluvate kinnistutega puudub sellel vähimgi kokkupuude.
11. Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 7 lg 1 võimaldas tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui haldusakti või toiminguga oli rikutud kaebaja õigusi ja tal oli selle kindlakstegemiseks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas mõistetakse põhjendatud huvi all seda, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine peab olema kaebajale kasulik ja aitama koheselt või edaspidi tema õiguste teostamisele või kaitsmisele kaasa ning selleks peab kaebaja oma vastava taotluse juurde selgitama, kuidas täpselt kaebuse rahuldamine tema olukorda parandab. A. K on kaebuses (tl 2) ja kohtuistungil esitatud väidetest (tl 54) põhjendanud oma huvi sooviga saada mõlema maatüki erastamisel osalemise abil proportsionaalselt suurem maatükk ega ole nimetanud ühtegi muud asjaolu, millest võiks tema huvi tuvastamisnõude rahuldamiseks tuleneda. Jõhvi Vallavalitsuse 29.03.2011 korralduse nr 1614 puhul on tegemist erastamise eeltoiminguid kinnitava haldusaktiga, mis on iseseisvalt vaidlustatav. Kuna selle mõju saab tõhusalt kõrvaldada vaid tühistamisnõue, ei ole kaebajal võimalik oma väidetavaid õigusi peale niisuguse nõude esitamiseks ettenähtud kaebetähtaja möödumist esitatava korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõude abil enam kaitsta, sest sellise nõude rahuldamise korral kohus üksnes nendib vaidlustatud haldusakti õigusvastasust, kuid see kehtib edasi ja on asjaomastele isikutele täitmiseks kohustuslik. Olukorda ei muuda kaebajale kasulikus suunas ka halduskohtumenetluse seadustiku uus redaktsioon, sest selle § 45 lg 2 on seaduseandja kehtestanud tuvastamiskaebuse esitamise õiguse sõnaselgelt üksnes juhuks, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
12. Eeltoodud järeldustel on A. K kaebus põhjendamatu ja tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse esitamisel tasutud 15,97 euro suurune riigilõiv (tl 5) ja 750 euro suurune õigusabi kulu (tl 62-63) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda. Jõhvi Vallavalitsus ja kolmanda isikuna kaasatud OÜ JEWE Keskus oma kulutuste kohta mingeid taotlusi ei esitanud (tl 56). Raili Randlane Kohtunik 3