← Eesti

3-10-300/82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-300 Haldusasi Oniar OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/3637-11 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsus Oniar OÜ apellatsioonkaebus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised 03.11.2011 Kaebuse esitaja: Oniar OÜ, esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela, seaduslik esindaja Rein Loel Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Oniar OÜ apellatsioonkaebus.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsus haldusasjas 3-10-300 ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada Oniar OÜ kaebus.
  3. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.01.2010 maksuotsus nr 12.2-3/3637-
  5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt Oniar OÜ kasuks välja menetluskulud 7917,34 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27.12.
  6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.01.2010 maksuotsusega nr 12.23/3637-11 kohustati OÜ-d Oniar tasuma perioodi veebruar-november 2007 eest riigieelarvesse 3-10-300 käibemaksu 170 427 krooni ja tulumaksu 315 122 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei ole OÜ Oniar saanud äriühingutelt Treibalt, Truggan Group, Tantl ja Zamir Projekt poolt väljastatud arvetel kajastatud teenust, st ei ole nimetatud äriühingutelt soetanud mustmetalli ning transporditeenust. Kaebajal puudus raamatupidamises kuupäevaline arvestus metalli vastuvõtmise kohta ning andmed isikute kohta, kes metalli üle andsid ja vastu võtsid. Vaidlusaluste tehingute alusel ei ole saadud kauba koha koostatud saatelehti, laoseisu ei fikseeritud ning inventuuri läbi ei viidud. Samuti puuduvad andmed, kust kaup toodi ja mis autoga kaup toodi. Ostetud metall kanti kohe kuludesse. Nimetatud äriühingute nimel on koostatud fiktiivsed arved.
  8. OÜ Oniar esitas halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuse väited: 1) kaebajale esitatud arved olid allkirjastatud arve väljastaja poolt, mistõttu tähtsustab vastustaja liigselt saatelehti, kaebaja enda allkirja puudumist vms. Kauba üleandmise võimalikult põhjalik tõendamine on müüja, mitte ostja huvi. Seega pidas kaebaja piisavaks seda, et arved on müüja poolt allkirjastatud, nendel on selgelt märgitud müüdud kaup, hind jms, mis tõendab tehingu aset leidmist. Ka vastustaja poolt nn tunnustatud metallimüüjad ei vormista alati kahepoolselt allkirjastatud arveid/saatelehti; 2) kaebaja ei rikkunud hoolsusnõudeid vaidlusaluste äriühingute esindajate isikute tuvastamisel. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ostja kontrollikohustus piirdub üldjuhul sellega, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustuslane. Vaidlust ei ole selles, et äriühingud olid kontrolliperioodil käibemaksukohustuslased ning kaebaja tasus arved sularahata arvelduse teel. Seega on kaebaja oma kontrollikohustuse täies ulatuses täitnud. Maksumenetluses on kaebaja maksuhaldurile edastanud OÜ Treibalt ning OÜ Truggan Group juhatuse liikmete ID-kaartide koopiad, mis tõendab seda, et kaebaja oli kontaktis nende äriühingute seaduslike esindajatega; 3) müüjad olid reaalselt tegutsevad äriühingud, kes deklareerisid ja maksid makse. Ka juhul, müüjad ei tegutsenud maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei saa sellest veel tuleneda, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kaebajal ei olnud põhjust arvata, et äriühingud tegelevad maksupettusega. Pelgalt asjaolust, et vastustaja pole saanud äriühingute esindajatega kontakti, ei saa järeldada, et äriühingutel puudub majandustegevus ning kaebaja on osalenud maksupettuses; 4) müüjate poolt väljastatud arved on nõuetekohased. Arve oluliseks puuduseks ei saa pidada asjaolu, et sellel ei olnud kauba väljastamise kuupäeva. Kaebaja esindajad ei ole suutelised kolm aastat hiljem meenutama kõiki müüjatega tehtud tehingute asjaolusid; 5) ebaõige on ka vastustaja käsitlus soetatud materjali kasutamise kohta tootmises.
  9. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta OÜ Oniar kaebuse rahuldamata, jäädes maksuotsuses avaldatud seisukohtade juurde.
  10. Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) kaebuse kohaselt on ebaõige maksuhalduri järeldus, et kaebaja poolt müüdi OÜ-le Novemall üks terasest leht. OÜ Novemall juhatuse liige J P on kohtuistungil tunnistajana kinnitanud, et ostis kaebajalt ühe veoauto kasti remontkomplekti, mis sisaldas seitset osa: ühte plaati ja kuut painutatud karptala. Tunnistaja ütlus ei kinnita kaebaja väiteid OÜ-lt Treibalt seitsme terasest lehe ostmise kohta. Painutatud karptalasid ei saa lugeda kuueks lehtterasest leheks. Samas ei kinnita ainuüksi teraslehtede müük lehtterase soetamist OÜ-lt Treibalt. Kaebaja soetas samaaegselt sarnast metalli ka teistelt metallimüügi valdkonnas tegutsevatelt ettevõtetelt OÜ Sliiko, Levadia Metall OÜ ning Bernet Management AS; 2

(7)3-10-300 2) kui ka eeldada, et kaebaja väide tehingute toimumise kohta OÜ-ga Treibalt on tõene, ei saa nimetatud väitest järeldada, et tehingud toimusid ka kõiki teiste maksuotsuses käsitletud müüjatega; 3) OÜ Treibalt osas on arvete koostajaks märgitud M L. Maksumenetluses tuvastati, et tellimused esitati üldjuhul pärast arvete koostamist. R L ja R L poolt maksumenetluses antud selgitused on selles osas vastuolulised. Kauba kohta ei ole koostatud saatelehti, laoseisu ei fikseeritud ja inventuuri läbi ei viidud. Puuduvad dokumendid selle kohta, kust kaup toodi ja mis autoga toodi. Kohale toodud metalli koguseid kuskil ei fikseeritud ning ostetud kaup kanti kohe kuludesse. Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et laoarvestust ei olnud võimalik pidada, sest seda ei võimaldanud raamatupidamisprogramm. Laopidamisarvestust on võimalik pidada ka ilma vastava programmita. Laoarvestuse pidamata jätmine ei ole lubamatu, kuid MKS § 56 lg 2 kohaselt tuleb maksukohustuslasel arvestust pidada maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta. Vastavate dokumentide puudumine võib kaasa tuua riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta tõendada, et tehingud toimusid tema poolt kirjeldatud asjaoludel; 4) OÜ Treibalt esitas viimase majandusaasta aruande
  1. aastal, mil äriühingu põhitegevusalaks oli puidu ümbertöötlemine. Kontole laekunud summad võeti koheselt sularahas välja. Pangakontodelt ei selgu, et äriühing oleks soetanud metalli. OÜ Treibalt ei ole deklareerinud väljamakseid töötajatele ega teinud väljamakseid majanduskuludeks. Käibemaksukohustuslaste registrist on äriühing kustutatud 21.10.
  2. Kontrolliperioodil juhatuse liikmeks ja arvete koostajaks olnud M maksuhalduril kontakti saada ei õnnestunud. M L kuulati tunnistajana üle kohtumenetluses. Tunnistaja ütluste kohaselt müüs ta OÜ Treibalt juhatuse liikmeks oleku ajal kaebajale metallitooteid, ta tegeles vahendamisega ning transpordi organiseerisid tema hankijad. Tunnistaja ei teadnud, kust need firmad metalltooteid said. Tunnistaja ütlused kaebajale kauba ja teenuse vahendamise kohta on vastuolus OÜ Treibalt poolt koostatud arvetel kajastatuga, mille kannete kohaselt müüs OÜ Treibalt kaebajale kaupa ja osutas tellimuste kohaselt kokkuleppel transpordi teenust. Tunnistaja ütlusi ei kinnita ka maksumenetluses tuvastatud asjaolud, mille kohaselt puudus äriühingul majandustegevus. Seega ei ole tunnistajate ütlustega tehingute toimumine tõendatud; 5) OÜ Truggan Group osas on maksumenetluses tuvastatud, et viimane majandusaasta aruanne esitati
  3. aasta kohta, mille kohaselt oli äriühingu põhitegevusalaks meelelahutusürituste korraldamine. Pangakontole laekunud summad võeti koheselt sularahas välja ning metalli soetamine pangakontodelt ei nähtu. Käibemaksukohustuslaste registrist on äriühing kustutatud 04.03.
  4. Juhatuse liikme ja arvete koostaja Andre Ausiga ei ole maksuhalduril õnnestunud kontakti saada; 6) OÜ Tantl osas on tuvastatud, et viimane majandusaasta aruanne esitati
  5. aasta kohta ning selle järgi oli äriühingu põhitegevusalaks toidukaupade hulgikaubandus. Laekunud summad võeti pangakontodelt sularahas välja. Käibemaksukohustuslaste registrist on äriühing kustutatud 04.03.
  6. Kaebaja seaduslikud esindajad ei ole suutnud maksumenetluses anda selgitusi isikute kohta, kellega toimus suhtlemine vaidlusaluste tehingute tegemise ajal; 7) OÜ Zamir Projekt esitas viimase majandusaasta aruande
  7. aasta kohta, märkides oma põhitegevusalaks ehitustegevuse. Kontole laekunud summad võeti sularahas välja ning äriühing kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 13.06.
  8. Kaebaja seaduslikud esindajad ei osanud selgitada, kellega toimus suhtlemine tehingute tegemisel. Kaebaja sai alles maksumenetluse ajal teada äriühingu juhataja nime; 8) olukorras, kus kaebajal on vaidlusaluste tehingute kohta koostatud üksnes arved ja hilisema kuupäevaga tellimused, mille vormistamise kuupäevade osas annavad äriühingu esindajad vastuolulisi seletusi, ning tehingu teiseks pooleks olnud äriühingu majandustegevuse kohta puuduvad andmed, samuti ei ole maksumenetluses saadud ühendust nende äriühingute esindajatega, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus tehingute toimumise ja/või nende 3
(7)3-10-300 tingimuste osas. Taolises olukorras on põhjust hinnata ka hoolsusnõuete täitmist ning hea äritava järgimist; 9) kaebaja ei ole tehingute toimumise ajal kontrollinud äriühinguid esindanud isikute isikusamasust ega saanud seetõttu olla kindel, et tehing sõlmiti nimetatud äriühingutega. Maksumenetluse ajal on kaebaja esitanud OÜ Treibalt ja OÜ Truggan Group juhatuse liikmete ID-kaardid, kuid üksnes nendega ei saa tõendada vaidlusaluste tehingute toimumist. Nimetatud äriühingute kohta puuduvad igasugused majandustegevust kinnitavad tõendid. Kaebaja on jätnud tehingu sõlmimisel välja selgitamata tehingu teise poole ega ole täitnud tõendamiskoormust oma tehingupartnerite kohta; 10) asjas ei ole vaidlust lepinguliste suhete sisu ja olemuse üle, kuna vaidlusaluste tehingute poolte vahel puudus tegelik tahe lepingut sõlmida. Isikud osalesid maksupettuses. Tegemist ei ole ka näilike tehingutega ning põhjendatud ei ole kaebaja väited, et käibemaks tuleb sisse nõuda arvel märgitud isikutelt; 11) maksuotsuses käsitletud osaühingute rekvisiitidega arved on fiktiivsed, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides, suurendades tahtlikult sisendkäibemaksu. Kuna arvetel märgitud kaupa ja teenust ei saadud, ei saanud kaebaja olematut kaupa ja teenust oma ettevõtluses kasutada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. OÜ Oniar esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu 20.05.2011 kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse põhiväited: 1) halduskohus on jätnud arvestamata kõik kaebaja väited ja tõendid metalli ja transporditeenuse saamise kohta. OÜ Treibalt juhatuse liige M L on kohtuistungil kinnitanud tehingute toimumist. Puudub vastuolu OÜ Treibalt arvete ja M L ütluste vahel. Kahtlust ei ole selles, et OÜ Treibalt kui vahendaja all mõtles M L seda, et OÜ Treibalt ostis metalli oma hankijatelt ja müüs seda arvete alusel kaebajale edasi, kasutades metalli kohaletoimetamiseks samuti oma hankijate organiseeritud transporti. M L selgitas ka OÜ Treibalt majandustegevust, väites, et äriühing tegutses Tatari tn 64 asuvas kontoris, mida üüris koos kolme firmaga. Sularaha võeti arvelt välja, sest sularahas oli kaupa võimalik soodsamalt saada. Mõned FIE-d tegid äriühingu heaks tööd, tegeledes remonditööde ja sanitaartehniliste tööde teostamisega. Äriühingu käive oli aastas kümne miljoni krooni ringis. Eeltoodud M Li ütlused tõendavad, et OÜ-l Treibalt oli reaalne majandustegevus; 2) kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebaja poolt maksumenetluses esitatud OÜ Treibalt ja OÜ Truggan Group juhatuse liikmete M Li ning Andre Ausi ID-kaardi koopiad. ID-kaardid esitati selleks, et näidata suhtlemist ja seost tehingupartneritega; 3) kohus jättis arvestamata kaebaja käsitluse vaidlusalustelt müüjatelt metalli kättesaamise tõendamise kohta läbi vastava metalli kasutamise apellandi tootmises. Tunnistaja J P rõhutas, et OÜ Novemall sai aprillis 2007 kaebajalt mitte ühe lehe, vaid seitsmest metall-lehest tehtud detailist koosneva veoautokasti remontkomplekti. Seega kasutati OÜ Novemall tellimuse täitmiseks ära tervelt seitse OÜ-lt Treibalt ostetud metalllehte. Kohtu väide, et painutatud karptalasid ei saa lugeda kuueks lehtterasest leheks, on ebaõige, kuna iga painutatud karptala valmistataksegi uuest lehest; 4) arusaamatu on, millise õigusnormi alusel nõuab maksuhaldur kaebajalt saatelehtede vormistamist, vaidlusaluste müüjate poolt esitatud arvete allkirjastamist, kauba üleandmise ja vastuvõtmise dokumenteerimist, laoarvestust ja muid asjaolusid, mille puudumisega seostatakse arvete fiktiivsust. Kaebaja jaoks oli piisav, et arved olid müüja poolt allkirjastatud. Maksuhaldur ei ole kontrolli käigus kahtluse alla seadnud tehinguid teiste metallimüüjatega, kellega on tehingud vormistatud sarnaselt. Vaid asjaolust, et nn tunnustatud müüjad kirjutavad 4
(7)3-10-300 vahel oma arvele juurde, et see on saateleht, ei tulene, et see on sisu poolest teist laadi dokument; 5) kaebaja ei pidanud kontrollima müüjate nn tausta ning kaebajale ei saa ette heita müüjate majandustegevusega seotud asjaolusid või ka nendel majandustegevuse puudumist. Maksuhaldur on jätnud välja selgitamata maksustamise seisukohalt olulised aspektid vaid põhjusel, et ei saanud müüjatega ühendust. Äriühingute poolt esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et tegemist oli reaalselt tegutsevate äriühingutega, mitte ei olnud neid loodud maksupettuste toimepanemise eesmärgil. Äriühingul puudub keeld tegutseda tegevusaladel, mida ei ole äriregistrisse kantud; 6) vastustaja tunnistab, et OÜ Treibalt ja OÜ Truggan Group on deklareerinud ja tasunud käibemaksu. Seega isegi olukorras, kus tehingute näilisus oleks kinnitamist leidnud, pole alust kaebaja käibemaksukohustust suurendada. Vastustaja pole tõendanud, et riigil jäi kaebaja või vaidlusaluste müüjate tegevuse tõttu maksutulu saamata ega seda, et kaebaja sai vaidlusaluste metallitehingutega seonduvalt mistahes maksuõigusliku eelise.
  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse seisukohtadega ning jäädes maksuotsuses väljendatu juurde. Muuhulgas on vastuses rõhutatud järgmist: 1) OÜ Treibalt poolt esitatud arvetel ei kajastu vahendusteenust, vaid nähtub ainult transport ja kauba nimetus. M L ütlustest nähtub, et ta ei tundnud varasemalt kaebajat ja tema juhatuse liikmeid. Seda üllatavam on, et kaebaja ei tundnud huvi isikute vastu, kellega ta tehinguid tegi. ID-kaardi koopiate hankimine maksumenetluse ajal ei tõenda tehingute toimumist; 2) tõendatud ei ole, et OÜ-lt Treibalt soetatud metallist väljalõigatud detailid müüdi edasi OÜle Novemall, kuna kaebajal puudub laojääkide arvestus. Tõendamata on väljamakse ja konkreetse kauba soetamise vaheline seos. Kaebaja on üheaegselt lõiganud nii reaalselt tegutsevatelt metallimüüjatelt kui ka väidetavalt vaidlusalustelt äriühingutelt soetatud metalli, samuti on üheaegselt soetatud samades mõõtmetes ja sarnastes kogustes metalli. Raamatupidamises puuduvad andmed metalli lõikamise aja kohta ning lõigatud detailide arvelevõtmise kohta, raamatupidamise andmetele tuginedes ei ole võimalik välja selgitada, kas lõigatud tooted on edasi müüdud ja detailid tootmises kasutatud; 3) R L on väitnud, et arved tulid postiga. Seetõttu ei ole kaebajal võimalik tõsikindlalt väita, et ta teab, kes allkirjastas esitatud arved. Rein Loel ei osanud või soovinud maksumenetluses seletada tehingute sõlmimise asjaolusid; 4) äriühingute majandustegevust ei saa tõendada vanade majandusaasta aruannetega. Äriühingud ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadavad; 5) käibedeklaratsioonides esitatud andmete alusel ei saa raamatupidamisdokumente kontrollimata kindlaks teha, milliseid arveid käive sisaldab. Seega ei saa kaebaja väita, et just temale esitatud arved kajastuvad deklaratsioonides. Maksuotsuses käsitletud nn varifirmad ei ole maksuhaldurile esitanud ühtegi dokumenti tõendamaks deklareeritud sisendkäibemaksu õigust, mistõttu ei ole maksuhaldurile teada, kas äriühingutel on ka reaalselt alust deklareerida sisendkäibemaksu ja vähendada sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu. Käibedeklaratsioonides saab kajastada ka fiktiivseid tehinguid. RINGKONNAKOHTU PÕHENDUSED
  2. Tallinna Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tallinna Halduskohtu 20.05.2011 otsus ning maksuhalduri 04.01.2010 maksuotsus tühistada. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevatest põhjendustest. 5
(7)3-10-300
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajale pandud põhjendamatult suur tõendamiskoormus, st kaebaja kaasaaitamiskohustus ning maksuhaldurile laienev uurimispõhimõte ei olnud maksumenetluses tasakaalus. Kaebaja on omalt poolt esitanud kõik tema käsutuses olevad vaidlusaluseid tehinguid puudutavad dokumendid, so arved, ning tõendanud äriühingutele Treibalt, Truggan Group, Tantl ja Zamir Projekt nende arvete alusel sularahata maksete tegemist. Kaebajal ei ole võimalik esitada tõendeid, mis saavad olla vaid eelnimetatud äriühingute, so müüjate käsutuses, nt tõendid soetatud metalli päritolu kohta. Maksuhaldur on müüjatele ja nende seaduslikele esindajatele koostanud korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Ühelegi korraldusele ei ole reageeritud. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks kasutada MKS § 67 lg-s 3 ettenähtud sunnivahendeid ega muid meetmeid, et korraldused seaduslikele esindajatele kätte toimetada. Ringkonnakohtu istungil selgitas maksuhalduri esindaja, korraldused saadetakse esmalt äriregistris märgitud aadressile, seejärel minnakse kohale ja küsitletakse naabreid. Kui ka juhatuse liiget kätte ei saada, siis maksuhaldur üldjuhul enam edasi ei tegutse. Ringkonnakohus märgib, et maksuhalduri taoline käitumine ei ole iseenesest õigusvastane, kuid põhjendamatu on maksuhalduri praktika, mille kohaselt tõlgendatakse müüjaga kontakti mittesaamist ostja kahjuks ning pannakse ostjale täiendav tõendamiskoormis võrreldes nende tehingutega, kus müüjaga on kontakti saadud ning müüja on omapoolse teabe andnud ning tõendid esitanud. Käesoleval juhul ongi tekkinud olukord, kus kaebaja on ka äriühingutega, kellelt metalli soetamist vastustaja kahtluse alla ei sea (OÜ Sliiko, Levadia Metall OÜ, AS Bermet Management), vormistanud tehingud sarnasel viisil, puudub laoarvestus ja esinevad ka muud puudused, mida seoses tehingutega OÜ-tega Treibalt, Truggan Group, Tantl ja Zamir Projekt on kaebajale ette heidetud. Seega ei ole kahtlusi maksupettuses esile kutsunud mitte niivõrd kaebaja käitumine, kuivõrd müüjate isik.
  2. Müüjaid võib iseloomustada sarnaselt: majandusaasta aruandeid nad tehingute tegemise perioodi ning eelnevate aastate kohta esitanud ei olnud, laekunud summad võeti äriühingute pangakontodelt sularahas välja, puuduvad nähtavad väljaminekud tööjõule ja majanduskuludeks, käibemaksukohustuslaste registrist on nad käesolevaks ajaks kustutatud. Ringkonnakohus nõustub, et eeltoodu ei iseloomusta tavapärast seadusekuulekalt käituvat ettevõtet. Kuid sellest ei saa vahetult järeldada, et taolise äriühinguga tehinguid tegev ostja paneb igal juhul toime maksupettuse ning et nendel äriühingutel majandustegevus ka reaalselt puudus. OÜ Treibalt seaduslik esindaja M L on kohtuistungil tunnistajana kinnitanud, et vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingud kaebuse esitajaga toimusid. Vastuolude otsimine M L ütlustes ei ole põhjendatud. Asjaolu, et viimane nimetas metalli ostmist ja selle edasi müümist vahendamiseks, ei muuda OÜ Treibalt poolt väljastatud arveid ebaõigeteks. Maksuhaldur pole OÜ Treibalt maksuõiguslikku käitumist kontrollinud. OÜ Treibalt, OÜ Truggan Group ja OÜ Zamir Projekt on vaidlusaluste tehingute ajal esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks kontrollida deklaratsioonide õigsust, vaid on paljasõnaliselt väitnud, et käivet võib deklareerida ka fiktiivsete arvete alusel. Nimetatud maksuhalduri seisukoht on õige, kuid uurimispõhimõttest tuleneb muuhulgas maksuhalduri kohustus selgitada välja kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, sh maksukohustust vähendavad asjaolud. Maksuhaldur tegi aga müüjatelt teabe saamiseks minimaalselt pingutusi.
  3. Maksuhaldur ja halduskohus on kaebajale ette heitnud hoolsuskohustuse rikkumist. Maksupettuse toimepanemise väite puhul on hoolsuskohustusega kaasnev teisejärguline. 6
(7)3-10-300 Antud juhul on kaebajale põhjendamatult ette heidetud, et ta tehingute tegemise ajal ei tuvastanud äriühingute esindajate esindusõigust. Kaebaja maksis kauba ja teenuse eest ülekandega selle äriühingu pangakontole, kelle poolt oli arve väljastatud. Seega ei pidanud kaebajal tekkima mingit kahtlust, et tehing ei toimu tegelikult arvel märgitud isikuga. Asjaolu, et kaebaja esindajad ei mäleta täpselt, kuidas toimus kontakti saamine äriühingutega, ei ole ajafaktorit arvestades kahtlust äratav. Tehingud toimusid
  1. aastal, kuid maksukontroll algas
  2. aastal.
  3. aasta majandusaasta aruande kohaselt on kaebaja
  4. aastal soetanud toorainet ja materjali 22 miljoni krooni eest, vaidlusaluste äriühingute osa sellest oli ca 2 miljonit krooni. Sellist mahtu arvestades on kõigi üksikasjade mittemäletamine mõistetav.
  5. Maksuhaldur on muuhulgas märkinud, et metalli soetamine OÜ-telt Treibalt, Truggan Group, Tantl ja Zamir Projekt ei olnud põhjendatud, sest kaebajal oli kogu vajaminev metall võimalik saada oma peamistelt tarnijatelt OÜ-lt Sliiko, Levadia Metall OÜ-lt ja AS-lt Bermet Management. Ringkonnakohus peab seda järeldust asjakohatuks. Maksuhaldur ei saa maksumenetluse läbiviimisel hinnata majandustegevuse otstarbekust ega kaebaja kahjuks hinnata metalli soetamist erinevatelt äriühingutelt.
  6. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli sel aastal väga suur nõudlus kõikide metall- ja masinaehituslike toodete järgi. Võrreldes
  7. aastaga soetati kaupu, tooret, materjali ja teenuseid 10 miljoni krooni võrra rohkem (tõus 12 miljonilt kroonilt 22 miljoni kroonini) ning ka müügitulu kasvas 14 miljoni krooni võrra. Selles kontekstis ei saa eitada majanduslikku vajadust täiendavate tarnijate kasutamiseks. Kuna kaebaja laoarvestust ei pidanud, pole võimalik kontrollida, kellelt soetatud metalli tootmises kasutati ning mis tooted konkreetsest metallist valmistati. Seega ei peatu ringkonnakohus lähemalt ka OÜ-d Novemall puudutaval temaatikal, kuna objektiivselt ei ole võimalik tuvastada, kelle poolt tarnitud teraslehtedest remontkomplekt valmistati.
  8. Maksuotsuses on olulist rõhku pandud veel vastuoludele OÜ Treibalt arvete ja tellimuste kuupäevades. Ringkonnakohus nõustub, et arusaadavat põhjendust ei ole kaebaja suutnud selle kohta esitada. Samas ei ole põhjendatud ainult selle alusel leida, et tehinguid OÜ-ga Treibalt ei toimunudki, arvestades seejuures M L ütlusi ning asjaolu, et maksuhaldur ei ole OÜ Treibalt tegevust üldse kontrollinud.
  9. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist. Kaebaja on tasunud riigilõivu kokku 1917,34 eurot. Nimetatud kulu tuleb vastustajalt igal juhul välja mõista. Vaidluse all on õigusabikulude suuruse põhjendatus. Halduskohtus kujunes nende suuruseks 10 121,4 eurot. Kulude kandmine on tõendatud. Vastustaja on leidnud, et koos riigilõivuga on põhjendatud kuluks 3000 eurot. Apellatsioonimenetluses kandis kaebaja õigusabikulusid 3129,14 eurot. Vastustaja leidis, et kulusid tuleks vähendada 2/3 võrra. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu, keerukust ja menetluse kestvust silmas pidades on kantud õigusabikulud liiga suured. Nii on esindajal 15.12.2010 kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku kulunud 16 töötundi, 21.03.2011 kohtuistungi ettevalmistamiseks 9,5 tundi. Ka ringkonnakohtu istungiks on esindaja valmistunud 9,5 tundi. Eeltoodut silmas pidades peab ringkonnakohus põhjendatuks mõista vastustajalt õigusabikuludena kokku välja 6000 eurot. Sellele lisandub riigilõiv 1917,34 eurot. Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.