← Eesti

2-11-30225/24

Obsah (8)§ 150§ 430§ 661§ 432§ 433§ 173§ 168§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2012. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-11-30225 Tsiviilasi Larissa Roosimägi hagi Raivo Sa

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastada talle pool tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust (s.o. summa 239,66.- eurot) hageja arvelduskontole nr * AS-is Swedbank.

  1. Pooled paluvad kohtul kompromiss ning taotlused läbi vaadata ja kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine lahendada kirjalikus menetluses kohtumäärusega.
  2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (

§§-d 432 ja 433).

  1. Pooled lepivad kokku, et lühendavad kohtuliku kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kuni 5 päevani.
  2. Kompromiss jõustub pärast selle allkirjastamist poolte poolt ja tingimusel, et kompromissi kinnitab määrusega kohus, kes ühtlasi lõpetab tsiviilasjas menetluse.
  3. Käesolev kompromiss on sõlmitud kolmes võrdse juriidilise jõuga eksemplaris, millest kummalegi osapoolele jääb üks eksemplar ning millest üks eksemplar esitatakse Pärnu Maakohtule kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 19.01.2012 kohtule esitatud kompromissiga pooled lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevale

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433järgi menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

Maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on kostja võtnud kohustuse tasuda hagejale ½ hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot ja hageja õigusabikulud summas 625 eurot. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Riigilõivu summas 415,29 eurot tasus Larissa Roosimägi 04.10.2011. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: hagiavaldus Raivo Saarna vastu ja 64,04 eurot 28.06.2011 viitenumbrile 2900072369.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb Larissa Roosimägi’le tagastada ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 239,66 eurot. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.