Obsah (8)

§ 468§ 177§ 327§ 413§ 367§ 162§ 1741§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-12697 T

§ 468lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta V OÜ kanda.
2. Välja mõista V OÜ põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud 2 188,01 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 01 senti) eurot solidaarselt NOÜ ja MFPF kasuks.
3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb V OÜ tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (

§ 177lg 2).

Edasikaebamise kord Hagejatel on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus teatada kaja esitamise soovist Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik NOÜ ja MFPF esitasid 21.03.2011 Harju Maakohtule hagi V OÜ vastu. Hagejate nõue tuleneb hagejate, kostja ja KHOÜ vahel 26.08.2009 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest. Kohtukutse on kostja seaduslikule esindajale MK`ile 14.11.2011 kostja vastuses märgitud elektronposti aadressile XXX ning 18.11.2011

§ 327lg 3 alusel hoiustamisega kättetoimetatud.

Kostja 05.12.2011 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on kostjat hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hageja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 413lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas

§ 468lg 1 p 2.

Juhindudes

§ 162lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Hageja on esitanud kooskõlas

§ 1741taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on esindaja kulud summas 501 eurot, mis sisaldab käibemaksu ja kulud summas 1459,05 eurot, mis ei sisalda käibemaksu, kokku 1 960,05 eurot ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 438,01 eurot. Kohtu hinnangul ei ole esindaja kulud summas 1 960,05 eurot käesolevas asjas vajalikud ja põhjendatud. Asjas on toimunud üks kohtuistung, hagejate esindaja on koostanud ühe seisukoha kostja vastusele ning taotlusele. Samuti ei ole kohtu hinnangul käesolevas 2 tsiviilasjas hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hagejate esindaja kulud käesolevas tsiviilasjas on mõistlikud ja põhjendatud 750 euro ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulud riigilõiv 1 438,01 eurot ja esindaja kulud summas 750 eurot, kokku 2 188,01 eurot hagejate kasuks.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Maie Seppo Kohtunik 3