lg 1 sätestatule ning leiab, et läbipääsutee läbi kostja kinnistu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna see on kasutusel juba aastakümneid ja kostja on seda talunud.
lg 1 p 4 ja 63´ lg 7 sätetele tuginedes leiab hageja, et kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta kinnistusraamatusse kantava märkusega. Märkusega saab kolmandatele isikutele kehtivaks muuta ka tasu maksmise kohustuse. Hageja peab mõistlikuks ja põhjendatuks tasuda juurdepääsu eest summa, milline võrdub proportsionaalse osaga kinnistu ühe kuu maamaksust korrutatuna koefitsiendiga
lg 1 juurdepääsu taotlemise kohta sätestatust ja ka Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 toodud seisukohtadest tuleb kaaluda taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukust, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kostja leiab, et käesoleval hetkel puudub hagejal tungiv vajadus kindla juurdepääsutee järele, kuivõrd hageja kinnisasi on hoonestamata. Kostja tellitud OÜ Ehitusekspert poolt 19.09.2007 koostatud eksperthinnangu kohaselt (I, lk 35-70) on hageja maaüksusele juurdepääs vajalik üksnes juhul, kui hoonestamata krunti 3 hakatakse hoonestama, milleks on eelnevalt vajalik tagada detailplaneering ning ka kohaliku omavalitsuse kinnitatud ehitusprojekti olemasolu. OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu kohaselt on hagejal soovi korral võimalik pääseda oma kinnistule viiel erineval alternatiivsel viisil: variandi nr 1 kohaselt läbib juurdepääsutee kostjale kuuluvat Õli tn 4 kinnisasja sisuliselt keskelt; variantide nr 2 ja 3 kohaselt läbib võimalik juurdepääs Narva t 19 kinnisasja (registriosa nr 3716031), variandi nr 4 puhul Narva mnt 23 d kinnisasja (registriosa nr 1969031), mille omanikuks on AS HAT-Auto, ning variandi nr 5 puhul - lisaks Narva mnt 23 d kinnisasjale, ka Narva mnt 23 f kinnisasja (registriosa nr 2457831), mille kaasomanikeks on A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ võrdselt 1/2 osades. Täiendavalt leitakse eksperthinnangus, et juurdepääsutee asukohta ei ole võimalik hetkel määrata ega kanda kinnistusraamatusse, sest Rakvere Linnavalitsus ei ole koostanud vaadeldava tööstusterritooriumi osas planeerimisseaduse järgset üldplaneeringut, samuti puudub vaidlusaluse piirkonna detailplaneering. Juurdepääsutee asukoht tuleks kindlaks määrata koostatava detailplaneeringu käigus, arvestades seejuures kõigi osapoolte ja ka avalike huvidega. Hageja oli enne Õli tn 4 d kinnisasja ostmist teadlik avalikult kasutatavale teele väljapääsu puudumisest, mistõttu tekkinud olukord ei saanud tulla hagejale üllatuseks. Ajutise juurdepääsuteena sobiks kostja arvates eelkõige eksperthinnangus toodud variant nr
lg 3 tulenevalt puudub hagejal õigus nõuda oma kinnistule juurdepääsu üle kostjale kuuluva, kuivõrd kunagine ajalooline ühendus avalikult kasutatava teega ja nimetatud kinnisasjade vahel on katkenud tegelikult hageja tahtel. Kinnistusraamatu andmetel oli mõlema kinnistu omanikuks varem AS Rakriks (reg.-kood 4 10108626): kinnistu nr 45531 omanik oli nimetatud äriühing alates 22.01.1997 kuni 07.03.2007 ja kinnistu nr 964431 omanik - 28.06.1999 kuni 16.06.
¹ lg 7 kohaselt kantakse märkus kinnistusraamatusse seaduses sätestatud juhul ning
lg 1 ei sätesta õigust nõuda kohtuotsusega märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse juurdepääsutee ja selle kasutamise tasu kohta. 4) Kostja leiab ka, et hagi ei ole põhjendatud eelkõige seetõttu, et hageja ei ole arvestanud kostja kui koormatava kinnisasja omaniku huve (
lg 1 viimane lause) ega ole kaalunud, kas teised võimalused juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele on kostjat vähem koormavad. Tuginedes eelmise kostja esitatud OÜ Ehitusekspert eksperthinnangule 19.09.2007 on kostja arvates neli varianti arvamuses toodud juurdepääsuteedest teiste kinnistute omanikke tunduvalt vähem koormavad. Eksperthinnangu variantide nr 2 ja 3 kohaselt on hageja kinnistule nr 45531 võimalik juurdepääs üle Narva tn 19 kinnisasja (registriosa nr 3716031), millised juurdepääsud oleks oluliselt lühemad. Samuti kulgeks variandi nr 2 kohaselt juurdepääsutee osaliselt kinnisasja piiri lähedalt ja variandi nr 3 kohaselt praktiliselt terves ulatuses kinnisasja piiri lähedalt ning koormab ja piirab seega kõige väiksemal määral kinnisasja kasutamist. Eksperthinnangu variandi variandi nr 4 kohaselt on hageja kinnistule võimalik juurdepääs üle Narva tn 23d kinnistu nr 1969031, mille omanik on AS HAT-Auto. Nimetatud variandi puhul Narva tänava poolses osas läbiks juurdepääsutee ligikaudu pooles osas selliseks otstarbeks ettenähtud kahe kinnisasja vahelist teemaa sihtotstarbega ala. Eksperthinnangu variandi nr 5 kohaselt on hageja kinnistule võimalik juurdepääs üle Narva tn 23f kinnisasja, kus juurdepääsutee kulgeks praktiliselt kogu ulatuses piki kinnisasja piiri ega lõhuks kinnisasja kui tervikut. Hageja taotletud juurdepääsutee nr 1 (AS (ASAS-i Tiigi Keskus kinnistu) on aga teistest pikem ning läbib kinnistut kinnistut sisuliselt keskelt. Selline juurdepääsutee kasutamine mõjutaks oluliselt ja ebamõistlikult kitsendavalt kostja senist kinnisasja kasutamist, samuti tulevikus kavandatavat kinnisasja planeerimist ja ehitustegevust. Juurdepääsutee alla jääv maa-ala vähendaks olulisel määral kostja omandi vaba ja senist sihipärast kasutamist ning häiriks kostja igapäevast majandustegevust kinnistul asuva elevaatori teenindamiseks ja veokite manööverdamiseks. Õli tänavalt on kinnistule juurdepääs piiratud väravaga, milline asjaolu tähendaks hagejale väravavõtmete ja muude läbipääsuabinõude võimaldamist, mis omakorda kitsendaks kostja privaatsust ja tooks kaasa kolmandate isikute kontrollimatu juurdepääsu kostja varale. 5) Ajalooliselt oli juurdepääs Õli tänavalt põhjendatud seetõttu, et nõukogude ajal ja Eesti Vabariigi algaastatel olid Õli tn 4, 4a, 4b, 4c ja 4d krundid ja nendel asuvad varad ühtne tervik , mida majandas ja valdas RE Rakvere Viljasalv. Nimetatud varad omandas erastamise kaudu AS Rakriks ning hilisema territooriumi ja varade tükeldamise kaudu hakkasid need kuuluma erinevate isikutele (AS Rakriks ja AS Rakvere Viljasalv). Hageja kinnistule võis juurdepääsutee olla põhjendatud ja aktuaalne ajal, kui mõlema kinnistu omanikuks oli AS Rakriks. 6) Kostja leiab, et vaidluse kiirema lahendamise tagamise huvides tuleks esitada hagid alternatiivsetena ka teiste naaberkinnisasjade omanike vastu.. Riigikohus leidis 12.04.2004 kohtulahendis 3-2-1-45-04, et juurdepääsu kaalumisel tuleb ka arvestada, milliseid kulutusi peab omanik oma hoonete juurest selle avaliku teeni jõudes 5 tegema ning kas ei ole kõiki huvisid arvestades optimaalsem naaberkinnistu kasutamine; tuleb arvestada ka kostja privaatsuse ja tema kinnisasja väärtuse säilitamise huvi; tee määramisel ei ole oluline, mitut kinnistut see läbib; tee määramisel tuleb arvestada tavaga, kuid see ei kaalu alati üles kõiki vastuasjaolusid. 7) Hageja taotletud juurdepääsutee asukoha põhjendamatust toetab ka Rakvere Linnavalitsuse vastuskiri 19.09.2007 nr 7-12/07/4654. Rakvere linnal on planeerimise aluseks linna generaalplaani korrektuurprojekt (kinnitatud 24.10.1990) ning selles ei määrata Õli tn 4d kinnistule juurdepääsu. Linnavalitsuse seisukohalt oleks otstarbekas koostada detailplaneering kogu antud piirkonnas liikluskorralduse lahendamiseks (toimikus I, lk 80). 8) Hageja kinnistul ei asu mingeid ehitisi ning ei toimu mingit majandus- ega muud tegevust, mistõttu hagejal puudub pakiline vajadus ja huvi juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele. Kostja leiab, et ekspert on teinud ainuõige ja asjakohase järelduse, et käesoleval ajal on kõige sobilikumaks juurdepääsutee variandiks hageja kinnistule variant nr 2 ehk juurdepääs üle Narva tn 19 kinnistu. Hageja vajadus sõita avalikule teele üle kostja kinnisasja Õli tänava kaudu ei kaalu üles kostja privaatsuse ja kinnisasja väärtuse säilitamise huvi. Kostja leiab ka, et varasemad tavad hageja kinnistute kasutamisel Õli tänava sissepääsu kaudu pole antud juhul enam määravad. 5. Hageja seisukohad seisukohad 18.02.2008 vastusek vastuseks kostja ASAS-i Tiigi Keskus vastusele (I, lk 168168-171) 1) Hageja leiab, et ühendus avalikult kasutatava teega ei katkenud hageja süül. Vaatamata hageja ühe seadusliku esindaja kuulumisele AS-i Rakriks nõukogusse, ei ole võimalik AS-i Rakriks kui kinnistu eelmise omaniku tahet omistada hagejale. Hagejale kuuluv kinnisasi omandati selle endise omaniku AS-i Rakriks poolt Eesti Vabariigilt 30.12. 1995 riigivara müügilepingu alusel. Kostja kinnistu nr 964431 on kantud kinnistusraamatusse 13.05.1999 AS-i Rakriks avalduse alusel. Nimetatud maa erastati ostueesõigusega erastamise korras. Seega müüdi kinnistu nr 45531 riigi poolt selliselt, et avalikult kasutatavale teele juurdepääs puudus. 2) Nõue juurdepääsu ja kasutamise tasu määramise kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks ei ole ebaseaduslik. Kinnistusraamatusse märkuse kandmise võimaluse sätestab
Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-33-04 arvamusel, et „
lg 1 sätestatud juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega. Kinnisasja kitsendusi reguleeriva üldsätte,
lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse. Eelnevast järeldub, et lisaks tehinguga tekkivale kinnisomandi kitsendusele saab kinnistusraamatu kandega kolmandatele isikutele siduvaks muuta ka kohtuotsuse alusel tekkivat kitsendust. Kohtuotsuse alusel tekkiva juurdepääsuõiguse siduvaks muutmine kolmandatele isikutele kinnistusraamatu kandega oleks võimalik kinnistusraamatusse kas sellekohase märke (
3) Hageja leiab, et mõistlik ei ole hakata rajama uut juurdepääsuteed, kui juurdepääs ajalooliselt üle kostja kinnistu on olemas olnud ja on ka praegu. Kostja väide värava kasutamisega kolmandatel isikutel kostja varale kontrollimatu juurdepääsu võimalusest ei ole tõene, kuna juurdepääsu kasutamise õigus tekiks ainult hagejal ja tema töötajatel.
lg l sätestatud juurdepääsuõiguse tagamine kinnisasjale ei eelda sellel ehitise olemasolu. Kostja seisukoht, et juurdepääsutee küsimus oleks otstarbekas jätta lahendamiseks planeerimismenetluses, ei ole asjakohane ning on vastuolus
lg 1, kuna see piiraks ebamõistlikult hageja õigust oma omandit kasutada, käsutada ja vallata. Probleem hageja kinnistule juurdepääsuga on tekkinud alles kostja poolt kinnistu omandamisega. Hageja leiab, et juurdepääs tema kinnistule ei ole võimalik teiste piirnevate kinnistute kaudu. Kostjale ei ole läbipääsutee ebamõistlikult koormav, tee on kasutusel olnud juba aastakümneid ning kostja ja eelnevad omanikud on seda talunud.. 6
lõige 1 sätestatust ja Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-36-09 toodud Riigikohtu selgitusest tulenevalt, tuleb säilitada tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega, koormamata omanikke, kelle kinnisasja ei ole avalikult kasutatava teega ühenduse pidamiseks kasutatud.
lg 2 tuleneb, et tee (juurdepääsu) määramise võimalusi ühenduse pidamiseks avalikult kasutatava teega kaalutakse selle kinnisasja piires, mille kaudu ühendus seni toimus. Eeltoodust tulenevalt ei ole otstarbekas ega vajalik avaldaja kinnistule määrata juurdepääsuks puudutatud isiku nr 2 ( Narva 19 ) kinnisasja kasutamine, kuivõrd: 1) see ei arvesta ajalooliselt kujunenud juurdepääsuteid ja varasemat praktikat; 2) teistel kinnisasjadel on olemas kõvakattega parkimisalad ja teed praktiliselt kuni avaldaja kinnistuni, mistõttu alternatiivsed variandid on tunduvalt odavamad; 3) Narva 19 kinnistule ei ole koostatud ega kehtestatud detailplaneeringut, mistõttu juurdepääsutee võib hakata oluliselt takistama kinnisasja kasutust; 4) juurdepääsutee kahjustab oluliselt kinnisasja tulevast kasutamist, kuivõrd nimetatud maaüksusel on väga väikesed väljapääsud Narva tänavale; 5) tegemist on väga pika juurdepääsuteega, mille rajamine on kulukas; 6) juurdepääsutee pikkusest ja teemaa pindalast tulenevalt on koormatava kinnisasja omanikule makstav hüvitis kõige suurem. OÜ Albiost tellimusel on OÜ Projekteerimiskeskus koostanud 30.01.2010 ekspertarvamuse , mille kohaselt ei ole otstarbekas Narva 19 kinnisasjale Õli tn 4d kinnistu või selle omanike kasuks teeservituudi seadmine, sest 1) Narva tn 19 kinnistul asuvad tehnovõrgud (kanalisatsiooni- ja gaasitrassid, elektri madalpinge- ja kõrgepingekaablid), mille peale tee ehitamine võib põhjustada kinnistu omanikule ettenägematuid ja põhjendamatuid kulutusi; 2) Kinnistu omanikul ei ole käesoleval ajal plaanis hakata kinnistut arendama ning seega ei ole kindel, et servituudiala seadmine toimuks kõige optimaalsemas kohas; 3) Rakvere Linnavalitsus ei ole pidanud mõistlikuks lahenduseks tee rajamist läbi Rakveres Narva tn 19 kinnistu; 4) Rakveres Narva tn 23f kinnistul paiknevad piki kinnistu läänekülge ühiskanalisat- 8 sioonitrass ja sidetrass, mille peale ehitada ei saa (trassidest tulenevad kitsendusalad kitsendavad krundi kasutust vastavalt läbimõõdule jne). 5) Nende kinnistule tuleb teed alles hakata rajama. Maanteeametilt saadud informatsiooni põhjal on 1m² kruusakattega tee ehitamine olenevalt objekti mahust 150-250.- EEK/m². Tee tuleks rajada vähemalt 631m² ning hinnaks oleks umbes 126 200 krooni. Ekspertarvamuses leiti, et juurdepääsutee Narva tänavalt oleks avaldaja kinnistule mõistlik rajada läbi kinnistute asukohaga Narva tn 23d, Narva tn 23g ning Narva tn 23f, kus tee kulgeks läbi Narva tn 23d kinnistu põhjapoolset osa ja edasi mööda Narva tn 23g ning Narva tn 23f kinnistute läänepiiri. 7.4 Rakvere Linnavalitsus märkis oma kirjalikus arvamuses 22.10.2009 (II, lk 14-15), et Rakvere linnavolikogu 16.10.2009 määrusega nr 32 on kehtestatud Rakvere linna üldplaneering, mis jõustus 22.10.
lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. (vt Riigikohtu 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 14). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude
lg 1 alusel rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, 9 omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16;
lg 1 alusel juurdepääsu rahuldamise eeldused üle puudutatud isiku nr 1 kuuluva kinnistu. Juurdepääsu kasutamise tasu suuruseks oleks viiekordne maamaksu summa. Üle teiste puudutatud isikutele kuuluvate kinnistute ei ole avaldaja arvates mõistlik ega põhjendatud juurdepääsu rajada. 8.
3) Avaldaja kinnistul ei asu ehitisi ning tulevane otstarve on teadmata, detailplaneering puudub. Autoga juurdepääsu taotlemine peab olema eraldi põhjendatud. 4) Juurdepääs võib koormata mitut kinnistut ning see võib olla nende omanikele vähem koormavam, kui juurdepääs üle ühe kinnisasja. 5) Avaldaja arvestatud tasu on põhjendamatult väike, sest ei ole arvestatud võimalike kahjudega, mida tekitavad raskeveokid kinnistule ning kaasnevad läbipääsuks vajaliku tee ja väravate ehitamiseks ning korrashoiuks, samuti turvalisuse tagamisega. Läbipääsu taotleja on kohustatud vastavad kulud kandma ning teed korras hoidma. Raskeveokid võivad tekitada liiklusohtlikke olukordi, võib kaasneda keskkonnareostuse oht ning risk puudutatud isiku nr 1 majandustegevusele (ettevõttes käideldakse toiduaineid). 6) Avaldaja ei saa eeldada, et ei pea juurdepääsu saamiseks tegema kulutusi ja võib kasutada teiste isikute rajatud ehitisi. 7) Raudtee kaitsevöönd ei takista juurdepääsutee rajamist. Raudteeseaduse § 37 lg 3 sätestab vaid, et kaitsevööndis ei või hoonete ja rajatiste ehitamisel seada ohtu nähtavust. Samuti ei takista erinevad trassid, kaevud jms tee tegemist, sest on tavapärane ja üldteada, et nimetatud trassid jooksevad nii teega paralleelselt kui ka vajadusel tee alt. 8) Ka elektripaigaldise kaitsevöönd ei takista tee ehitamist - vastav ehitustöö tuleb vaid kooskõlastada elektripaigaldise omanikuga (elektriseaduse § 12). 9) Puudutatud isiku nr 1 kinnistul toimub aktiivne majandustegevus ning läbipääs jagaks kinnistu kaheks, mis oluliselt takistaks majandustegevust. Asfalteeritud laoplats ei ole mõeldud liiklemiseks, vaid ettevõtluse tagamiseks. Avaldaja on rikkunud avalduse esitamisel ja oma õiguste teostamisel hea usu põhimõtet, sest tal puuduvad kinnistul mistahes ehitised ja ta ei ole põhjendanud ega tõendanud enda huvi juurdepääsu saamiseks. 10.11.2010 toimunud kohtuistungil andis kohus puudutatud isikute taotlusel avaldajale tähtaja alternatiivsete juurdepääsuteede ja tasu täpsustamiseks ning kinnistu kasutusotstarbe ja juurdepääsutee kasutamise viisi selgitamiseks (protokoll: II, 201-209).
lg 1 alusel rahuldada avaldus ning määrata (vastavalt lisatud skeemile tähistatud numbriga 1) 3-meetri laiune ja 186- meetri pikkune juurdepääs avaldaja kinnistule üle AS Tiigi Keskuse kinnistu nr 964431 ning kanda kinnistu registriossa nr.964431 III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta avaldaja kinnistule nr.45531 vastavalt lisatud skeemile ida-lääne suunas jalgsi ja autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta summas 156.24 krooni kuus (III, lk 95-96). Alternatiivsete nõuetena palub avaldaja vastavalt täpsustatud avaldusele avaldusele 21.12.2010 (III, 95-96) määrata vastavalt lisatud skeemile : 1) skeemil tähistatud numbriga 4 juurdepääs oma kinnistule üle AS HAT-Auto kinnistu nr.1969031) läänest itta 6-meetri laiuselt ja 20-meetri pikkuselt, edasi üle OÜ I.S.P.K. AUTO kinnistu nr 2739931 loodest kagusse 6-meetri laiuselt ja 20- meetri pikkuselt ning edasi üle A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kaasomandina kuuluva kinnistu nr.2457831 põhjast lõunasse 3-meetri laiuselt ja 160-meetri pikkuselt, ning kanda vastavatesse registriosadesse nr.1969031, nr.2739931 ja nr.2057831 märkus tähtajatu juurdepääsu kohta avaldaja kinnistule nr.45531 jalgsi ja autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta: AS HAT- Auto - summas 33,75 krooni kuus, OÜ I.S.P.K. AUTO – 33.75 krooni kuus, ning A.K. Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ-le ühtekokku – 135.80 krooni kuus; 2) skeemil tähistatud numbriga 3 3-meetri laiune ja 90-meetri pikkune juurdepääs avaldaja kinnistule üle AS-i HAT-Auto kinnistu nr. 1969031 ning kanda registriossa nr.1969031 III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu kohta avaldaja kinnistule põhja-lõuna suunas jalgsi ja 12 autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta summas 75.60 krooni kuus; 3) skeemil tähistatud numbriga 2 3-meetri laiune ja 140-meetri pikkune juurdepääs avaldaja kinnistule üle OÜ Albiost kinnistu nr.3716031 ning kanda registriossa nr.3716031 III jakku märkus tähtajatu juurdepääsu avaldaja kinnistule ida-lääne suunas jalgsi ja autotranspordiga ning selle kasutamise eest tasu kohta summas 118.00 krooni kuus.
lg 1 järgi ei eelda juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. 28.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi AS Tiigi Keskus varem esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde. 13 12.2 OÜ Albiost Albiost (puudutatud (puudutatud isik nr 2) 2) seisukohad 03.12.2010 (III, lk 5555-59). 59). OÜ Albiost jääb täies ulatuses 04.05.2010 kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Nende kinnistul Narva 19 paikneb eraldi Narva tn 19c asuv Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kuuluv kinnistu, millel asub alajaam ja mille ümber on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 26.03.2007 määrusega nr.19 kinnitatud „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra“ kaitsevöönd kahe meetri ulatuses arvates alajaama seinast. OÜ Albiost kinnistul kulgevad kaks kõrgepinge (10kV) ning vähemalt neli nõrkvoolu maakaabelliini, millist asjaolu tõendavad väljavõtted maakatastri kitsenduste kaardist. Eriti suure kontsentratsiooniga liine on alajaama ümbruses (mõlemal pool) ning samuti on kõrgepingeliin OÜ Albiost kinnistul paralleelselt Narva tänavaga kulgev ning seejärel alajaama suubuv „Koidu RP0“ tähistusega maakaabelliin. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra § 2 lg 3 kohaselt on maakaabelliini maaala kaitsevöönd piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Elektriohutusseaduse § 12 tulenevalt on keelatud elektripaigaldise omaniku nõusolekuta ehitada ning maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit (EOS § 12 lg 3 p. 5). Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Ida piirkonna Rakvere käidukorraldaja Andrus Retsold on välistanud hetkel tänava rajamiseks ja raskeveokite liikluseks nõusoleku andmise, kuivõrd see võib märkimisväärselt segada juurdepääsu elektripaigaldisele (alajaamale). Maakaabelliinide ümberpaigutamiseks on vajalik eraldi projekti tellimine ja tööde teostamine, mille maksumus algaks ca 200 000 kroonist. Kahesuunalise tänava minimaalseks rahuldavaks laiuseks on aga 4,2 meetrit. Rakvere Linnavalitsus on 22.10.2009 oma seisukohas märkinud, et „Juurdepääsu kaalumisel üle Narva tn 19 kinnistu peale Niine tänavaga ristumiskohta tuleb arvestada asjaoluga, et juurdepääsutee laius saab linnavalitsuse arvates olla maksimaalselt 5 meetrit (ei ole võimalik kahesuunaline liiklus).“ Avaldaja skeemil näidatud viisil juurdepääsutee rajamine üle OÜ Albiost kinnistu eeldab ka uue peale- ja mahasõidu rajamist Narva tänavale. OÜ Albiost peab endale äärmiselt koormavaks ja ilmselt ebamõistlikuks ka juurdepääsuteed diagonaalis üle temale kuuluva kinnistu, sest selliselt rajatav tee lõikaks kinnistu kaheks ning välistaks ehitusõiguse olulises ulatuses; välistatud oleks kinnistu keskosa hoonestus ning senise ehitusaluse maa hoonestamine. Ka Rakvere Linnavalitsus oma 22.10.2009 antud seisukohas on sellist juurdepääsu pidanud ebaotstarbekaks. 08.12.2010 esitatud täiendavas seisukohas märgib OÜ Albiost (III, lk 83-86), et avaldaja soov 30 veoauto ning 50 sõiduauto kahesuunaliseks liiklemiseks kuus on märkimisväärne liiklussagedus. Juurdepääsu rajamisega seonduv ehitustegevus ning järgnev ehitustegevus koormab väga olulisel määral juurdepääsust puudutatud isikuid, mistõttu peab esmalt hindama, kas sellise juurdepääsu võimaldamine on üldse põhjendatud ning milline on sellisel viisil puudutatud isiku kinnistu koormamise eest mõistlik hüvitis.
lg 1 ei sätesta teeniva kinnisasja omaniku kohustust võimaldada valitseva kinnisasja omanikule tema äritegevuseks vajalikku liiklemist teenival kinnisasjal. Kokkuvõtvalt leiab OÜ Albiost Albiost juurdepääsu tasu ja tingimuste osas järgmist. Juurdepääs tuleks määrata üksnes jalgsi ning sõiduautoga esmaspäevast reedeni ajavahemikus kella 08:00 kuni 17:00 avaldaja töötajatele ning külalistele igapäevatööks põhjendatud liiklemissagedusega. Juurdepääsu tasu tuleb määrata ühekordse maksena juurdepääsuga hõlmatud maaüksuse turuväärtuse suuruses summas ning lisanduvate igakuiste maksetena summas 1000 krooni e. 65 eurot kuus. Samuti tuleb kohustada avaldajat ehitama nõuetekohase teeehitusprojekti alusel juurdepääsutee välja omal kulul ning ühe aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest ning kohustada tagama teehoid ja tingimused ohutuks liiklemiseks juurdepääsuteel (teepiirded ja –märgistus, valgustus, lumekoristus jms).. 14 28.12.2010 toimunud kohtuistungil jäi OÜ Albiost esindaja varem esitatud vastuväidete ja seisukohtade juurde, väites, et juurdepääsu rajamine üle nende kinnistu on küll võimalik, kuid ebamõistlikult kulukas ning kinnistu omaniku huve liigselt koormav. 12.
Sisuliselt on tegemist avaldaja ja puudutatud isiku nr 1 vahelise kohtuvaidlusega juurdepääsu olemasolus või selle puudumises. Avaldaja ei ole teinud midagi reaalset oma kinnistu tavapäraseks arendamiseks - detailplaneeringu algatamine, ehituste projektjooniste koostamine jms tegevused, mille käigus oleks vastava eriala spetsialistid saanud teha omapoolseid ettepanekuid tee rajamise kohta ning vajaduse korral oleks arvestanud ka võimalikke alternatiivseid juurdepääsu teid avalikule teele. Avaldaja ei ole kajastanud puudutatud isiku 3 kinnistul paiknevat gaasivarustuse seadeldist. Samuti pole arvestatud puudutatud isikutele 4 ja 5 kuuluval teel sisuliselt tee puudumist ja selle rajamiseks vajaminevaid kulusid. Vastavalt AS-i Virumaa Teed hinnapakkumisele oleks 660 m2 suuruse tee rajamise arvestuslikeks kuludeks 370 260 krooni (s.o 23 663,93 eurot). Lisaks eelnimetatule peab puudutatud isikutele 4 ja 5 kuuluval kinnistul arvestama ka AS-i Rakvere Vesi ettekirjutusi sadevee imbala rajamiseks. Puudutatud isikutele 4 ja 5 kuuluval kinnistul tegutsevad erinevad ettevõtted, kellest vähemalt üks on teinud taotluse sulgeda kinnistu väravatega, et välistada kõrvaliste isikute juurdepääs ja minimeerida maksimaalselt võimalus kinnistul paiknevate isikute ja nendega seonduvate kolmandate isikute vara kahjustamiseks. Puudutatud isikute nr 4 ja 5 kinnistult juurdepääsu tagamisega on puudutatud kokku neli isikut ning nende kinnistul tegutsevaid teisi juriidilisi isikuid. Paikvaatlusel tuvastati, et avaldaja kinnistule ei ole nende kinnistu kaudu kunagi juurdepääsuteed olnud, et vastav maa-ala on hooldamata, tuvastati reovee pumpla ja kogumiskaevude olemasolu ning gaasitoru, samuti et rajatav juurdepääsu tee jääks raudtee kaitsevööndisse. Puudub AS-i Eesti Gaas arvamus isegi sellele hüpoteetilisele koormusele, mida avaldaja on nimetanud. Avaldaja ei ole maininud juurdepääsu tee rajamise ja korrashoiuga seonduvaid kulusid ning võimalike kahjude kandmist, samuti ei ole esitanud majandustegevuse rajamiseks vajaliku esialgse ehitustehnika ja/või muu tehnika liike, nende mahtu ja hõivatuse perioodi jms. Puudutatud isikud 4 ja 5 on arvamusel, et mistahes juurdepääsutee rajamine avaldaja nimetatud neljandas variandis tuleb välistada. Nimetatud variandis oleksid hõlmatud ka puudu- 15 tatud isikud 3 ja
) § 156 lg 1 kohaselt omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06 p 25 esitatud seisukohtadest, on juurdepääsu nõude läbivaatamisel vajalik
lg 1 sätestatu kohaldamiseks kontrollida, kas on täidetud eeldused, milleks on: 1) juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine 2) taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ning 3) juurdepääsu taotleja huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Kohtus on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud, mille osas vaidlus puudub: 1) Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtuvalt kuulub avaldajale – OÜ-le Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp Rakvere linnas Õli 4d asuv kinnistu nr.45531, mille avaldaja on omandanud 15.02.2007 asjaõiguskokkuleppe alusel AS-ilt Rakriks; maatüki suurus on 3332 m2, sihtotstarve – tootmismaa 100% (I, lk 121-122). 2) Avaldaja kinnistule nr 45531 puudub vahetu juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kinnistu on hoonestamata, mingit majandustegevust sellel ei toimu, sisuliselt on tegemist rohumaaga, mille äärtes ja keskel on asfalteeritud plats (paikvaatlus, fotod nr 4-8; III, 8688). 3) Avaldajale kuuluv kinnistu piirneb: - põhja poolt raudteega (fotod nr 4-5; III, lk 86-87); - lääne poolt AS-ile Tiigi Keskus kuuluva kinnistuga nr. 964431; Õli 4, Rakveres sihtotstarve - tootmismaa), milline on omandatud 03.10.2007 AgrStock OÜ-lt (I, lk 87-89; endise ärinimega OÜ Soltari Invest) ja millelt on väljapääs Õli tänavale (fotod nr 1, 16, 18, 19; II); - lõuna poolt OÜ-le Albiost kuuluva kinnistuga nr. 3716031 (Narva 19, sihtotstarve tootmismaa), mis on omandatud 04.05.2009 OÜ-lt BCA Kinnisvaralt (omanik kuni 20.
lg 3 tulenevalt avaldaja taotluse rahuldamata jätmiseks ei ole põhjendatud.
lg 3 kohaselt ei ole kinnisasja omanikul õigust juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on katkenud tema tahtel. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruses kohtuasjas nr 3-2-1-42-10 on Riigikohus leidnud, et „
lg 3 tuleb kohaldada eelkõige juhul, kui kinnisasja omanik on ennast faktilise tahtliku teoga ise juurdepääsust avalikult kasutatavale teele ilma jätnud, nt senise tee üles kündnud, sellele midagi ehitanud vms ja taotleb nüüd juurdepääsu mujalt üle naaberkinnistu”. Kohus leiab, et käesolevas kohtuasjas selliseid faktilisi tahtlikke tegusid avaldaja poolt ei ole tuvastatud. Kohtu hinnangul ei saa sellisteks tegudeks pidada ka avaldaja - OÜ Lääne-Virumaa Investeerimisgrupi - kui AS-i Rakriks (kinnistu endise omaniku) ainuaktsionäri teadmist Õli 4 asuva kinnisasja moodustamisest. Kohus nõustub avaldajaga, et antud juhul ei oma tähtsust ka asjaolu, kas avaldaja teadis kinnistu omandamisel sellele juurdepääsu puudumisest või mitte. Samuti ei eelda
lg 1 sätestatud juurdepääsuõiguse tagamine kinnisasjale sellel ehitiste olemasolu..
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Juurdepääsutee puudumisel puudub avaldajal võimalus kavandatava majandustegevuse arendamiseks oma kinnisasja kasutada. Ka avaldaja kinnistul detailplaneeringu puudumine ei ole aluseks avalduse rahuldamata jätmisele. Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-148-10 p 28, ja tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06 p 22 märgib järgmist: “Kolleegium nõustub linnakohtuga selles, et detailplaneering on kava, mis määrab edasise tegevuse alused. Ainuüksi detailplaneering ei anna õigust ehitamiseks. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe ja see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus.“
lg 2 kohaselt, kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud tingimustel. Kohus on tuvastanud, et avaldajale kuuluv kinnistu nr.45531 on antud piirkonnas esimesena (1995.a.) moodustatud riigilt müügilepingu alusel omandamisel sellistes piirides nagu ta käesoleval ajal on. Selle kinnistu osas ei ole toimunud osa võõrandamist ega eraldamist, tegemist ei ole olnud AS-ile Tiigi Keskus kuuluva kinnistu nr.964431eraldamisega, vaid iseseisvalt moodustatud kinnistutega. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtu hinnangul ka AS-il Tiigi Keskus
MS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 tulenevalt võib tõendiks dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Puudutatud isikud 2, 3, 4 ja 5 on vaidlustanud esialgse kostja poolt kohtule esitatud OÜ Ehitusekspert esitatud ekspertarvamuses toodud seisukohad üle nende kinnistute juurdepääsude tagamise võimalustes, eelkõige seetõttu, et ekspertiisi läbiviimisest ka nende 20 kinnistuid puudutavas osas ei ole neile teatatud ega eksperdi poolt ka nende arvamusi ära kuulatud. TsMS § 293 lg 2 tulenevalt, kui menetlusosaline on kohtule esitanud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamuse ja isikut ei kuulata üle tunnistajana, siis hinnatakse arvamust dokumentaalse tõendina. Eelnevast tulenevalt, saab kohus asjas esitatud eksperthinnanguid – nii OÜ Ehitusekspert (I, lk 3747) kui ka OÜ Projekteerimiskeskus (II, lk 63-65) esitatud arvamusi arvestada üksnes niivõrd kui nendes toodud andmed ei ole vastuolus vaidlustamata ning ka muude tõenditega tuvastamist leidnud asjaoludega. Kohus leiab, et avaldaja väited tema poolt peamise nõudena üle AS-i Tiigi Keskus kuuluva kinnistu taotleva juurdepääsu kui kasutuses olnud juurdepääsu ja kõige otstarbekama ning naaberkinnistuid kõige vähem koormava tee tagamiseks ei ole põhjendatud. Nimetatud juurdepääsutee taotlemist ei õigusta kohtu hinnangul ka avaldaja väited esialgse kostja poolt lubatud juurdepääsust üle oma kinnistu. Ka puudutatud isik nr 1 (AS Tiigi Keskus) on kohtus selgitanud nimetatud asjaolusid ning põhjendatult leidnud, et tegemist oli vaid ajutise lahendusega, seda enam, et tegelikult avaldaja kinnistul mingit tegevust ei ole toimunud ega toimu käesoleva ajani. Juurdepääsu tee määramisel tuleb arvestada väljakujunenud tavadega, kuid kohus leiab, et käesolevas asjas tava ei kaalu üles puudutatud isiku nr 1 poolt esiletoodud vastuargumente. Riigikohus on leidnud oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, et tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel. Kohus nõustub AS-i Tiigi Keskus vastuväidetega, et avaldaja taotletav juurdepääs ei ole ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääsu tee, vaid puudutatud isiku majandustegevuses kasutuses olev asfalteeritud plats. Nimetatud asjaolud tuvastati ka paikkonna vaatlusel: taotletava juurdepääsu puhul jäävad mõlemale poole tootmisega seotud ehitised, juurdepääs kulgeks vilja vastuvõtusõlme ja elevaatorit ühendava galerii alt ja tootmishoonetega seotud hoonete vahelt üle asfalteeritud platsi (fotod nr 14, 16-19; II, lk 92-94). Kohus möönab, et avaldajal on käesoleval ajal võimalik oma kinnistule pääseda üle AS-ile Tiigi Keskus kuuluva kinnistu ning avaldaja ei ole ka väitnud, et puudutatud isiku poolt oleks talle oma kinnistule pääsemiseks takistusi tehtud. Nimetatud juurdepääsu kasutamine ei tekitaks avaldajale praktiliselt mingeid täiendavaid kulutusi, välja arvatud juurdepääsu alaga hooldamisega kaasnevad kulud ja juurdepääsu kasutamise tasu. Kohus leiab, et olukord seoses avaldaja kavandatud äritegevuse alustamiseks vajaliku alalise juurdepääsutee taotlemisega on võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. Avaldaja kinnistul, kus seni ei ole mingit majandustegevust toimunud ning puudub ka igasugune hoonestus (fotod nr 4-8; III, 86-88), soovib avaldaja alustada laomajandusega seotud äritegevust, mis eeldab eelnevalt ehitistega rajamist ja seejärel ka laomajandusega seotud suhteliselt aktiivset liiklemist. Avaldaja soovitud tähtajatu juurdepääs nii veo- kui sõiduautoga liiklemiseks üle puudutatud isiku AS-i Tiigi Keskus territooriumi, kus toimub aktiivne majandustegevus, oleks kohtu hinnangul kinnistu omaniku huve liigselt kahjustav. Läbipääsu määramine lõhestaks kinnistu ja võib teha võimatuks kinnistu sihipärase kasutamise – vilja vastuvõtmise ja väljastamise suurtes kogustes. Territoorium on suletud ja valvatav ning läbipääsu võimaldamine aktiivseks liiklemiseks võib seada ohtu vilja säilimise tagamise. Territooriumil oleval platsil seisab ja liigub palju veokeid (eriti hooajaliselt) ning sellega võib sealt läbisõitmine osutuda võimatuks. Samuti on põhjendatud puudutatud isiku nr 1 vastuväited selles, et võrreldes teiste juurdepääsu võimalustega, kus tee kulgeb või võib kulgeda kinnistute piiri lähedalt, on läbi puudutatud isiku nr 1 territooriumi tähtajatult tagatav juurdepääsutee määramine antud kinnistu omanikku kõige enam koormav. 21 Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 märkinud, et hagi rahuldamiseks ei ole määrav see, et hageja soovitud tee läbib ainult ühte kinnisasja. „Olenevalt kinnisasja suurusest, tee ja hoonete asukohast sellel ja teistest asjaoludest, võib juurdepääs üle mitme kinnisasja olla nende omanikele vähem koormavam, kui juurdepääs üle ühe kinnisasja selle omanikule“. Kohus leiab erinevad alternatiivseid juurdepääsu võimalusi kaaludes, et avaldajal on oma äriplaanide teostamiseks vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele võimalik rajada oma kinnistu põhjapoolsel piiril ida suunas kulgeval kinnistu osal üle AS-ile HAT-Auto, OÜle I.S.P.K AUTO kuuluvate kinnistute ning seejärel lõuna suunas üle A.K. Renditeenuste OÜ-le ja Varsta Tarvikute OÜ-.le kaasomandina kuuluva kinnistu Narva tänavale välja (vastavalt skeemil tee nr 4; III, lk 99). Avaldaja volitatud esindaja selgituse kohaselt oli algselt juurdepääsu rajamine ka nimetatud suunas mõeldud ning sellest on tingitud ka kinnistu selline kuju - ida suunas kitsa ribana kulgev osa. Nimetatud suunas juurdepääsu rajamise võimalus on ka käesoleval ajal olemas. Kuigi paikvaatlusel tuvastati, et sealt ei ole ilmselt juurdepääs kulgenud ja ka hetkel seal tee puudub, siis juurdepääsu rajamiseks looduslike ega ehituslike takistuste olemasolu vaatlusel ei tuvastatud (fotod nr 6-7; 34-35;II, lk 87; 102-103). Avaldaja ei ole esitanud võimaliku juurdepääsu rajamisega kaasnevate kulutuste arvestust, kuid ei ole välistanud sealt ka käesoleval ajal tee rajamise võimalust ja vajalike kulutuste kandmist avaldaja poolt. Maakatastri keskuse kaardi mõõdistusandmetest nähtuvalt oleks juurdepääsu pikkuseks avalikule teele kokku 193-200 meetrit (II; lk52,53 ), millest 20-meetri pikkuselt ja 6–meetri laiuselt läbiks juurdepääs AS HAT-Auto põhjapoolset serva, siis 20 meetri pikkuselt ja 6-meetri laiuselt kulgeks juurdepääs üle OÜ I.S.P.K.AUTO läänepoolse osa (loodest kagusse, s.o. pöördega lõuna suunas) ja jätkuks sealt põhjast lõunasse A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute kinnistu läänepoolsel osal 160 meetri pikkuselt ning, vastavalt avaldaja taotlusele, 3 meetri laiuselt kuni Narva tänavani välja. Kohus leiab, et kaaludes erinevaid juurepääsuteede võimalusi, on nimetatud juurdepääsu (skeemil nr 4) tagamine koormatavate kinnisasjade omanikele kõige vähem koormavam. AS HAT-Auto ja OÜ I.S.P.K.AUTO seaduslikud esindajad kinnitasid kohtule, et kinnistute omanikud ise nimetatud juurdepääsu alla jäävat maa-ala ei kasuta ja sealt juurdepääsu tagamiseks vastuväited puuduvad, seda juhul, kui tee hooldamise kulud jäävad avaldaja kanda (III, lk 26). A.K.Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kinnisasi on hoonestatud ning tulevikus rajatavate juurdeehituste kohta andmeid ei ole esitatud, arendustegevus on põhimõtteliselt lõppenud, mistõttu olemasolevatel andmetel ei kahjustaks sealt juurdepääsutee tagamine oluliselt omanike poolt kinnisasja kasutust. Juurdepääsu tagamisel võimalikult lähedal kinnistu läänepoolsele piirile koormaks see kinnistu omanikke teistega võrreldes vähem: juurdepääs ei poolitaks kinnistut ega häiriks olulisel määral ka majandustegevust. Kinnistu piirile ehitamine on takistatud piki kinnistu läänekülge ühiskanalisatsiooni- ja sidetrassi kulgemisest (OÜ Projekteerimiskeskuse ekspertarvamus (II, lk. 63-64). Olemasolevat juurdepääsu kasutavad suurel määral ka kinnistu omanikud ning kinnistul tegutsevad äriühingud, samuti jääb ära uue mahasõidu rajamine Narva tänavale. Puudutatud isikud 4 ja 5 on leidnud, et juurdepääsu tee tagamine nende kinnistult on ebamõistlikult kulukas, erinõuete arvestamist vajav (kanalisatsioon, gaas jms tehnovõrgud), ekspluatatsiooniks ohtlik ja avaldaja enda kirjalikes seisukohtades eitavate positsioonidega tõendatud. Kohus leiab, et nimetatud kinnistu läänepoolsel osal kulgevad maa-alused trassid ei takista Narva 23f kinnistult juurdepääsu tee tagamist, samuti ei takista seda raudtee kaitsevööndi olemasolu. Piirangu seab üksnes Raudteeseaduse § 37 lg 3, mis sätestab, et kaitsevööndis on piiratud hoonete ja rajatiste ehitamine juhul, kui seatakse ohtu nähtavus. Ka raudtee ääres paikneva gaasiseadme paigaldise kontrollimiseks on tagatud juurdepääs sama teed mööda, mida kinnitavad paikvaatluse läbiviimisel tuvastatud asjaolud (fotod nr 33-34, II, lk 102103), samuti AS-i Eesti Gaas Võrguteenus Virumaa piirkonna vastus 23.11.2010 avaldaja 22 päringule (III, lk 11). Küttegaasi ohutuse seaduse § 10 lg 1 kohaselt gaasipaigaldise kaitsevööndi ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole ka kaitsevööndi olemasolul välistatud ehitada ehitisi vastavalt gaasipaigaldise omaniku väljastatud tehnilistele tingimustele. Käesolevas asjas ühegi puudutatud isiku kinnistusraamatu väljavõttest taoliste kitsenduste olemasolu ei nähtu. Tõendamist ei ole ka leidnud puudutatud isikute nr 4 ja 5 vastuväited nende kinnistul nr 2457831 väidetava imbala tagamisega seotud takistustest. AS-i Rakvere Vesi kirjas 26.11. 2010 on vaid märgitud, et „sademetevee, drenaaživee ja muu pinnavee juhtimine reovetekanalisatsiooni ei ole lubatud. AS-ile Rakvere Vesi teadaolevalt nimetatud piirkonnas sadevete torustikud puuduvad ja kinnistu omanikel tuleb kaaluda sadevete ärajuhtimise alternatiivseid lahendusi” (III, lk 35). 28.12.2010 kohtuistungil puudutatud isikute nr 4 ja 5 esindaja selgitusel on vajalik tagada antud piirkonnas sadevete imbumine maasse, mida takistaks kõvakattega tee rajamine (kohtuistungi protokoll; III, lk 105). Avaldaja lepingulise esindaja kinnitusel ei taotle aga avaldaja kõvakattega juurdepääsutee ( asfalttee) rajamist, mis takistaks sadevete imbumist maasse; samuti on avaldaja nõus osalema vastavate lahenduste leidmisel (kohtuistungi protokoll, III, lk 108). Käesoleval ajal ei ole ka puudutatud isikutele nr 4 ja 5 kuuluval kinnistul tegemist suletud territooriumiga. A.K.Autoteenindus OÜ 23.11.2010 esitatud kirjas „Ettepanek Varsta Tarvikute OÜ-le” on tehtud vaid ettepanek turvalisuse suurendamiseks ja varguste vähendamiseks piirata Narva 23 f majaesine territoorium, kuna sellel asuvad avariilised sõidukid (III, lk 36). Kas ja kui suures ulatuses territoorium tegelikult piiratakse, ei ole veel teada ning kohtu hinnangul oleks ka piirdeaia rajamisel võimalik korraldada avaldajale läbipääsu tagamine vähem koormavalt kui seda on AS-i Tiigi Keskus tootmisega seotud territooriumi läbimisel tootmisega seotud ehitiste vahelt. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et üksnes avaldaja poolt kasutatava juurdepääsutee rajamise ja hooldamise kulud peavad jääma täielikult avaldaja kanda. Kuna aga kohtu poolt avalduse rahuldamisel skeemil märgitud juurdepääsutee nr 4 puhul ei ole tee täpne kulgemine ja selle kasutamine teiste puudutatud isikute poolt enne juurdepääsu rajamist teada, siis kohus leiab, et nimetatud kohustuste kandmise küsimust antud asja raames ei ole võimalik lahendada ning vastavate kohustuste kandmises ja jagamises on osapoolte vahel võimalik kokku leppida hilisemalt lepingute sõlmimisega. Kohus ei pea põhjendatuks määrata juurdepääs avaldaja kinnistule üle OÜ Albiost (puudutatud isik nr 2) kinnistu nr 3716031, asukohaga Narva 19 Rakveres (skeemil juurdepääs nr 2). Nimetatud kinnistult juurdepääsu rajamine ei ole otstarbekas ning võib kaasa tuua põhjendamatult suuri kulutusi nii kinnistu omanikule kui ka juurdepääsu taotlejale. Kinnistul puudub juurdepääsutee (II, lk 97) ja see tuleks kogu pikkuses üle kinnisasja ehitada. Juurdepääsutee rajamisel ka piki kinnistu idapoolset osa kaasneksid kinnistul paiknevate elektrirajatistega - alajaam (paikvaatluse fotod nr 11,25, II, 90, 98) ja maakaabelliinid – seotud piirangutega kaasnevad kulutused vastavate projektide tellimiseks, samuti vajadusel kaabelliinide ümbertõstmiseks. Nimetatud asjaolusid on välja toodud ka Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Ida piirkonna Rakvere käidukorraldaja Andrus Retsold`i poolt puudutatud isiku päringule saadetud vastuses. Kuigi tegemist on vaid AS-i Eesti Energia ühe töötaja arvamusega, nähtuvad kinnistul paiknevad kaabelliinid ka maakatastri kitsenduste väljavõttelt (III, 61). Kinnistul puudub ka idapoolse piiri lähedalt otse lõuna suunas juurdepääsu rajamisel Narva tänavale peale- ja mahasõidu olemasolu (foto nr 24, II, lk 97) ning vastavalt Rakvere Linnavalitsuse antud arvamusele 22.10.2009 (II, lk 14-15) ja 03.12.2010 (III, lk 24) ei oleks sealt tiheda liiklusega Narva tänavale uue väljasõidu rajamine uue tekkiva ristmiku tõttu soovitav. Mõeldav ei ole ka juurdepääsu rajamine Narva 19 kinnistult Narva tänavale juba olemasoleva värava kaudu (OÜ Ehitusekspert eksperthinnangu skeemil (I, lk 53) ajutise juurdepääsuna nr 2 märgitud tee; paikvaatluse fotod nr 22, 26, II, lk 96), sest tee kulgeks diagonaalselt üle kinnistu ning takistaks oluliselt kinnistu omanikul selle hoonestamist. Samuti väheneks selliselt juurdepääsu kulgemisel kogu krundi väärtus oluliselt. Nimetatud varianti 23 ei poolda ka Rakvere Linnavalitsus oma 22.10.2009 antud seisukohas: „Maakorralduslikult ei ole otstarbekas juurdepääsu paiknemine kinnistu keskosas või selle lähedal, sest selline asukoht võib olla takistuseks eelkõige kinnistu hoonestamisel ja ka kasutamisel” (II, lk 1415). Kohtu hinnangul ei ole võimalik juurdepääsu tagamine ka AS-ile HAT-Auto (puudutatud isik nr 3) kuuluva kinnistu Narva 23 d kaudu lõuna suunas avalikult kasutatavale teeni, kuigi nimetatud juurdepääs võrreldes teiste alternatiivselt esitatud variantidega oleks kõige lühem (90 meetrit). Arvestades aga asjaolu, et taotletud juurdepääs kulgeks läbi AS HAT-Auto kinnise territooriumi (sisehoov; fotod nr 9-10, 28-29) vahetult teenindushoone kõrvalt ning teenindushoonesse sisse- ja väljapääsuna kasutatavate väravate eest (fotod nr 12, 29) ja läbiks ka sõidukite parkimisala, siis selliselt juurdepääsu tagamine (eriti veoautodega juurdepääsu puhul) halvaks ettevõtte igapäevase majandustegevuse ja võib olla ka ohtlik territooriumil pargitud sõidukitele. Seega kokkuvõtteks, hinnates kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid kogumis ning kaaludes avaldaja õigustatud huvi ja vajadust oma kinnistule juurdepääsu saamiseks seal majandustegevuse alustamiseks ja sellega seonduvalt ka hoonete ehitamiseks ning erinevate võimalike juurdepääsude tagamisega üle võõraste kinnisasjade nende kinnistute koormamist, leiab kohus, et kõige vähem koormavam on juurdepääsu tagamine alternatiivsetena esitatud variantidest vastavalt avaldaja skeemil märgitud variandile nr 4, s.o. kulgemisega avaldajale kuuluva kinnistu põhjapiirilt ida suunas üle AS-ile HAT-Auto ja OÜ-le I.S.P.K.AUTO kuuluvate kinnistute osa ja seejärel põhjast lõunasse üle A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ kaasomandina kuuluva kinnistu läänepoolses servas kuni Narva tänavale välja. Rahuldamisele kuulub ka avaldaja taotlus juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse märkuse tegemiseks. Nimetatud märkuse kandmise võimalus tuleneb kinnisasja kitsendusi reguleerivast üldsättest -
lg 3, mille kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud kinnistusraamatusse.
lg 1 sätestatud juurdepääsuõiguse kohtulahendi alusel siduvaks muutmine kolmandatele isikutele kinnistusraamatu kandega on seega võimalik kinnistusraamatusse sellekohase märke (
Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt ei ole välistatud ka
lg 1 alusel ettenähtud juurdepääsu tasu kajastamine kinnistusraamatusse märkuse tegemisel. Rahuldades avaldaja taotluse 21.12.2010 täpsustatud avaldusele lisatud skeemil märgitud juurdepääsu tee nr 4 määramiseks, peab kohus vajalikuks kaaluda avaldaja märgitud juurdepääsu tasu suuruse põhjendatust. AS HAT-Auto ja OÜ I.S.P.K. AUTO seaduslikud esindajad on kinnitanud kohtule nimetatud juurdepääsu rajamise osas vastuväidete puudumist seoses asjaoluga, et nad ise vastavat osa oma kinnisasjast ei kasuta. Samuti on nad nõustunud avaldaja märgitud tasu suurusega. A.K. Renditeenuste OÜ ja Varsta Tarvikute OÜ on vaidlustanud nii nendele kuuluva kinnistu kaudu juurdepääsu tagamise kui ka avaldaja märgitud tasu suuruse. Puudutatud isikud on leidnud, et määratav tasu peaks olema vähemalt 2000 krooni kuus. Vastava summa arvestuse aluseks olevaid objektiivseid näitajaid ei ole nad esitanud. Kohus leiab, et arvestades avaldaja soovitud juurdepääsu - 50 sõiduauto ja 30 veoautodega liiklemiseks kuus - ning määratava juurdepääsutee kulgemist ka puudutatud isikute poolt nende majandustegevusega hõlmatud alal (kinnistul olevate ehitiste juurde sõiduks ning parkimiseks), siis on avaldaja taotletud tasu juurdepääsu talumise kohustuse hüvitamiseks ebamõistlikult väike. Arvestades ka asjaolu, et avaldaja soovib juurdepääsu äritegevuse alustamiseks ning tulu saamiseks, siis peab kohus põhjendatuks oluliselt suurendada tasu arvestamisel avaldaja poolt rakendatud koefitsienti ning rakendab tasu arvestamisel koefitsienti
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.