§ -dele 60 lg 1, 61 lg 1 p 1, 407. Menetluse käik Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Kohus loeb kostjatele hagimaterjalid kättetoimetatuks
lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva teatisega dokumendi kättetoimetamise kohta Soome Vabariigi kompetentse kohtu kaudu 16.09.2011.a. (tl 64-66). Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavaldusele tõenditana lisatud ärakirjadega: 30.09.2010.a nõude loovutamise teatis (tl 5); 31.08.2007.a. sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx (tl 6); 19.06.2007.a. sõlmitud liitumisleping nr xxxxxxx ( tl. 7), 29.11.2005.a korraldusega nr 116 X AS-i tegevdirektori poolt kinnitatud liitumislepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused (tl 16-27); 01.12.2007 arve nr 0019681179 summas 7 682,72 krooni (tl 8-9); 01.11.2007.a arve nr 0019516143 summas 5 152,73 krooni (tl 10-11); 01.10.2007.a arve nr 0019349779 summas 4 299,19 krooni (tl 12-13); 01.09.2007.a arve nr 0019183724 summas 378,96 krooni (tl 14-15 ). Kohtu hinnangul on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks 3 määratud tähtpäeval. Üldtingimuste p 5.2.2. kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 6.1.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda liitumislepingu sõlmimisega võetud kohustuste täitmist kostjalt. Üldtingimuste p 6.1.2 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Liitumislepingud nr xxxxxxx ja xxxxxxx näevad ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas ning võimalike võlgnevuste sissenõudmiskulud kannab kostja. Menetluskulud
lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas
Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 102,25 eurot, kokku 150,18 eurot ja õigusabikulud summas 191,73 eurot..
p 7 kohaselt on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata
Kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada (
Seega on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 47,93 eurot.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 150,18 eurot ja õigusabikulud summas 191,73 eurot. Vastavalt
Annemarie Gerassimov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.