2-09-46185 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-0
) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja on seisukohal, et poolte vahel olev võlasuhe on töövõtu suhe
§635
lg mõttes.
§ 635
lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud koostööleping on sisustatud käsundussuhtele omaste tunnustega st, et üks isik – käsundisaaja- osutab teisele isikule-käsundiandjale- teatud teenuseid. Vastavalt koostöölepingu neljanda jaotisele oli hageja kohustuseks anda igakülgset toetust projektide arendusse, vastutada nende vormistamise eest vastavalt taotluste esitamise protseduurireeglitele (p. 4.2), vastutama rahastamisallikate valiku ja projektitaotluste tähtaegse koostamise eest (p. 4.3), kontrollima iga taotluse komplektsust ja sisu enne selle esitamist rahastajale (p. 4.4). Seega hageja kohustus oli määratletud üldsõnaliselt. Kostja kohustuseks oli vastutada projekti sisulise külje eest, anda vajamineva projektiga seotud informatsiooni, toetuse personali jm ressursside näol, mida firma selles töös vajab ja vajadusel vormistama volikirju projektitaotlustega seotud asjaajamiseks. Vastavalt jaotisele 5 leppisid pooled täiendavalt kokku võimaliku projektide teostamisega seonduvalt koostöö osas. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et tegemist on tulevikku suunatud konkretiseerimata projektidega. Seega eeltoodud koostöö leping ei ole suunatud konkreetse tulemuse saavutamiseks. Poolte vahel sõlmitud leping on kestvusleping st hageja osutas korduvalt teenust ja vastavalt lepingule 3 aasta jooksul. Hageja kui käsundisaaja kohustuseks juhinduvalt
§-st 24 lg-st 1 on selline kohustuse liik, mille kohaselt peab kohustatud isik tulemuse saavutamiseks tegema kõik mõistlikult võimaliku ja tulemus ei sõltu ainult käsundisaajast vaid ka käsundiandjast tulenevatest asjaoludest. Seega peab käsunditäitja oma kohustusi täitma eesmärgipäraselt. Samas kui on pooled kokku leppinud mingis konkreetses tulemuses, siis tulemuse saavutamata jätmine ei ole iseenesest lepingu rikkumine. Pooled leppisid kokku tulemuse saavutamisel tulemustasu suuruses. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud leping on käsundusleping.
- Koostöölepingu punkti 6.1 alusel ühe nädala jooksul peale lepingu allkirjastamist maksab klient hagejale 25 000 krooni ühekordse fikseeritud summana. Lepingu punkti 6.2 järgi projektide taotluste heakskiitmisel rahastaja poolt maksab klient hagejale tulemustasu projektide kaudu kliendi poolt saadavast finantseeringust, mis tuleb ükskõik millisest allikast hageja poolt tehtud taotluse tulemusena. Tulemustasu suurus sõltub finantseeringu suurusest järgmiselt: finantseering alla 500 000 krooni – 7%, kuid mitte vähem, kui 20 000 krooni, 500 001-1 600 000 krooni – 6%, kuid mitte vähem, kui 35 000 krooni. Fikseeritud ja tulemustasudele lisandub käibemaks. Tulemustasu makstakse alati kahe nädala jooksul arvates iga heakskiidetud projekti esimese finantseeringu saamisest. Klient kohustub sellega seoses edastama hagejale koopiad kõigi saadud finantseerimisotsuste osas ühe nädala jooksul arvates finantseerimisotsuse saamisest. Hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,1% päevas. Lepingu punkti 6.6 alusel juhul, kui rahastaja poolt eraldatud finantseering jääb osaliselt või täielikult kasutamata kliendi/taotleja süü läbi (kliendipoolne vabatahtlik rahastamisest loobumine, ebakorrektne asjaajamine, rahastamislepingu tingimuste rikkumine vms), kuulub tulemustasu väljamaksmisele hagejale täies ulatuses. Lepingu punkti 7.5 järgi lepingu kehtivuse ajal viib klient kõigi eelpool mainitud plaani kohaselt koostatavate Euroopa Liidu projektide või muude rahvusvahelisel finantseerimisel põhinevate projektide või muude rahvusvahelisel finantseerimisel põhinevate projektide finantseerimise läbi kooskõlas hagejaga. Lepingu kehtivuse ajal ei tee klient koostööd hageja võimalike konkurentidega projektide osas, mis on toodud projekti plaanis, v.a juhul, kui hageja kirjalikult kinnitab, et ei suuda projekti teostada.
- 21.04.2008 ja 30.04.2008 projektdokumentatsiooni üleandmise ja vastuvõtmise aktidega (tl 1112) on tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud valmis projektitaotluse „Hotelli VM turismitoote 5 2-09-46185 kontseptsiooni väljatöötamine“ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) esitamiseks ja valmis projektitaotluse „VM puhke- ja majutusega seotud infrastruktuuri arendamine“ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniametile (PRIA) esitamiseks. Kuigi aktid on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja Urve Luuri poolt alles 26.03.2009 (tl 64 ja 225) ei tähenda, et valmis projekte ei antud kostjale üle. Projektide üleandmist tähtaegselt tõendavad ka asjaolud, et EAS-ile on projektitaotluse „Hotelli VM turismitoote kontseptsiooni väljatöötamine“ üle andnud 10.03.2008 hageja seaduslik esindaja KJ(tl 73-98) ning asjaolu, et PRIA-le oli taotluse esitamise tähtaeg hiljemalt 30.04.2008 (tl 205-207). Kostja ei oleks PRIA-lt toetust saanud, kui hageja ei oleks projekti õigeaegselt üleandnud ning kostja ei oleks projekti õigeaegselt PRIA-le esitanud. Kohus leiab, et kui hagejal ei oleks vaidlusaluse projektiga mingit puutumust, siis ei oleks taotlus esitamiseks PRIA-le hageja käes olnud taotlusele lisatavaid dokumente, mille üleandmine on tõendatud (tl 99-190). Kostja ei ole tõendanud, et taotlus on esitatud oluliste puudustega, mille parandamiseks pidi hageja sõlmima koostöölepingud T OÜ-ga (tl 61-63) ja OÜ-ga R (tl 231-233), see, et kostja on sõlminud nimetatud äriühingutega koostöölepingu, ei tähenda, et nad oleks kõrvaldanud puuduseid taotlustes, mis esitati PRIA-le 30.04.
- Kohus soovib märkida, et kostjal oli 21.12.2007 sõlmitud lepingu järgi vastutus projekti sisulise külje eest. Seega ei ole välistatud koostöölepingud teiste äriühingutega, et täita omapoolne lepingust tulenev kohustus. Kohus leiab, et asjaolu, et kostjal paluti hilisemalt täpsustada esitatud taotlust, ei tähenda, et hageja ei koostanud seda algusest lõpuni. Taotluse koostamist hageja poolt kinnitab kirjavahetus kostja töötajaga ja kolmandate isikutega märtsis, aprillis 2008 (tl 42-49). Tõendamata on ka kostja väited, et kostja taganes poolte vahel 21.12.2007 sõlmitud lepingust. Vastupidiselt on kostja kasutanud veel hageja teenuseid peale taotluste valmimist ja taotluste esitamist EAS-ile ja PRIA-le paludes hagejale koostada ka EAS-ile projekti lõpparuande, milline on hageja töötaja MK poolt EAS-ile üle antud 02.09.2009 (tl 191-204). Samuti on kostja palunud infot PRIA taotluse menetlemise kohta 26.08.2008 ning hageja on koostanud veel kaaskirja lisadokumentidele 06.10.2008 (tl 208-209). Seega on alusetud ja tõendamata kostja väited, et kostja on hagejaga koostöö lõpetanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei saanud esitada oma nimelt dokumente, kuna taotlejaks oli kostja, kes pidi ka kõik dokumendid allkirjastama, seega vastuväited selles osas on ainetud. 24.04.2008 EAS-i otsusega on tõendatud, et EAS tunnistas taotleja kostja ja tema poolt esitatud taotluse nõustamistoetuse saamiseks vastavaks ja rahuldas kostja esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetust 40 000 krooni (tl 13), mille alusel esitas hageja kostjale tulenevalt poolevahelise lepingu punktist 6.2 04.12.2008 arve nr 036/2008 summas 23 600 krooni (tl 16). Seisuga 26.02.2009 rahuldas PRIA kostja nimel esitatud taotluse ning eraldas kostjale toetuse 1 563 660 krooni (tl 15), mistõttu esitas hageja kostjale 30.06.2009 arve nr 030/2009 summas 110 707,10 krooni (tl 17). Kostja märgib, et PRIA toetas kostja projekti 1 248 772,98 krooniga, seega oluliselt vähemas mahus, kui rahastamisotsuses on märgitud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei rikkunud 21.12.2007 sõlmitud poolte koostöölepingus märgitud kohustusi, hageja töö tulemusena määrati kostjale PRIA-st toetus summas 1 563 660 krooni (tl 15). Vastavalt koostöö lepingu punktile 6.6 ei mõjuta tulemustasu suurust asjaolu, et mingil põhjusel jäi kostjal määratud toetus osaliselt kasutamata. Kohus leiab, et PRIA peadirektori vahepealne käskkiri taotluse rahuldamata jätmise kohta ei mõjuta lõpptulemust st otsust, millega määrati kostjale toetus. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja esitatud arved kostjale tulenevalt pooltevahel sõlmitud lepingu punktist 6.2 on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele summas 8 583,79 eurot (134 307,10 krooni). 25.
§ 101
lg 1 p 1, ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud 6 2-09-46185 intressimäär. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus arvestada mitteõigeaegselt tasutud arvetelt viivist 0,1% päevas. Hageja on kostjat viivise nõudmisest teavitanud 12.02.2009 viivisearvega nr 015/09 summas 1 463,20 krooni, 01.07.2009 viivisearvega nr 029/09 summas 3 280 krooni ja 21.08.2009 viivisearvega nr 038/2009 summas 12 329,21 krooni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivise 897,43 eurot (14 041,70 krooni) ja viivise 0,1% päevas põhivõlgnevuselt alates 15.09.2009 kuni põhinõude täitmiseni Menetluskulud 26. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda 100% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7