Obsah (10)

§ 218§ 187§ 272§ 162§ 414§ 217§ 438§ 232§ 649§ 271

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-19379 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ande Tänav, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2011, Tallinn Tsivii

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Osaühing Kerolli esitas 15.05.2008 hagi kostjate BeautySalon OÜ, Merike Jesaare ja Silje Stokkeby vastu 77 013,01 krooni saamiseks; paludes välja mõista OÜ-lt BeautySalon solidaarselt Merike Jesaarega 250 000 krooni ja solidaarselt Silje Stokkebyga 250 000 krooni. Hageja esitas 25.06.2008 hagi täiendused, mille kohaselt palus ta välja mõista Silje Stokkebylt 250 000 krooni ja Merike Jesaarelt 221 549,29 krooni. Harju Maakohtu otsusega kuulutati 04.06.2008 välja BeautySalon OÜ pankrot. Maakohus jättis 04.09.2008 hagi BeautySalon OÜ (pankrotis) osas läbi vaatamata. Maakohus peatas 05.12.2008 kostjate taotlusel menetluse antud asjas kuni tsiviilasjas 2-0853583 tehtava lahendi jõustumiseni. Menetluse peatamise aluseks olnud lahend tsiviilasjas nr 2-08-53583 jõustus 18.05.

1. Kohtu algatusel uuendati menetlus 03.09.
2. Hageje esitas 20.10.2010 hagi täienduse, mille kohaselt hageja vähendas nõuet kostjate vastu summani 250 000 krooni ja palus välja mõista kostjatelt solidaarselt 250 000 krooni. Hageja ja Beautysalon OÜ (edaspidi „üürnik“) sõlmisid 05.04.2006 üürilepingu, millega hageja andis ALG Liisingu AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel hageja valduses oleva Lootsi 3A-164 äriruumi üürnikule üürile. Üürileping sõlmiti tähtajaga 17.04.2006 kuni 15.05.
3. Mais 2006 omandas hageja äriruumi ALG Liisingu AS-lt. Hageja ja üürnik uuendasid esialgset lepingut ning pidasid vajalikuks muuta lepingu p 1.5, jättes välja esialgses lepingus olnud kokkuleppe, mille kohaselt üürniku poolt ruumides tehtud parendusi ei hüvitata. Üürnik ei täitnud üüri ja kõrvalkulude maksekohustust nõuetekohaselt, mistõttu nõudis hageja lepinguga võetud kohustuse täitmise tagamiseks tagatist. 09.05.2007 sõlmisid hageja ja kostjad käenduslepingud, millede kohaselt kostjad võtsid endale kohustuse tagada üürniku kohustusi kumbki maksimummääras 250 000 krooni. 12.11.2007 seisuga moodustas üürniku üüri, kõrvalkulude ja viivisintressi võlgnevus 164 198,17 krooni. Hageja edastas 12.11.2007 üürnikule hoiatuse, et kui üürnik ei likvideeri kõiki võlgnevusi hiljemalt 31.12.2007, lõpetab hageja üürilepingu alates 13.02.
4. Maksekohustuse meeldetuletamiseks saatis hageja üürnikule kirjalikud teated 03.01.2008, 17.01.2008 ja 25.01.
5. Üürnik võlga ei likvideerinud, vaid esitas 30.01.2008 omapoolse tasaarvestamisavalduse 504 239,70 krooni ulatuses. Hageja üürniku tasaarveldust ei tunnistanud ja lülitas13.02.2008 üüripinnal elektri välja. Üürnik üürilepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ja üürileping lõppes alates 13.02.
6. 2 Hageja ja üürnik allkirjastasid 06.03.2008 ruumide üleandmise-vastuvõtmise ja olukorra fikseerimise akti, milles konstateeriti üürilepingu lõppemine ning 06.03.2008 anti hagejale üle ruumide otsene valdus. Seisuga 06.03.2008 oli hageja arvestuste järgi üürniku üürivõlg 254 765,61 krooni, kõrvalkulude võlg 36 788,94 krooni, üürniku poolt lõhutud kapplaua Technoline ja ukse klaaspaketi maksumus 9 812,83 krooni, seega põhivõlg kokku 301 367,38 krooni, millele seisuga 07.05.2008 lisandusid leppetrahv summas 93 168.90 krooni ja viivis summas 77 013,01 krooni. Üürnik ei eitanud üüri ja kõrvalkulude maksekohustuse täitmatajätmist, kuid väitis, et teostas üüri ja kõrvalkulude tasaarvestuse üüripinnale tehtud mitteeemaldatavate investeeringutega. Üürnik ei ole hagejalt muudatuste või parenduste tegemiseks vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 285 lg-le 1 nõusolekut küsinud. Üürnik teostas oma vahendite arvel lubatud klaasseinte paigaldamise. Parendustena käsitas üürnik ka väidetavat ventilatsioonisüsteemi parendamist (ümberehitamist), kanalisatsiooni ja veetorustiku täiendavat paigaldamist ning täiendavate valveseadmete paigaldamist, mille kohta aga mingeid tõendeid või projektdokumentatsiooni ei ole esitanud ning mida hageja visuaalse vaatluse teel ei ole tuvastanud. Puuduvad tõendid selle kohta, et üürniku kulutuste tulemusena oleks üürilepingu objektiks olnud äriruumi väärtus suurenenud. Samuti ei ole üürnik märkinud, mil viisil pidi kostja saama tehtud kulutustest kasu. ALG Liisingu AS nõusolek ei asenda üürileandja nõusolekut ega too üürileandjale kaasa hüvitamise kohustust. Paigaldatud klaasvaheseinad ei oma hageja jaoks mingit praktilist kasutusväärtust ning nende paigaldamise tõttu ruumide väärtus ei tõusnud. Ruumide näol on tegemist äripinnaga, mida võib kasutada väga erineval otstarbel. Klaasvaheseinad omavad väärtust üksnes ja ainult ilusalongipidajale. Hagejal selliseks otstarbeks aga ruume turu küllastatuse tõttu välja üürida ei õnnestu. Hüvitisnõude esitamisel lasub tõendamiskoormus üürnikul, kes peab tõendama, millised parendused ja muudatused on tehtud, üürileandja nõusolekut ja üürilepingu esemeks oleva asja väärtuse tõusu. Üürniku poolt paigaldatud klaasvaheseinad ja ribikardin on eemaldatavad ruume kahjustamata ning üürnikul oli üürilepingu lõppemisel täielik õigus need ära võtta, milleks üürnikule mingeid takistusi ei tehtud, üürileandja soovis nimetatud esemetest vabaneda. Kostjate vastus Kostjad ei tunnistanud hagi ning leidsid, et hagi on alusetu ja põhjendamata. Vastuväidete kohaselt mõningate majanduslike raskuste tõttu tekkis üürnikul hageja ees võlgnevus, mille tagamiseks sõlmisid kostjad 09.05.2007 hagejaga käenduslepingud kumbki 250 000 krooni suuruses maksimaalses vastutusmääras. Kostjad esitasid hagejale peale lepingu ülesütlemist tasaarveldusavalduse. Kostjate vastuväite kohaselt on lepingu ülesütlemine hageja poolt tühine, kui üürnikul on õigus üürinõue tasaarvestada ja üürnik teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist (VÕS § 316 lg 2). Antud juhul on üürnik teinud äriruumide parandamiseks ja muutmiseks kulutusi, millega on hagejale kaasnenud püsiv lepingu objekti väärtuse suurenemine. Üürnik tõstis äriruumide väärtust nii üldehitustöödega (kanalisatsioon, vesi, torustik, ventilatsioon), valveseadmete paigaldusega kui ka ruumide sisustamisega kokku summas 504 239,70 krooni. Seega võib üürnik vastavalt VÕS § 286 lg-le 1 nõuda hagejalt nimetatud summa hüvitamist. Hageja väide, et üürnik ei kasutanud VÕS § 316 lg-s 2 toodud kohese tasaarvestusavalduse esitamist, on alusetu. Üürnik tegi hagejale tasaarvestusavalduse 3 kohe pärast seda, kui sai kätte 03.01.2008 ülesütlemisavalduse. Hageja 11.12.2007 saadetud lihtkiri ei vastanud ülesütlemisavalduse kriteeriumitele ning polnud seega ülesütlemisavaldusena käsitatav. Hageja väidab pahatahtlikult, et üürnik ei ole saanud luba parenduste ja muudatuste tegemiseks lepingu objektil. Üürniku esindaja esitas 03.04.2006 äriruumide muudatuste kavandi koos selgitusega paberkandjal lepingu teisele poolele. Kui üürnik otsis endale äriruume, tutvustas just hageja esindaja end lepingu objekti omanikuna ning temaga toimus ka kogu asjaajamine. Hageja oli teadlik äriruumide kasutamise sihtotstarbest ja tehtavatest muudatustest. Lepingu punkti 2.
7. kohaselt äriruumide kasutamise sihtotstarbeks oli ilusalong. Üürnik kasutas kogu lepingu kehtivuse ajal äriruume vaid sihtotstarbeliselt ning on käitunud heaperemehelikult. Meelevaldne on hageja väide, et hageja polnud teadlik tehtavatest muudatustest ja nende vajalikkusest. Omaniku ja hageja nõusolek parenduste ja muudatuste tegemiseks oli olemas ning üürniku tegutsemine oli õiguspärane. Hageja väide, et üürilepingu p 1.
8. välistab üürniku poolt äriruumides tehtud parenduste hüvitamise üürnikule, on alusetu ja kostjatele arusaamatu. Hageja ja üürniku vahel ei ole üürnikule parenduste hüvitamist välistavat kokkulepet, mistõttu oli üürniku tasaarvestuse nõue põhjendatud ning õigusliku alusega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistes osaühingu Kerolli kasuks Merike Jesaarelt ja Silje Stokkeby’lt solidaarselt 15 977,91 eurot. Otsuse kohaselt on hagi esemeks hageja käenduslepingutest tulenev solidaarne nõue kostjate/käendajate vastu 250 000 krooni saamiseks. Kohus tuvastas järgnevad asjaolud, mille osas vaidlus puudus: - 05.04.2006 äriruumide kasutusse andmise lepinguga andis hageja ALG Liisingu AS-iga sõlmitud liisingulepingu alusel hageja valduses oleva Lootsi 3A-164 äriruumi üürnikule BeautySalon OÜ ajutiseks kasutamiseks. - 04.06.2008 Harju Maakohtu otsusega kuulutati välja BeautySalon OÜ (üürniku ) pankrot. - 24.05.2006 sõlmitud kokkuleppega korteriomandi üleandmise kohta, hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepinguga omandas hageja ALG Liisingu AS-ilt äriruumi, mille kohta tehti kanne kinnistusraamatusse 26.06.
9. - 09.05.2007 sõlmisid hageja ja kostjad Silje Stokkeby ja Merike Jesaar käenduslepingud, mille kohaselt kostjad võtsid endale kohustuse tagada üürniku kohustusi kumbki 250 000 krooni ulatuses. - Üürileping lõppes alates 13.02.2008 ning 06.03.2008 allkirjastasid hageja ja üürnik ruumide üleandmise-vastuvõtmise ja olukorra fikseerimise akti, millega konstateerisid hageja ja üürnik üürilepingu lõppemist ning üürnik andis ruumide otsese valduse üle hagejale. Üürnik ei eitanud võlgnevuse olemasolu, vaid esitas hagejale tasaarvelduseavalduse seoses tema poolt üüripinnale tehtud mitteeemaldatavate investeeringutega summas 504 239,70 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku parenduste ja muudatuste tegemiseks. Vaidlus on ka selles, kas ja millisel määral on parenduste tulemusena üüritud asja väärtus suurenenud ja kuivõrd on hageja saanud üürniku poolt tehtud kulutustest kasu. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad vastutavad hageja ees 3-nda isiku üürivõlgnevusest tekkinud kohustuse täitmise eest. 4 Hageja on tõendanud esitatud arvetega üürniku üüri ja kõrvalkulude võlad, samuti on tasumata lõhutud kapplaua eest ja ukse klaaspaketi eest kokku summas 19 260,89 eurot, millele lisanduvad leppetrahvi nõue 5 954,58 eurot ja viivis 4 922,03 eurot. VÕS § 285 lg 1 kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Uuendatud lepingu p 5.2.5 alusel pidi üürnik kooskõlastama kõik äriruumides tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult hagejaga. Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-53583 (jõustunud 18.05.2010), OÜ BeautySalon (pankrotis) hagis OÜ Kerolli vastu 176 706,80 krooni saamiseks, on tõendatud, et üürnikul puudub hageja vastu kahju hüvitamise nõue, tulenevalt asjaolust, et üürnik on teinud äriruumides parendusi. Eelnimetatud asjas Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium leidis, et VÕS § 286 lg-te 1 kohaldamise imperatiivseks eelduseks on muu hulgas VÕS § 285 lg 1 järgi parenduste tegemiseks üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolek, millist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekut hagejalt ei ole saadud. Seega puudus üürnikul ka nõue, mida hagejaga tasaarvestada.

§ 272lg.

2 kohaselt on dokumentaalne tõend kohtulahend teistes kohtuasjades, antud juhul jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-53583, seda enam, et seoses eelnimetatud asja lahendamise tõttu oli peatatud ka tsiviilasja nr 2-08-19379 lahendamine. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 150 järgi kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Kostjate kohustus tuleneb 05.04.2006 sõlmitud Lootsi 3A nr 164 äriruumide kasutusse andmise lepingust, selle uuendusest ning 09.05.2007 sõlmitud käenduslepingutest. Kostjad ei ole üürivõlgnevuse summale ega kokku lepitud käendussumma piirmäärale vastuväiteid esitanud. Üürilepingu ülesütlemine oli õiguspärane ning kostjad on kohustatud oma vastutuse ulatuses hüvitama hagejale üürivõlgnevuse. Maakohus mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt üürivõlgnevus summas 15 977,91 eurot.

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 3 alusel jättis kohus poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on rikkunud

§ 414

lg 2 p-s 2 sätestatud protsessinormi, jättes arvesse võtmata, et kostjad teatasid 12.03.2011 kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks, kuid kohus asus asja sisuliselt lahendama. Kostjatel ei ole juriidilist haridust, et ennast ise esindada ja neil lõppes ootamatult õigusabileping esindajaga.

§ 217

lg 2 ei võta isiklik osavõtt menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat või nõustajat. 5 Kohus on tuginenud oma otsuses tsiviilasja nr 2-08-53583 raames tuvastatud asjaoludele. Tuginedes

§ 438

lg-le 1,

§ 232

lg-le 1 ja

§ 232

lg-le 2 ei saa tsiviilasjas nr 2-08-53583 tehtud kohtuotsuse põhjal lugeda käesoleva tsiviilasja asjaolud tuvastatuks. Kohtul on kohustus iga tsiviilasja raames selgitada välja faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kostjad ei saanud osaleda tsiviilasja nr 2-08-53583 arutamisel, sest neil puudus selleks õiguslik alus. Kostjatel puudus võimalus esitada tõendeid ja umber lükata vastaspoole väiteid teises tsiviilasjas, mis on käesoleva tsiviilasja lahendamise aluseks võetud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-08-53583 p 25 on kirjas, et vastustaja valduses on BeautySalon OÜ-le (pankrotis) kuuluv vara, mille väärtus on kostjatele teadaolevalt 274 101,50 krooni. Seega oleks pidanud vähenema ka hageja nõude suurus. Kostjatele ei antud võimalust vaielda nõutava summa suuruse üle, sest OÜ BeautySalon(pankrotis) varade hageja valduses olek tuli ilmsiks vahetult enne 14.03.2011 kohtuistungit. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud vastustaja esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Apellantide väidetel maakohus rikkus kostjate õigusi, arutades tsiviilasja ilma nende osavõtuta. Õige on, et

§ 217

lg 1 järgi menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. 14.03.2011 kohtuistungi protokollist nähtub, et kostjad ei ilmunud kohtuistungile, kuigi olid teadlikud kohtuistungi ajast. Kolm päeva enne kohtuistungit teavitas kostjate esindaja, et kokkuleppel kostjatega lõppes käsundusleping. Seega apellatsioonkaebuses olev väide, et õigusabileping lõppes ootamatult, ei vasta kostjaid esindanud vandeadvokaat Armand Reinmaa teatele, et leping lõpetati nimelt poolte kokkuleppel. Kostja Merike Jesaar taotles kohtuistungi edasilükkamist põhjusel, et ta soovib jätkata läbirääkimisi hagejaga. Kui kompromissi ei suudeta saavutada, siis otsib ta uue esindaja ning sellisel juhul on ta sunnitud esitama taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kolleegium on seisukohal, et kui kompromissi ei saavutatud ning kostja Merike Jesaar ei suutnud uut esindajat leida, tuli tal isiklikult kohtuistungile ilmuda, mida ta ei teinud. Kostja Silje Stokkeby ei ilmunud samuti 14.03.2011 kohtuistungile ning ka ei teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest. Mingit mõjuvat põhjust kostjate kohtuistungile mitteilmumiseks toimiku materjalidest ei nähtu. Seega oli kohus õigustatud hageja taotlusel tsiviilasja sisuliselt läbi vaatama. Kolleegium andis apellantidele võimaluse tulla apellatsioonikohtu istungile, kuigi apellandid taotlust apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ei esitanud. Määratud ajal apellatsioonikohtu istungile 23.11.2011 ei ilmunud kumbki apellantidest. Päev enne kohtuistungit, so 22.11.2011 teatas apellant Silje Stokkeby, et ta ei saa kohtusse ilmuda laste haiguse tõttu. Apellant Merike Jesaar teatas samuti 22.11.2011, et ta ei saa seoses 6 haigestumisega osa võtta kohtuistungist ning palus määrata uue kohtuistungi toimumise aja. Kumbi apellantidest ei esitanud kohtuistungi toimumise ajaks tõendit mõjuva põhjuse olemasolu tõendamiseks. Silje Stokkeby saatis ringkonnakohtule töövõimetuslehe alles 01.12.2011 ning Merike Jesaar 07.12.2011. Vastustaja taotles apellatsioonkaebuse sisulist läbivaatamist.

§ 649

lg 1 järgi, kui apellant või vastustaja kohtuistungile ei ilmu, lahendab ringkonnakohus kaebuse tema osavõtuta või lükkab asja arutamise edasi. Tulenevalt

§ 649

lg-st 1 pidas kolleegium võimalikuks tsiviilasja lahendada apellantide osavõtuta. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellantide väidete osas, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kolleegium tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud, tuginedes VÕS § 285 lg-le 1, mille kohaselt üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Maakohus tuvastas, et 05.04.2006 Lootsi 3A-nr 164 äriruumide kasutusse andmise uuendatud lepingu p 5.2.5 alusel pidi üürnik kooskõlastama kõik äriruumides tehtavad muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult hagejaga. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et üüritud ruumides parenduste tegemiseks oli üürileandja nõusoleku andnud. Antud asjaolu kostjad tõendada ei suutnud. Apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohale.

§ 271lg 2 kohaselt on dokumentaalseks tõendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades.

Tsiviilasjas nr 2-08-53583 esitas OÜ BeautySalon (pankrotis) üürnikuna hagi OÜ Kerolli vastu 176 706,80 saamiseks, tuginedes asjaolule, et tegi vaidlusalusel äripinnal parendusi ja ümberehitusi. Jõustunud kohtuotsusega jäeti hagi rahuldamata ning kohus tuvastas, et parenduste tegemiseks puudus hageja nõusolek. Maakohus on põhjendatult hinnanud tsiviilasjas nr 2-08-53583 jõustunud kohtulahendit kui dokumentaalset tõendit. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et põhivõlgniku nõude aluseks olevad asjaolud tsiviilasjas nr 2-08-53583 ja apellantide kui käendajate vastuväited käesolevas tsiviilasjas on identsed. Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2010 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-08- 53583 on tuvastatud, et üürnikul OÜ-l BeatySalon puudus õiguslik alus tasaarvestuse tegemiseks. Seega apellantide väited tasaarvestuse tegemise õiguse osas on põhjendamatud. Maakohus tuvastas, et üürniku OÜ BeautySalon (pankrotis) võlg hageja ees üüri ja kõrvalnõuete võla, lõhutud klapplaua ja uue klaaspaketi eest moodustab kokku 19 260,89 eurot, millele lisanduvad leppetrahvi nõue 5 954,58 eurot ja viivis 4 922,03 eurot. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Maakohus põhjendas otsuses õigesti, et kostjad vastutavad üürniku võlgnevuse eest 09.05.2007 sõlmitud käenduslepingute alusel, milles oli määratud käendaja vastutuse maksimummääraks 250 000 krooni. VÕS § 150 järgi kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Seega on maakohus põhjendatult kostjatelt välja mõistnud solidaarselt 15 977,91 eurot, mis vastab 250 000 kroonile ja mis ei ületa üürniku võla suurust hageja ees. Apellantide väitele kostja valduses oleva vara kohta on vastustaja vastuses märkinud, et apellandid on kaebuses, viidates Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-08-53583 p-le 25, 7 esitanud valeväite, et vastustaja valdusesse jäi üürnikule kuuluv vara summas 274 101,50 krooni. Vastustaja vastuväide on õige. Apellatsioonkaebuses viidatud kohtulahendi punktis 25 on üürniku kulutuseks loetud 11 601,75 krooni, s.o kulu peeglite ja riiulite, millised on eemaldatavad, ostmiseks. Vastustaja märgib, et üürniku poolt üüritud ruumidesse maha jäetud vara ei kujuta endast hageja jaoks mingit väärtust ning üürnik võis selle ära viia. Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda maakohtu otsust tühistada. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellantide kulud tuleb jätta nende endi kanda ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda solidaarselt. Mare Merimaa Ande Tänav Ulvi Loonurm 8