← Eesti

2-10-37388/30

Obsah (12)§ 208§ 30§ 82§ 203§ 9§ 11§ 204§ 76§ 100§ 101§ 113§ 94

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2012, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-10-37388 Tsiviilas

) § 9 lg 1ja § 76 lg 1- 3 sätestatule. Hageja ja kostja on sõlminud müügilepingu

§ 208tähenduses.

Lisaks on kostja võlga tunnistanud

§ 30tähenduses.

Vastavalt

§ 82lg 2 sätestatule on kohustus muutunud sissenõutavaks.

2 II. Kostja vastus hagiavalduse hagiavaldusele avaldusele 01.09.2010 01.09.2010 (I, lk 3939-41) Kostja palub hageja nõuete osas kohaldada aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Aegumise mittekohaldamise korral, palub kostja jätta hagi rahuldamata selle tõendamatuse tõttu.

  1. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud pooltevahelise lepingulise suhte olemasolu, kauba üleandmist ega kostja kohustust arvete tasumiseks. 1.1 Kostja ei nõustu hageja väitega poolte vahel sõlmitud müügilepingu olemasolust. Ainuüksi arved ega nende esitamine ei loo kostjale mingit maksekohustust. 1.2 Isegi juhul, kui hüpoteetiliselt võtta aluseks hageja käsitlus müügilepingu olemasolust, siis ei nähtu esitatud tõenditest, kas hageja on omapoolsed lepingust tulenevad kohustused täitnud: puuduvad andmed kauba valduse ja omandi kostjale üleandmise, kauba tarnimise jms kohta. Näiteks arve nr 30413 ei sisalda viidet tarne kuupäeva, tellimuse esitamise ega ka maksetähtaja kohta. 1.3 Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel on kostja kohustatud tasuma hagis nõutud hotellikulusid sisaldavaid arveid (arved nr 30339 ja 30501). 1.4 Kostja selgitab, et kostja juhatuse liige Aare Tamme on hagejaga teinud tihedat koostööd hageja müügivõrgustiku ja Areco kaubamärgi esindamisel ja turustamisel Baltikumis ja Ukrainas. Kostja on teinud reklaami- ja müügiedendustööd, selle eest mingit tasu nõudmata. Hageja on andnud kostja kasutusse erineval ajal tasuta oma tootenäidiseid eesmärgiga, et toodet tutvustataks võimalikele klientidele ning et tooted oleksid tutvumiseks avalikel üritustel. Kostja ei tea, et ta oleks võtnud endale mingeid muid kohustusi talle tutvustamiseks antud toodete osas.
  2. Kostja ei ole võlgnevust hageja ees tunnistanud. Saldokinnitus ei sisalda tahteavaldust ja ei ole käsitletav võlatunnistusena. Samuti ei ole teada, kes on allkirjastanud mais 2009 edastatud saldokinnituse 548 401 SEK-i suuruse võla kohta („päring arvelduste kohta”). Kostja seaduslik esindaja Aare Tamme ei ole seda allkirjastanud, samuti ei ole antud volitusi kolmandatele isikutele kostja nimel arvelduste saldode kinnitamiseks või korrigeerimiseks. Kostja veendumuse kohaselt ei ole tal hageja ees täitmata kohustusi, mistõttu puudus igasugune alus kinnitada omavahelistes arveldustes võlgnevust. Lisaks juhib kostja tähelepanu asjaolule, et „Päring arvelduste kohta” ei ole võlatunnistus

§ 30tähenduses.

Nimetatud dokument ei sisalda ühtegi kokkulepet võlgnevuse tasumise või kohustuse olemasolu kohta. Selle dokumendi tekstis eneses on eraldi rõhutatud, et kirja näol ei ole tegemist võlanõudega.

  1. Sõltumata hageja esitatud tõenditest ning õiguslikest alustest, oleks kostja vastu esitatud nõuded TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt juba aegunud. TsMS § 142 lg 1 kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Hageja esitatu alusel on kostja kohustused tasu maksmiseks tekkinud jaanuaris ja veebruaris
  2. Seega hakkas hagi aegumise tähtaeg kulgema hiljemalt märtsist
  3. Hagi on kohtusse antud juunis 2010, s.o. rohkem kui 3 kuud pärast kolmeaastase aegumistähtaja möödumist. Põhikohustusest tuleneva nõude aegumisega aegub TsÜS § 144 tulenevalt ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.. 3 III. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes (I, lk 4848-50). Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja esitab kohtule ka poolte vahel peetud elektroonilise kirjavahetuse tekstide väljatrükid, millest nähtub, et kostja on tellinud ja saanud hagejalt hagiavalduses märgitud kaubad ning lisaks on kohustatud tasuma hotellikulude eest. Poolte vahel oli tavaks saanud suhtlus e-maili teel. Kostja on küsinud hagejalt arvet ostetud lumekahurite eest, samuti on kostja küsinud hagejalt saldokinnitust, mille hageja on kostjale kaks korda saatnud 20.05.2007 ja 30.05.
  4. 2008.a. peetud kirjavahetusest selgub, et kostja raamatupidaja I K oli võlast teadlik ning lisaks saatis Aare Tamme nimel e-maile, samuti on ta viidanud tasumisele. 2009.a. kirjavahetusest selgub, et kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on võlga tunnistanud ning lubanud tasumist. Hageja on seisukohal, et

§ 203

lg 1 tulenevalt on saldokinnituste puhul tegemist kostja poolt deklaratiivse võlatunnistusega

§ 30mõttes.

Saldo puhul on tegemist võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahega vastavalt

§ 203lg 1 sätestatule.

Saldokinnitustes kinnitatakse jooksvad nõuded ja kohustused. Seega, kui võlgnik on välja andnud saldokinnituse, siis tunnustab ta sellega saldokinnituses märgitud võlausaldaja nõudeid. Järelikult on võlgniku saldokinnituses sisalduvate kohustuste näol tegemist võla tunnistamisega – deklaratiivse võlatunnistusega

§ 30tähenduses.

Poolte vahel peetud kirjavahetusest selgub, et kostja raamatupidaja oli täielikult kõigest teadlik. Samuti oli hageja poolt edastatud saldokinnitus ka kostja seaduslikule esindajale Aare Tammele. Ühtegi pretensiooni ega vastuväidet võlgnevuse osas ei esitatud. Kostja on võla olemasolu tunnistanud ning TsÜS § 158 lg 1 tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. Menetluse käik 01.12.2010 toimunud eelistungil määras kohus pooltele nende taotlusel tähtaja kompromissi osas läbirääkimiste pidamiseks. 01.03.2011 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse koos täiendavate dokumentaalsete tõenditega ja nende tõlgetega (I, lk 93-95; lk 97-120). 18.03.2011 jäi kostja oma vastuses (I, lk 124-126) seisukohale, et hagi rahuldamiseks alus puudub: hageja ei ole tõendanud kõigi kaupade üleandmist ja hotellikulude hüvitamise kokkulepet. Samuti on enamike nõuete osas kostja arvates hagi aegunud. Kostja lisas, et arvestades poolte senist koostööd lumekahurite turustamisel Eestis ja välismaal, oleks menetluse kokkuleppeline lahendamine mõlema poole huvides. 20.07.2011 kohtuistungil teatasid poolte esindajad, et sisulisi läbirääkimisi kompromissi saavutamiseks poolte vahel ei ole toimunud. 20.09.2011 esitas hageja oma seisukoha nõude aegumise vastuväitele, samuti lisas täiendavalt tõendeid (I, lk 148-150; lk 152-186). 03.10.2011 teatas kostja kirjalikult esitatud seisukohas, et hageja esitatud tõendite tsiviilasja juurde võtmiseks kostjal vastuväited puuduvad (II, lk 1-3). Lisaks senistele vastuväidete märgib kostja, et jätkuvalt on tõendamata kostja kohustus tasuda hageja huvides ja kutsel toimunud turundusüritustest osavõtmise majutuse ja sellega kaasnenud kulude eest. Asjaolu, et kostja on tundnud huvi maksumuse osas, ei tähenda tasumise kohustust. Kostja jääb nõude aegumise vastuväite juurde. Arve nr 30244 osalise tasumisega ei ole kostja hageja nõuet aktsepteerinud. Poolte kokkuleppe kohaselt tegutses kostja müügiesindajana ning kostjale üleantud lumekahurite eest tuli hagejale tasuda sõltuvalt nende võõrandamisest tegelikule kliendile. 4 Kostja ei ole poolte vahel peetud kirjavahetuses hageja nõuet tunnistanud, on vaid raamatupidamise arvestuse tähenduses kinnitanud, et hageja poolt realisatsiooniks üleantud lumekahurid on vastavas rahalises väärtuses kostja valduses. 01.11.2011 toimunud kohtuistungi eel teatas kostja esindaja kohtule enda haigestumisest, pidades samas võimalikuks asja lahendamist kostja osavõtuta. Kohus kohustas hagejat TsMS § 376 lg 5 tulenevalt esitama hagiavalduse teksti tervikuna ning määras asja sisuliseks läbivaatamiseks 05.12.2011 toimuval kohtuistungil. III. Hagiavalduse tervikuna tervikuna esitatud tekst 17.11.2011 17.11.2011 (II, lk 23).

  1. Hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja esindaja Mats Lindh ja kostja esindaja Aare Tamme sõlmisid suulise müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale lumekahureid ja muid tooteid ning kostja oli kohustatud tasuma müüdud kauba eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Enamus suhtlusest toimus poolte vahel telefoni ja e-kirja teel. Aare Tamme esitas Mats Lindhile tellimused telefoni teel ning seejärel pani hageja kostja jaoks kauba valmis. Vastavalt poolte kokkuleppele tarniti kaup kostja transpordiga, ühel juhul korraldas transpordi Eestisse hageja. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks alljärgnevad arved: 1.1 Arve nr 30244, 30.01.2007 esitas hageja kostjale viie lumekahuri (seerianumbrid 12732, 12733, 12734, 12735, 12736) ostu eest summas 660 000 SEK-i vastavalt 12.01.2007 tellimuse kinnitusele, mida kinnitas Aare Tamme isiklikult. Kaubale tuli järele 26.01.2007 kostja saadetud transport ning autojuht allkirjastas saatelehe. Kostja tasus nimetatud arvest osamakseid 21.02.2008 summas 15 817.67 SEK ja 27 518.45 SEK, 18.03.2008 summas 13 000 SEK ja 28.07.2008 summas 73 800 SEK, s.o. kokku on kostja tasunud arvet nr 30244 summas 130 336 SEK`i ning tasumata on veel summas 529 664 SEK`i. 1.2 Arved nr 30258,, 07.02.2007 summas 1006 SEK; nr 30281,, 26.02.2007 summas 685 SEK ja nr 30413, 23.10.2007 summas 26 109 SEK esitas hageja kostjale erinevate varuosade eest kokku summas 27 800 SEK (1006 + 685 + 26 109 SEK). 1.3 Arve nr 30339,, 31.05.2007 summas 145 EUR = 1334 SEK ja arve nr 30501,, 05.12.2007 summas 66 EUR = 620 SEK esitas hageja kostjale hotellikulude kandmise eest Austrias ja Venemaal. Austria hotellikulu nõuab hageja kostjalt seadusliku esindaja Aare Tamme pere majutuse eest ning Venemaa hotellikulu osas ei nõuta mitte majutuse kulu, vaid tasu kostja seadusliku esindaja poolt hotellis kasutatud tasuliste teenuste eest (tasulised telekanalid, minibaarist joogid jms). 1.
  2. Arve nr 30296, 14.03.2007 on kreeditarve summas 11 017 SEK ning on esitatud kostjale allahindluse eest. Tulenevalt esitatud arvetest moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 548 401 SEK = 57 376.12 eurot.
  3. Arvetel ettenähtud tähtaegade jooksul kostja poolt tasumisi ei ole toimunud. Ühtegi pretensiooni kostja ei esitanud. Lisaks on hageja 30.05.2007, 30.04.2009 ja 03.06.2010 edastanud kostjale saldoteatised arvelduste kohta, mida kostja on kinnitanud. Kostja raamatupidaja Ingrid Kütt, keda kostja kasutas oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses vähemalt neli aastat (2007 - 2010), on tagastanud hagejale saldokinnitused koos kostja kinnitusega ning seega on kostja oma võlgnevust summas 548 401 SEK`i ka tunnistanud. 5 Hageja on seisukohal, et kostja vastutus ettevõtte raamatupidaja käitumise ja tegevuse eest tuleneb TsÜS § 132 lg 1 sätestatust. Kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on tunnistanud kostja võlgnevust korduvalt ka telefoni teel ning läbi raamatupidaja mitmetes e-kirjades. Võlgnevust summas 523 344.50 SEK on Aare Tamme isiklikult tunnistanud oma 04.12.2009 e-kirjas hageja direktorile J E . Seega on kostja rikkunud oma kohustust, jättes tasumata 548 401 SEK ehk 57 376.12 eurot.

§ 82lg 7 tulenevalt on kohustus muutunud sissenõutavaks.

  1. Hageja nõue ei ole aegunud.. Arve nr 30244 aegumine peatus, kuivõrd kostja on tasunud osaliselt nimetatud arveid. Viimane tasumine toimus 28.07.2008 ning sellest ajast saab lugeda aegumise kulgemist uuesti alanuks. Arve nr 30413 maksetähtaeg oli 23.10.2007 ja arve nr 30501 maksetähtaeg oli 15.12.
  2. Kuivõrd hagiavaldus on esitatud 22.06.2010, siis on nõue esitatud aegumistähtaja jooksul ning nimetatud arvetest tulenev nõue ei ole aegunud. Arvete nr 30258, nr 30281 ja nr 30339 osas on samuti aegumistähtaeg peatunud, kuivõrd kostja juhatuse liige Aare Tamme oma 04.12.2009 e-kirjas on nõuet tunnustanud ning kostja raamatupidaja I K on tunnistanud võlgnevusi saates 30.
  3. 2007, 21.05.2009 ja 03.06.2010 allkirjastatud saldokinnitused. Saldoteatiste kinnitamisega kostja poolt on hageja hinnangul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega

§ 203

tulenevalt

§ 30mõttes.

4. Kostja poolt rahaliste kohustuste täitmisel viivitusse langemisest tulenevalt lisandub viivis vastavalt võlaõiguses sätestatule (0,02% põhivõlalt päevas), mida hageja on seisuga 22.06.2010 arvutanud alates kostja poolt arvete kinnitamisest saldoteatistes 8% aastas järgmiselt: 1) saldoteatises 30.05.2007 toodud arvetelt nr 30244, 30281 ja 30296, mille maksetähtaeg on teatise esitamisest 30.05.2007, moodustab viivis 1119 päeva eest võlasummalt 519 332 SEK-i (viivis päevas 113.83 SEK-

  1. i)kokku summas 123 371.51 SEK-i; 2) saldoteatises 30.04.2009 toodud arvetelt nr 30258, 30413, 30339, 30501, mille maksetähtaeg on teatise esitamisest 30.04.2009, moodustab viivis 418 päeva eest võla summalt 29 069 SEK-i (viivis päevas 6.37 SEK-
  2. i)kokku summas 2663.20 SEK-i. Kahe saldoteatise järgi moodustab viivis seisuga 22.06.2010 kokku summas 130 034.71 SEK-i. Kostja ei ole seni oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja nõuab kostjalt tema kohustuste täitmiseks eeltoodud arvetest tuleneva ja tasumisele kuuluva summa tasumist kokku 548 401 SEK ehk 57376,12 EUR ning viivist summas 130 034,71 SEK ehk 13 604,80 EUR hagiavalduse esitamise seisuga, millele lisandub viivis arvestatuna 0,02 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates 23.06.2010. Hagi õiguslikul põhistamisel tugineb hageja poolte vahel suuliselt sõlmitud müügilepingu olemasolu ja sellest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise ja kohustuste sissenõutavaks muutumise osas

§ 9lg 1, § 11 lg 1, § 208 lg 1, § 76 lg 1 ja 82 lg 1 sätestatule.

Kostja raamatupidaja poolt allkirjastatud saldokinnitustest tulenevalt põhjendab hageja kostja poolt nõude tunnustamist

§ 30lg 1 ja 3 ning Ts

ÜS § 132 lg 1 sätestatule tuginedes. Aegumise vastuväite ümberlükkamisel tugineb hageja kostja poolt nõude tunnistamisest tulenevalt TsÜS § 158 lg 1 ja 2 sätestatule. 6 IV. Kostja kokkuvõtlik seisukoht Areco Snowsystem AB hagiavalduse hagiavalduse terviktekstis toodu suhtes (II, lk 2727-29)

  1. Kostja sisulised vastuväited. 1.1 1.
  2. Hagi on arve 30244 osas aegunud. Kostja ei ole pooltevahelises suhtluses vahetatud saldoteatistega nõuet tunnustanud ning tegemist ei ole võlgnevuse omaksvõtuga. Saldovõrdlust on teostatud vaid raamatupidamislikus tähenduses ning kostja on viidatud arve osas andnud saldovõrdluses kinnituse, et hageja poolt realisatsiooniks üleantud lumekahurid on vastavas rahalises väärtuses kostja valduses.. 1.
  3. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelise lepingu olemasolu ja selle sisu. Hageja käsitlus tavapärastest müügitehingutest ei ole tõendamist leidnud. Kostja tegeles hageja huvides ja ülesandel hageja toodete müügivõrgustiku ja Areco kaubamärgi esindamisel ja turustamisel. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasuma lumekahurite eest juhul ja alles siis kui konkreetsele lumekahurile leitakse ostja.. Selle kokkuleppe alusel on kostja arvet nr 30244 osaliselt tasunud. Sellist tasumist ei saa käsitleda hageja ülejäänud osas nõude tunnustamisena, mis välistaks hagi aegumise. Kostja on leidnud, et hageja ei ole soovinud neid lumekahureid, milliste eest ei ole tasutud, välja nõuda ja seeläbi oma nõuded rahuldada. Arve esitati lumekahurite müümise kohta raamatupidamislikul põhjusel. Arve esitatakse ka juhul, kui vara antakse kolmanda isiku valdusse, nagu antud juhul tehti. 1.
  4. Hageja ei ole tõendanud kuidas on toimunud arvetel nr 30258, 30281 ja 30413 viidatud kauba tellimine ja üleandmine. 1.
  5. Hageja ei ole tõendanud, et pooltel oleks kokkulepe Aare Tammega seotud majutuskulude kandmises kostja poolt. Juhul kui Aare Tamme on eraisikuna hagejaga suhelnud reiskulude suuruse küsimuses, ei tähenda see, et kostja oleks selliste kulude kandmiseks andnud nõusoleku. Aare Tamme on sarnaselt kostjaga tegelenud aktiivselt hageja kaubamärgi esindamisega ja sisulise agendina ning on loogiline, et kõik esindajaga seotud reisikulud ka esindatava poolt kantakse. Hageja on korduvalt korraldanud Aare Tamme reisikulude kandmist ja puudub põhjus arvata, et osa temaga seotud kuludest tuleks kinni maksta kostjal. Kostja ei ole Aare Tamme osavõtmisel viimase majutuse ja sellega kaasnenud kulude eest tasumise kohta nõustumust hagejale andnud. Tavapäraselt hüvitab äripartneri kulud turundusürituse korraldaja. 1.
  6. 1.5 Kostja märgib vastuväiteks hageja seisukohale saldokinnituse käsitlemisena võlatunnistusena, et "päringud arvelduste kohta" ei ole võlatunnistused

§ 30tähenduses.

Viidatud dokumendid ei sisalda ühtegi kokkulepet võlgnevuse tasumise või kohustuse olemasolu kohta. 1.

  1. Kostja leiab, et põhinõude sissenõudmiseks aluse puudumisel puudub ka viivisnõue. Hageja ei ole tõendanud kohustuste sissenõutavaks muutumise algusaega ja seetõttu ei ole alust arvestada viivist vastavalt alates 30.05.2007 ja 30.04.
  2. Viivisnõude arvestuse aluseks saaks saaks lugeda alles hagiavalduse esitamist. V. 05.12.2011 toimunud kohtuistungil tuvastatud asjaolud. 05.12.2011 toimunud kohtuistungil parandas hageja esindaja 17.11.2011 hagiavalduse terviktekstis eurodes arvestatud põhinõude summat (57 376.12 eurot) ning kinnitas, et hageja põhinõudeks jääb 56 779.68 eurot (888 409 krooni) hüvitamine (vastavalt 2010.a. hagi esitamise ajal kehtinud kursile 1 SEK = 1,62 EEK´i) ning viiviste nõudeks seisuga 22.06.2010 jääb seadusjärgsest viivise määrast lähtudes 8% aastas (ümardatuna 0,02% päevas) summa 130 034.71 SEK`i hüvitamine (210 656.23 EEK`i), mis eurodesse arvestatuna on vastavalt 13 463.39 eurot. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel alates 23.06.2010 välja mõista viivise seadusjärgses määras ümardatuna 0,02% päevas prot- 7 sendina põhinõudelt kuni põhinõude tasumiseni kostja poolt. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esindaja 05.12.2011 kohtuistungil ei osalenud, teatades kohtule edastatud kirjas, et jääb varasemate vastuväidete juurde ning palub kohtul hagi läbi vaadata kostja osavõtuta (II, lk 32). VI. Kohtu otsustus, selle aluseks olevad asjaolud, õiguslik põhistus
  3. Kohus, olles tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude suhtes: 1) hageja ja kostja vahel on aastaid kestnud ärialased suhted hageja tarnitavate lumekahurite ja nendele vajalike tarvikute turustamisega seoses (2006-2010); 2) kirjalikku lepingut pooltevahelises ärisuhtes ei ole sõlmitud; 3) hageja poolt on 2007.a. jaanuaris antud kostjale üle 5 lumekahurit seerianumbritega 12732, 12733, 12734, 12735, 12736; 4) hageja esitatud arved lumekahurite ja vajalike tarvikute eest, samuti hotellikulude eest, on tasumata kokku summas Pooled vaidlevad nende vahel eksisteerinud lepinguliste suhete olemuse ja sellest tulenevate kohustuste sisu ning ka nõuete aegumise üle. Hageja väitel on pooled sõlminud suulise müügilepingu, mille alusel hageja müüs kostjale lumekahureid ja muid tooteid (tagavaraosi) ning kostja oli kohustatud müüdud kauba eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja väitel tegutses kostja hageja müügiesindajana ning hageja poolt üleantud lumekahurid olid kostja valdusesse antud tasuta hageja toodangu reklaamimiseks. Tasumine hagejale pidi vastavalt poolte kokkuleppele toimuma alles kostja poolt kauba realiseerimisel. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 sätestatule, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
  4. Kohus leiab asjas esitatud tõendeid ning poolte vahel kujunenud ärilises suhtlemises ilmnenud asjaolusid kogumis hinnates, et vaatamata sellekohase kirjaliku lepingu puudumisele, esinevad poolte vahel müügilepingust

§ 208

tähenduses tulenevad võlasuhted.

§ 208

lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingule kohustuslikku kirjalikku vormi ei ole seaduses sätestatud.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11

lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud suuline müügileping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel kokkuleppe saavutamisega: hageja Areco Snowsystem on 8 väljastanud kostja tellimuste alusel kostjale pakkumused, kostja on andnud pakkumusele nõustumuse ning seejärel on hageja väljastanud kostjale soovitud kauba ja esitanud selle eest tasumiseks ka arved. Kostja esitatud tellimusele vastavalt on hageja saatnud 12.01.2007 pakkumuse 5 lumekahuri Areco Supersnow kohta hinnaga 132 000 SEK, kokku summas 660 000 SEK`i koos müügitingimustega (I, lk 119-120, tõlge – I, lk 117-118) ning kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on tellimust kinnitanud (s.o. pakkumusega nõustunud; I, lk 118) ja palunud selle saata tema uuele firmale – Arecosnow OÜ (I, lk 116, 118). Tellitud lumekahurid seerianumbritega 12732, 12733, 12734, 12735 ja 12736 on väljastatud 26.01.2007 transpordisaatelehega kostjale tema aadressil - xxxx (I, lk 109, tõlge I, lk 154; originaaldokument – I, lk 188). Kostjale tasumiseks esitatud arvel nr 30244, 30.01.2007 on märgitud viie lumekahuri osas samad seerianumbrid, mis 27.01.2007 saatelehelgi. Sama arve uuel väljatrükil on märgitud kostjalt laekunud summad ning võlgnevus summas 529 664 SEK´i (I, lk 12, tõlge - I, lk 100). Arvel märgitud summa katteks toimunud laekumisi tõendavad ka hageja esitatud maksekorraldused (I, lk 155-160). Kostja vastuväited kauba saamisest üksnes tootenäidistena nende tutvustamiseks võimalikele klientidele ja hagejale tasumise kohustusest alles kauba realiseerimisel, on paljasõnalised ja tõendamata. Alusetud ja tõendamata on ka kostja väited arvete väljastamisest üksnes raamatupidamislikel eesmärkidel. Asjaolu, et tegemist oli pooltevaheliste müügitehingutega, on tõendatud nii hageja poolt väljastatud arvetel märgituga kui ka kostja seadusliku esindaja poolt hageja esindajatega peetud kirjavahetusega. Hageja poolt kostjale väljastatud arvetel on märgitud arve alus - vastav kaup või kulu, selle kogus/ühik, samuti ühiku hind ning tasumisele kuuluv summa ja tasumise tähtaeg. Kostja seaduslik esindaja on hagejalt 12.01.2007 5 lumekahuri tellimusele vastavat pakkumust saades kinnitanud ühtlasi pakkumuse ka müügitingimuste kohta (tasumise tähtaeg 30 päeva). Kostja seaduslik esindaja Aare Tamme on 07.06.2007 soovinud hagejalt kinnitust arve nr 30244, 30.01.2007 alusel viie lumekahuri müümise kohta (I, lk 57, tõlge – I, lk 70). Samuti on kostja kinnitanud edasises kirjavahetuses hagejalt arvete saamist ja tasumata summas võlgnevuse olemasolu: kostja seadusliku esindaja Aare Tamme ja hageja tegevdirektori J E vahel peetud kirjavahetuses 04.12.2009 kinnitatakse arve nr 30244 järgi võlgnevust summas 529 664 SEK`i (I,, lk 52-53, tõlge – I, lk 66-67); 11-13.02.2008 on kostja raamatupidaja I K seadusliku esindaja nimel kinnitanud hageja ees võla olemasolu ja selle tasumise väljavaateid (I, lk 54, tõlge – I, lk 68). Kostjale müüdud erinevate varuosade eest on hageja esitanud tasumiseks arved nr 30258, 07.02.2007 summas 1006 SEK ((I, lk 13, tõlge I, lk 101); nr 30281, 26.02.2007 summas 685 SEK (I, 14, tõlge - I, lk 102) ja - nr 30413, 23.10.2007 summas 26 109 SEK (I, lk 17; tõlge lk 105). Kokku esitas hageja kostjale erinevate varuosade eest arveid tasumiseks summas 27 800 SEK (1006 + 685 + 26 109 SEK). Kostja ei ole vaidlustanud nimetatud arvete järgi tasumata summas hageja arvestuste õigsust. Kostja vastuväited hageja nõutud summas tasumise kohustuse puudumises on põhjendamatud. Kõigi nimetatud arvete saamist ja võlgnevust on kinnitanud kostja 2007, 2009 ja 2010 väljastatud saldoteatistele lisatud arvete koondis. Ka hotellikulude hüvitamiseks esitatud arved, s.o. arve nr 30339, 31.05.2007 summas 145 EUR = 1334 SEK (I, lk 9) ja arve nr 30501, 05.12.2007 summas 66 EUR = 620 SEK (I, lk 18, tõlge- I, lk 106) kajastuvad 30.05.2009 saldokinnituse lisas märgitud arvete loetelus. Arvetel märgitud summade kostjale tasumiseks esitamisel on märgitud tasumise kuupäevad ning seega on hageja nõutud võlasummad muutunud sissenõutavaks. Enamuses arvetel on märgitud tasumise tähtpäevaks 30 päeva. Nimetatud tähtaeg nähtub ka arvelt nr 30244, 30.01.2007 viie lumekahuri müümisest summas 660 000 SEK (I, lk 12, tõlge – I, lk 100), samuti nr 30258, 07.02.2007 summas 1006 SEK (I, lk 13, tõlge I, lk 101) ja arvelt nr 30281, 26.02.2007 summas 685 SEK (I, lk 14, tõlge – I, lk 102). Hotellikulude hüvita9 miseks esitatud arvetel on tasumise tähtpäevaks märgitud 15 päeva (arve nr 30339; I, lk 16, tõlge – I, lk 104) - ja 10 päeva (arve nr 30501, 05.12.2007; I, lk 18, tõlge – I, lk 106). Arvetel nr 30413, 23.10.2007 (I, lk 17, tõlge – I, lk 105) ja kreeditarvel nr 30296 (I, lk 15, tõlge – I, lk 103) vastav tasumise kuupäev puudub. 3. Kohus leiab, et hageja esitatud võlanõuded ei ole aegunud. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestatule on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1) ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2).

§ 82

lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitatud arved on muutunud sissenõutavaks arvel märgitud tasumise tähtajast lähtudes või (tasumise tähtaja puudumisel) vastava arve esitamise kalendriaasta lõppemisest. Tulenevalt asjaolust, et hagiavaldus on kohtule laekunud 04.08.2010, siis kolmeaastasest hagi aegumise tähtajast lähtudes, ei ole kostjale esitatud arvetel nr 30501 (esitatud 05.12.2007 - Radissoni hotellikulud Moskvas) (I, lk 18, tõlge – I, lk 106) ja arvel nr 30413 (esitatud 23.10.2007) (I, lk 17, tõlge- I, lk 105) toodud summades nõuded aegunud

  1. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et teiste arvete alusel esitatud nõuete osas on hagi aegumine katkenud ning seda tulenevalt kostja poolt nõuete tunnustamisest Kuigi hagiavalduse terviktekstis 17.11.2011 on hageja nimetanud aegumise peatumist, on aegumise kohaldamata jätmise vastuväite põhistamisel hageja tuginenud TsÜS §-is 158 aegumise katkemise kohta sätestatule ja märkinud ka aegumise katkemisel selle uue alguse aja. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg 2 sätestab, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.. Kohtu hinnangul on kostja tunnustanud hageja nõuet viie lumekahuri müümisel esitatud arvel nr 30244, 30.01.2007 märgitud summa (660 000 SEK) osalise tasumisega. Nimelt on kostja poolt tasutud sellest arvest 25.02.2008 – 43 536 SEK-i, 25.03.2008 – 13 000 SEK-i ja 28.07.2008 – 73 800 SEK-i (I, lk 100; I, 155, tõlge –I, lk 156; I, lk 157, tõlge – I, lk 158; I, lk 159, 160). Kostja väide, et tasumine on toimunud poolte kokkuleppel üksnes realisatsiooni alusel, on tõendamata. Kostja maksekorraldusel on makse alusena märgitud üksnes arve nr 30244 ning lisatud märkus – osamakse (I, lk I, 160). Hagejaga peetud elektroonilises kirjavahetuses on kostja seaduslik esindaja Aare Tamme 04.12.2007 (I, lk 52, tõlked – I, lk 66-67) täpsustanud ja kinnitanud hageja arvestusi arve nr 30244 järgi osamaksete tasumisest („3,96 lumekahurit”), samuti kreeditarvet ning muid arveid veel mahus 29 754 Root- 10 si krooni. Hageja poolt on edastatud 30.05.2007 saldokinnitus kostja nõudmisel ka kostja seaduslikule esindajale Aare Tammele („bilansiarve”, I, lk 57-61, tõlge - I, lk 70-72). Viimane tasumine arve nr 30244 alusel toimus kostja poolt 28.07.2008 (I, lk 158) ning seega TsÜS § 158 lg 1 ja 2 tulenevalt, katkes nimetatud arve alusel hageja esitatud nõude aegumine ja algas uuesti 28.07.
  2. Seega, tulenevalt hagiavalduse kohtule laekumise päevast, s.o. 04.08.2010, ei ole nimetatud arvest tulenev nõue aegunud.
  3. Samuti on kostja tunnustanud hageja nõuet hageja väljastatud saldoteadete õigsuse kinnitamisega 30.05.2007 (I, lk 59,60; tõlked lk 72, 153) ja 30.04.2009 (I, lk 22-23, tõlked I, lk 20-21). Igale saldoteatele on hageja lisanud nimekirja võlgnevuse aluseks olevatest konkreetsetest arvetest, nende järgi tasumisele kuuluvatest summadest ja võla jäägist. Hagejaga peetud kirjavahetuses ei ole kostja vaidlustanud ühtegi saldokinnituse lisas toodud arvet, selle alusel väljastatud kauba kättesaamist ega ka tasumisele kuuluvat summat. Tulenevalt 30.04.2009 esitatud saldokinnituse esitamisest ei ole aegumistähtaeg (3 aastat) hagi esitamise ajaks möödunud. Kohus leiab, et kuigi kostja seaduslik esindaja ei ole isiklikult saldokinnitusi allkirjastanud, on ta hageja esindajatega peetud kirjavahetuses kaudselt, teatud arvete osas ka otseselt, kinnitanud arvelduste õigsust, samuti on kostja andnud lubadusi võlgnevuse tasumiseks (I, lk 54, tõlge - I, lk 68). Saldoteatistel märgitud andmete õigsust on kinnitanud kostja raamatupidajana I K. TsÜS § 132 lg 1 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Vastavalt TsÜS § 133 lg 1 sätestatule, kui isik kasutab pidevalt teist isikut oma majandus- või kutsetegevuses, siis loetakse, et talle on teada asjaolud, mida teab majandus- või kutsetegevuses kasutatav isik, välja arvatud juhul, kui majandus- või kutsetegevuses kasutatava isiku ülesanded ei hõlma sellise teabe vahendamist teda majandus- või kutsetegevuses kasutatavale isikule. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et poolte vahel oli püsiv ärialane suhtlemine lumekahurite ja muude nende jaoks vajalike kaupade/osade tarnimise ja tasumisega seotud küsimustes, samuti puudub vaidlus selles, et Ingrid Kütt` oli raamatupidajana aastaid tegev hageja majandustegevuses ja tema tegevus saldoteadetes toodud andmete kinnitamisel on otseselt seotud hageja majandustegevusega. Seega, TsÜS § 132 ja 133 sätestatust tulenevalt oli ka kostjale tema raamatupidaja poolt saldoteade andmete kinnitamisel teada hagejaga toimunud arveldustega seonduv.
  4. Kohus on seisukohal, et saldoteadetes toodud andmete õigsuse kinnitamisel on kostja tunnustanud ka hageja esitatud nõudeid vastavalt

§ 203ja § 204 sätestatule deklaratiivse võlatunnistusena.

Riigikohus on

  1. aprilli
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06 asunud seisukohale, et mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t

§ 30ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme.

Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. 11

§ 203

lg 1 kohaselt, kui mõlema poole püsivas ärisuhtes sõlmitud lepingutest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused tuleb summeerida (jooksev arve), loetakse tasaarvestus summeerimisega toimunuks. Sel juhul võlgnetakse nõuete ja kohustuste vahe (saldo). Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on hageja teatanud kostjale arveldusperioodi lõpus saldod 2007, 2009, 2010 (

§ 204

lg 1) ning tulenevalt kostja poolt talle teatatud saldode mittevaidlustamisest, on hageja põhjendatult lugenud, et saldo on õige. Vastavalt

§ 204

lg 2 teises lauses sätestatule loetakse sel juhul negatiivne saldo võlatunnistuseks. Kohus leiab, et kostja on seoses 30.05.2009 antud saldokinnitusega tunnistanud hageja ees võlakohustuse olemasolu ka hotellikulude hüvitamiseks vastavalt arvetel nr 30339 ja nr 30501 märgitule kokku summas (145 + 66) = 211 eurot. Kulude suurus on tõendatud vastavate hotellide poolt hagejale esitatud arvetega. Austrias toimunud üritusega seoses esitatud nõue kostja seadusliku esindaja Aare Tamme pere majutamise kulu 145 euro osas on tõendatud hotelli Cordiali arvega nr 2428, 30.04.2007 ja selle arvestuse aluseks olevate dokumentidega (I, lk 98, tõlge – I, lk 112;I lk 164 ja 168; tõlked I, lk 171-172 ). Moskva Radissoni hotelli arvel nr 195890, 31.10.2007 (I, lk 99, tõlge – I, lk 114) märgitud hotellikulude hüvitamist nõuab hageja seoses kostja seadusliku esindaja poolt hotellis kasutatud tasuliste teenustega (tasulised telekanalid, minibaarist joogid jne). Kohus leiab, et nimetatud kulude hüvitamiseks kostja vastu esitatud nõue on põhjendatud. Kostja on enne Austrias Achenkirchis toimuvat üritust pöördunud hageja poole päringuga pere kaasavõtmise võimaluste ja sellega kaasneda võivate kulutuste kohta (I, lk 97, tõlge – 111). Vaatamata asjaolule, et kostja seaduslik esindaja on viibinud nii Austrias kui Moskvas toimunud üritustel hageja ettepanekul, ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks kohustunud kostja eest kandma tema seadusliku esindaja poolt tehtud lisakulutusi, s.o kostja perega seonduvaid kulutused ja tasuliste teenuste kulu. Nimetatud kulude hüvitamiseks arvete saamist on kostja saldokinnituse andmisel 30.05.2009 kinnitanud ning arvete ja neil märgitud summade osas ei ole kostja enne kohtumenetlust pretensioone esitanud.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. 7. Kostja, jättes tasumata hagejalt ostetud kauba eest vastavalt temale esitatud arvetel märgitud summadele ja tähtaegadel, on rikkunud poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Samuti ei ole kostja hüvitanud hagejale hotelliteenuste kasutamisel tehtud lisakulusid, millise võlakohustuse olemasolu on kostja arvete kinnitamisega saldoteatistes tunnistanud. Kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest tulenevalt on hageja õigustatud kostja vastu esitatud rahaliselt nõudelt arvestama ka viivist.

§ 101

lg 1 p1 ja 6 ning § 113 lg 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on võlgnetavatelt summadelt arvestanud viivist alates 2007.a. ja 2009.a. väljastatud saldoteadete kinnitamisest kostja poolt ning seda saldokinnituse lisas toodud arvetel märgitud võlasummadelt. Kostja väitel ei ole hageja saldokinnitusi aluseks võttes tõendanud kohustuste sissenõutavaks muutumise aega. Kohus leiab, et kostja väide kohustuste sissenõutavaks muutumise aja tõendamatusest ei ole põhjendatud. Kohustused on sissenõutavaks muutunud juba enne saldoteatiste väljastamist vastavalt arvetel märgitud tähtaegadele ning hageja poolt viivise arvutamine alates saldoteatistes kostja poolt arvete 12 kinnitamisest vastab ka

§ 204lg 4 sätestatule saldo maksmise nõude sissenõutavaks muutumisest.

Viivisnõude summa arvestuse õigsust kostja ei ole vaidlustanud.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt

§ 94

lg 1 sätestatule, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja esitatud viivise arvutuses seisuga 22.06.2010 on saldoteatistes toodud arvetel märgitud võlgnetavatelt summadelt alates 2007.a. ja 2009.a. arvestatud viivist seadusjärgses määras 8% aastas, mis vastab ka

§ 113

lg 1 ja § 94 lg 1 alusel arvestatavale seadusjärgsele intressimäärale 2009 - 2010.a. Vastavaks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks intressimääraks oli nimetatud aastatel 1% ( s.o.

§ 113lg 1 ja § 94 lg 1 alusel 7 + 1 = 8 % aastas).

Enne 2009.a. olid vastavad intressimäärad 2,5% ja 4,0 % (enne 01.07.2008). Eesti Panga teatel oli

§ 94

lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavaks viimaseks intressimääraks enne 1. juulit 2011 - 1,25%.

§ 113

lg 1 ja 94 lg 1 tulenevalt on seega alates 01.07.2011 seadusjärgseks intressimääraks 1,25 + 7 = 8,25 % aastas (0.0226% päevas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt hageja poolt hagiavalduse terviktekstis esitatud nõudest ja hageja esindaja selgitusest kohtuistungil 05.12.2011, on hageja arvestanud kuni 22.06.2010 (hagiavalduse koostamise kuupäev) seadusjärgset viivist ümardatuna 0,02 % päevas kahel saldoteatisel märgitud arvete alusel kokku summas 13 463.39 eurot (130 034.71 SEK) ning taotleb samas määras ka TsMS § 367 alusel põhivõlalt viivise väljamõistmist alates 23.06.2010 kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks kindlas summas alates 23.06.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhivõlast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Alates 23.06.2010 kuni 12.01.2012 lisandub seisuga 22.06.2010 põhinõudelt (548 401 SEK) arvestatud viivisele (13 463.39 eurot/130 034.71 SEK) veel viivis 569 viivitatud päeva eest määraga 0,02% päevas ((0,0002 x 548 401) = 109.68 SEK-i päevas) kokku summas (569 x 109.68) = 62 407.92 SEK, mis vastab 101 100.93 Eesti kroonile (kursiga I SEK = 1,62 EEK) ehk 6 461.52 eurole. Kokku kuulub kostjalt temal hageja ees esinevate rahaliste kohustuste katteks väljamõistmisele summas 76 704.59 eurot, sellest põhivõlgnevuse katteks summas 56 779.68 eurot (888 409 Eesti krooni) ning kohtuotsuse tegemise päevaga 12.01.2012 sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse katteks summas 19 924.91 eurot (130 034.71 + 62 407.92 = 192 442.63 SEK, s.o. 311 757.06 EEK ehk 19 924.91 eurot). Vastavalt TsMS § 367 sätestatule kuulub alates 13.01.2012 kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt hageja nõutud määras (0,02 % päevas) kuni põhinõude täitmiseni. 13 Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2012.a Nooremreferent I.Külavee Tea Toming Tea Toming 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.