) § 123 p 4 alusel, kuna alates 11.07.2011 on juhtorgani liikmena töötamiseks elamisloa andmise piirarv täitunud.
lõike 2 kohaselt võib sisserände piirarvu raames siseminister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires, kuid sellist jaotust saab demokraatliku õigusriigi põhimõttest lähtuvalt teha etteulatuvalt, et isikud keda see puudutab oleksid eelnevast jaotusest õigeaegselt informeeritud. 04.07.2011 määrusega nr 16 siseminister sisuliselt ei jaganud piirarvu põhjuste ja aluste lõikes vaid kehtestas tagasiulatuvalt piirarvu Eestis registreeritud juriidiliste isikute juhtorganite liikmetele juhtimis- ja järelevalvefunktsioonide teostamiseks. Sisuliselt kehtestati piirarv 580 elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juba siis, kui see arv oli täitunud. Kui eelnevalt oli haldusorgani poolt kokkulepitud või kirja pandud arv 580 oleks haldusorgani kohustus tulenedes demokraatia põhimõtetest ja heast haldustavast informeerida avalikkust seaduses sätestatust intensiivsemalt.
lg 1 kohaselt pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole võimalik sätestatud menetlustähtaja jooksul. Seaduses ettenähtud menetlustähtaja ületamine ei ole õigusvastane, kui viivitus on tingitud haldusorganist sõltumatutest asjaoludest. Seaduses sätestatud tähtaeg võib olla ebareaalne arvestades asutuses lahendatavate asjade arvu ja keerukust.
). Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 korraldusega nr 16 eraldati piirarvuks 1008.
lg 2 kohaselt võib siseminister oma määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Siseministri 04.07.2011 määrusega nr 16 kehtestati tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena arvestatavaks piirmääraks 580, mis on kehtestatud piirarvust rohkem kui pool.
p 4 sätestatust, teavitas haldusorgan tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 40 kaebajat tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise asjaoludest ning andis võimaluse omapoolse seisukoha esitamiseks. PPA 21.09.2011 otsusega keelduti N.P.le tähtajalise elamisloa andmisest. Esitatud materjalidest ja vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on kaebuses esitatud väide haldusmenetluse põhimõtete, menetlusreeglite ja tähtaegade rikkumise osas ebaõiged. Asjakohatu on kaebaja viide sellele, et lisaküsimuste esitamise vajadus tekkis alles kuu aega hiljem ning vaideotsuse punktist 4 ei selgu, et lisaküsimuste tekkimisega oleks pikendatud menetlustähtaega. PPA on kaebajale 23.05.2011 saadetud elektronkirjas viidanud
sättele, mille kohaselt pikendatakse menetlustähtaega. Sama on märgitud ka N.P. tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsusele. Asjaolu, et vaideotsuses ei ole märgitud, et haldusorgan pikendas menetlustähtaega, ei tähenda, et kaebajat ei ole sellest teavitatud või et see peaks kuidagi mõjutama haldusakti õiguspärasust. 12. N.P. ei ole Eesti riigi elanik, vaid Vene Föderatsioonis elav Vene Föderatsiooni kodanik, mistõttu puudub tal seos Eesti PS rakendusalaga. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riigis viibimise üle. PS ei anna välismaalasele põhiõigust elada Eestis. Elamisloa puudumine ei saa rikkuda N.P. PS kaitstud õigust ettevõtlusega tegelemiseks. Haldusorgan ei ole keelanud kaebajal ettevõtlusega tegelemist ning ettevõtet saab juhtida ka distantsilt. Kui kaebajal peaks vajadus tekkima pidevalt Eestis viibimiseks on tal võimalus esitada uus elamisloa taotlus. Tulenevalt
lõikest 3 võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul ning sellisel juhul antakse välismaalasele pikaajaline viisa. 13.
kohaselt on Eestisse elama asuvate välismaalaste arv piiratud sisserände piirarvuga ning aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Ebaõiglane on jätta piirarvu alt välja ettevõtlusega tegelevad välismaalased, kuna sellisel juhul hakatakse elamislubasid väärkasutama.
annab haldusorganile õiguse ning paneb kohustuse elamisloa taotlemisel või pikendamisel hinnata taotluse põhjendatust ning seaduses sätestatud tingimustele vastavust. Elamisloa võib väljastada alles siis, kui haldusorgan on kontrollinud elamisloa saamiseks või pikendamiseks tingimustele vastavust. Riigil puudub PS ja rahvusvahelisest õigusest tulenev üldine kohustus respekteerida teise riigi kodanike tehtud elukohariigi valikut. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema sealviibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eestis elamisluba. Seega on otsuse tegemisel arvestatud põhiseaduslikkuse piire, seadusandja määratletud eesmärke, otstarbekust ja proportsionaalsust. KOHTU PÕHJENDUSED 4 14. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et vastustaja on kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest keeldumisel elamisloa andmise piirarvu täitumise tõttu jätnud arvestamata põhiseaduslikud väärtused, rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi, otsus ei ole piisavalt kaalutletud ega proportsionaalne ning menetlus ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Ka ei saa siseminister kaebaja arvates demokraatliku õigusriigi põhimõttest lähtudes tagasiulatuvalt kehtestada sisserände piirarvu. Kaebaja leiab, et sellega on rikutud ka Eestis registreeritud äriühingu L.P.N. Farm OÜ põhiõigusi; samuti ei piira ÄS ja TsÜS Eesti äriühingute juhtorgani liikmete õigust Eestis tegutseda. Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise korda reguleerib välismaalaste seadus (
).
lg 3 kohaselt kohaldatakse seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades välismaalaste seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega tuleb kohtul kontrollida vaidlustatud otsuse kooskõla seaduse ja Põhiseadusega, otsuse proportsionaalsust ning seda, ega otsuse andmisel ei rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Kohus teeb ühtlasi kindlaks, kas kaebaja taotluse menetluse kiirus võis rikkuda kaebaja õigusi ning mõjutada otsuse õiguspärasust. 15.
kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Vastavalt
§-le 118 võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele: 1) elama asumiseks abikaasa juurde; 2) elama asumiseks lähedase sugulase juurde; 3) õppimiseks; 4) töötamiseks; 5) ettevõtluseks; 6) piisava legaalse sissetuleku olemasolu korral; 7) välislepingu alusel või 8) kaaluka avaliku huvi korral. 1. aprillil 2011 kaebaja poolt täidetud elamisloa taotlusest ilmneb, et kaebaja taotles elamisluba töötamiseks äriühingu L.P.N. Farm OÜ juhatuse liikmena (t. lk. 35). Samas ei ole välismaalase õigus taotleda tähtajalist elamisluba Eestisse elama asumiseks absoluutne, kuna Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on
lõike 1 järgi piiratud sisserände piirarvuga.
lg 2 sätestab, et aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kohus on seisukohal, et
-s sätestatud piirang on kolmandatest riikidest pärit immigrantide massilise sisserände ärahoidmiseks ning neist johtuvate võimalike sotsiaalsete, rahvuslike ja majanduslike probleemide vältimiseks Põhiseadusega kooskõlas olev, proportsionaalne meede. Vastavalt
lõikele 1 kehtestab sisserände piirarvu Vabariigi Valitsus korraldusega.
lõike 2 kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Vabariigi Valitsuse 13.02.2011 korraldusega nr. 16 kehtestati
aasta sisserände piirarvuks 1008. Siseministri 04.07.2011 määrusega nr. 16 kehtestati
aastaks tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena arvestatavaks piirmääraks 580 (määrus jõustus 11.07.2011). Vaidlus puudub selles, et määruse jõustumisega tuli lugeda ka Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamislubade piirarv täitunuks. Kuna kaebaja taotlust ei olnud 11.07.2011 seisuga veel lahendatud, jäeti kaebaja taotlus seoses piirarvu täitumisega rahuldamata.
p 4 kohaselt tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud. Seega jättis vastustaja kaebaja taotluse eeltoodud sättele tuginedes õigesti rahuldamata. Eesti riigil on õigus seada välismaalastele tingimusi Eestis töötamiseks ning ettevõtlusega tegelemiseks. Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusega tegelemise õigus kehtib välisriikide kodanikele vaid seadusega sätestatud tingimustel. Piirangu eeltoodud õiguse kasutamisele seab välismaalaste seadus, mille järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (
Riigikohus ei ole seni sisserände piirarvu põhiseaduslikkust kahtluse alla seadnud leides, et sisserände piirarvu (immigratsioonikvooti) kasutatakse peale Eesti ka teistes demokraatlikes riikides (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2000 otsus asjas nr. 3-3-1-11-00, p 4). Küll aga on Riigikohus pidanud õigusvastaseks elamisloa andmisest keeldumise põhjendamist pelgalt sisserände piirarvu täitumisega olukorras, kus isiku viibimist Eestis õigustavad Euroopa inimõiguste konventsioonist või Põhiseadusest tulenevad ilma seaduse reservatsioonita põhiõigused (s.o. absoluutsed õigused), nagu näiteks perekonnaelu elamine Eestis (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2000 otsus asjas nr. 3-3-1-1100, p 4 ning 12.06.2000 otsus asjas nr. 3-3-1-15-00, p 2). Sellisel juhul peab haldusorgan olenemata sisserände piirarvu täitumisest kaaluma elamisloa andmata jätmise mõju isiku õigusele elada Eestis perekonnaelu Põhiseaduse § 27 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni tähenduses. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal perekonnaelu riive seoses tähtajalise elamisloa väljastamata jätmisega Eestis puudub ning kaebaja ei ole taotluses, vaides ega kaebuses kohtule osundanud ka muude absoluutsete põhiõiguste riivele. Seega ei olnud vastustajal vaja kaebajale elamisloa andmisest keeldumisel kaaluda kaebaja muude põhiõiguste võimalikku riivet ega ettevõtlusega tegelemise piirangu proportsionaalsust. Kohus on seisukohal, et ei esine ka välismaalastest juhatuse liikmete ebavõrdset kohtlemist, kuna kõigi isikute taotluste menetlemisel kehtisid ühesugused reeglid. Seega ei ole vastustaja otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusreegleid. 18. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et rikutud on Eestis registreeritud äriühingu L.P.N. Farm OÜ põhiõigusi. Kõigepealt märgib kohus, et halduskohtusse saab pöörduda iga isik ainult oma subjektiivsete õiguste kaitseks (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 7 lg 1, § 10 lg 2 p 4, lg 7 ning alates 01.01.2012 jõustunud HKMS § 44 lg 1). Seega ei saa kaebaja käesolevas vaidluses kaitsta L.P.N. Farm OÜ õigusi. Asjaolu, et teatud elamisloa taotlused, sealhulgas kaebaja taotlus jäi sisserände piirarvu täitumise tõttu rahuldamata, on objektiivne paratamatus, mis ei võta aga elamisluba taotlenud isikutelt, sealhulgas kaebajalt õigust taotleda käesoleval aastal taas Eestis töötamiseks tähtajalist elamisluba. Tähtajalise elamisloata jäämine ei võtnud kaebajalt ka õigust viibida Eestis ettevõtlusega tegelemise eesmärgil viisa alusel (
Vastavalt
lõikele 3 võib Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslikku alust omav välismaalane Eestis viibida Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni 6 täitmise eesmärgil kuni kuus kuud aasta jooksul. Seega ei ole kaebaja poolt äriühingu L.P.N. Farm OÜ juhtimine pikaajalise viisa alusel takistatud. Kaebaja viited TsÜS ja ÄS sätetele on asjakohatud, kuna need ei välista kaebaja vajadust taotleda Eestis töötamiseks elamisluba ega välista ka kaebaja suhtes
-s sätestatud piirangute rakendamist.
juulini 2011.
lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole sätestatud menetlustähtaja jooksul võimalik. E-kirjas esitati kaebajale täiendavad küsimused ettevõtte tegevusala ja võimalike koostööpartnerite ning kaebaja tööülesannete kohta ettevõttes. Ühtlasi paluti kaebajal võimalusel esitada ka erialast - ja töökogemust tõendavad dokumendid. Nimetatud andmed tuli vastustajale saata postiga hiljemalt
Vastuses kaebusele selgitas vastustaja, et PPA pidas vajalikuks täpsustada kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse aluseks olevaid asjaolusid seoses konsuli kaaskirjas märgituga, mille kohaselt ei ole taotlejal endal aimugi, mida tähendab taotlusele tegevusalana märgitud kindlate kaupade vahendamine. 20. Kohus nõustub vastustajaga selles, et ettevõtte L.P.N. Farm OÜ tegevusala Eestis võis vastustajas taotluse ja sellele lisatud dokumentide läbivaatamisel täiendavaid küsimusi tekitada. Nimelt nähtub kaebaja poolt 01.04.2011 allkirjastatud taotlusest PPA-le, mis on üks elamisloa taotluse lisadest, et kaebaja juhitud ettevõtte põhitegevusalaks on „muude kindlate kaupade vahendamine“ (t. lk. 42 pöördel). Eesti Vabariigi konsuli poolt 20.04.2011 kaebaja taotlusele lisatud kaaskirjas tehtud märkuse kohaselt pole taotlejal aimugi, mida nimetatud tegevusala tähendab (t. lk. 43). Konsuli märkust ning ettevõtte tegevusala harukordset mittemidagiütlevust silmas pidades oli PPA poolt kaebajalt täiendavate andmete nõudmine ettevõtte tegevusala ja võimalike koostööpartnerite kohta igati põhjendatud. Seoses kaebajalt eriala – ja töökogemuse kohta täpsustavate andmete küsimisega märgib kohus järgmist: Korra § 13 lg 1 näeb ette, et tähtajalise elamisloa taotlemisel töötamiseks
punkti 4 alusel esitatakse: 1) taotlus; 2) 7 foto; 3) taotleja kirjalik põhjendus, miks välismaalane soovib asuda elama ja tööle Eestisse; 4) dokument, mis tõendab taotleja tegeliku eluruumi olemasolu Eestis; 5) elulookirjeldus. Nimetatud nõuded olid kaebajal täidetud (vt taotlusele lisatud dokumentide loetelu t. lk. 43). Samas sätestavad
§-d 177 ja 178 Eestis töötamiseks tähtajalise elamisloa taotlejale ka Eesti Töötukassa loa nõude ning töötajale makstavale töötasule esitatava nõude. Nii näiteks sätestab
lõige 1, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Vastavalt Statistikaameti andmetele oli Eesti aasta keskmine palk taotluse esitamisele eelneval 2010. aastal 792 €, mille korrutamisel 1,24-ga saame tulemuseks 982 €. Vastavalt tööandja andmetele elamisloa taotleja kohta oli kaebaja töötasu L.P.N. Farm OÜ juhatuse liikmena 800 €. Ühtlasi nähtub, et Eesti Töötukassa luba PPA-le ei esitatud.
lg 1 p 8 kohaselt võib tähtajalise elamisloa töötamiseks anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui isik asub Eestisse tööle registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks. Korra § 13 lg 5 p 7 järgi tuleb sellisel juhul lisaks Korra § 13 lõikes 1 märgitud dokumentidele esitada ka juriidilise isiku kinnitus, mis sisaldab lõikes 3 nimetatud andmeid. Vastavalt Korra § 13 lõikele 3 esitab tööandja kinnituses välismaalase tööle võtmise kohta lisaks välismaalase isikuandmetele ka andmed välismaalase hariduse, omandatud eriala või kutse kohta, töötamiskoha andmed, tööandja andmed (sh. tööandja tegevusala) ning töö ja lepingu andmed. Nimetatud andmeid kaebaja kui äriühingu L.P.N. Farm OÜ juhatuse liikme 01.04.2011 kirjalik põhjendus (t. lk. 42) ega 01.04.2011 taotlus (t. lk. 42 pöördel) ei sisalda. Kuna ka
lg 1 järgi peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised, ei saa kaebajalt
21.
lg 1 kohaselt võib haldusorgan menetlustähtaega pikendada, kui menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine või tõendite kogumine ei ole sätestatud menetlustähtaja jooksul võimalik. Samas ei tohi menetlustähtaja igakordsel pikendamisel haldusorgani määratav uus menetlustähtaeg ületada esialgset menetlustähtaega (lg 2). Seega võis kaebaja eeldada, et ka asjaolude väljaselgitamise ning tõendite kogumise eesmärgil pikendatud menetlustähtaeg ei ületa kahte kuud alates menetlustähtaja pikendamisest, lõppedes seega
Ühtlasi ei saa kohus ka seekordselt toimunud menetlustähtaja pikendamist kaebajale seisukoha esitamiseks antud tähtaega arvestades õigusvastaseks pidada. 8 Ebavajalikuks ei saa pidada ka kaebajalt menetluse lõpetamise võimalikkuse kohta seisukoha küsimist. PPA vaidlustatud otsus on koostatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.