Obsah (8)

§ 121§ 12§ 10§ 15§ 26§ 11§ 178§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2776 Haldusasi P.L.’u kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Am

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT:

1. 28.11.2011 on P.L. oma esindaja Priit Loime kaudu esitanud kohtule kaebuse, millest nähtuvalt Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 24.10.2011 käskkirjaga nr 3-1/153 vabastati P.L. teenistusest alates 25.10.2011 ja otsustati välja maksta puhkusekompensatsioon 36,81 kalendripäeva ulatuses. MUPO 24.10.2011 käskkirjaga nr 3-1/154 otsustati kinni pidada kaebaja ette saadud puhkuse tasu 14,56 kalendripäeva ulatuses.
2. P.L. taotles kaebuses MUPO 24.10.2011 käskkirja 3-1/154 tühistamist ja MUPO kohustamist välja maksma käskkirjas 3-1/153 ette nähtud puhkuse kompensatsioon 36,81 kalendripäeva ulatuses.
3. 14.12.2011 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas kohus märkis määruses: „Kaebaja väitel tehti vaidlustatud 24.10.2011 käskkiri nr 3-1/154 talle teatavaks 25.10.
4. Kaebus on kohtule esitatud esmaspäeval, 28.11.
5. ATS § 160 lg 1 sätestab 1 teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade peale kohtusse pöördumiseks ühekuulise tähtaja, mis toodud andmetel möödus kaebajal reedel, 25.11.
6. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumise tunnustega. Kuna kaebuse lisades märgitud MUPO käskkirju nr 3-1/153 ja 3-1/154 kohtule elektrooniliselt koos kaebusega edastatud ei ole, siis tuleb need kohtule edastada, et kohus saaks

§ 12

lg 3 järgi kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 10

lg 4 kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused /…/ Kaebusele on alla kirjutanud kaebaja esindajana Priit Loime. Esitatud on volikiri (tl 5), millest nähtub, et kaebaja volitab oma huve esindama Priit Loime’t. Esitatud on ka esindaja diplomi koopia (tl 6). Kuna diplomi koopia on edastatud mitteloetavas miniformaadis, siis tuleb kohtule edastada esindaja diplomi koopia ettenähtud formaadis (4A), et kohus saaks kontrollida esindaja esindusõigust (TsMS § 218). Vastasel korral peab P.L. esitama tema enda poolt allkirjastatud kaebuse (

§ 10lg 7) /../ kaebuse põhjenduseks on ebapiisav, mida kaebaja usub või ei usu.

Kui kaebajal on teadmine, et tal on puhkuse kompensatsiooni tegelikult saada 36,81 kalendripäeva ulatuses (enam kui ühe aasta korraline puhkus), siis võivad tema õigused olla rikutud, kuid ta peab seda ka selgesõnaliselt kinnitama ja suutma tõendada (

§ 15

lg 3 ja § 16 lg 2) /…/ Kaebusest ei nähtu oluline asjaolu, kas, millal ja millises ulatuses on kaebajale puhkuse kompensatsioon välja makstud. Kaebuse esitamiseni kulunud aega arvestades on tõenäoline, et lõpparve kaebajaga on tehtud. Kui kaebajale on osaliselt puhkuse kompensatsioon välja makstud, siis on ilmselt alusetu nõuda seda kohtus 36,81 kalendripäeva ulatuses, seda enam, et käskkiri nr 3-1/153 ei ole kaevatav haldusakt. Kui kohus tühistab kaevatud käskkirja nr 3-1/154, siis saaks kohus teha MUPO-le ettekirjutuse vaid nimetatud käskkirja alusel kinni peetud 14,56 kalendripäeva ulatuses. Seetõttu iseenesest piisab vaid tühistamistaotluse esitamisest (vt

§ 26lg 1 p 1)”.

Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

1. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 15.12.
2. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 30.12.
4. P.L. kaebuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Selle asemel esitas tema väidetav esindaja Priit Loime kohtule 29.12.2011 taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks 15 päeva võrra seoses P.L.`u välisriigis viibimisega.
5. 30.12.2011 määruses kohus leidis, et esitatud kujul on taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks ilmselgelt põhjendamatu. Kohus märkis muu hulgas määruses: „Isegi, kui eeldada, et kaebaja tõesti viibib välismaal, siis oleks saanud ilmselt kui mitte kõiki (eeldatavasti on esindajal säilinud tänapäeva tehniliste tingimuste juures mingi side kaebajaga), siis enamiku puudusi kõrvaldada ka esindaja (sh edastada kohtule lõpuks esindaja diplomi koopia ettenähtud formaadis, et kohus saaks kontrollida esindaja esindusõigust; täpsustada taotlust jms). Selleks õigusalaseid eriteadmisi omav isik endale esindajaks võetaksegi. Taotluse põhjendatust ei ole võimalik kontrollida, kui kaebaja (endiselt väidetava esindusõigusega) esindaja umbmääraselt väidab, et P.L. viibib välismaal, täpsustamata seejuures, millal ta sinna suundus, kui kauaks ja kuhu, ning esitamata oma väidete tõenduseks ühtki tõendit (

§ 15lg 3 ja § 16 lg 2).

Ülaltoodu sunnib kohut kahtlema esindaja pädevuses oma esindatava huve korrektselt kaitsta. Samuti tundub ebamõistlik taotletud pikenduse aeg – 15 päeva, mis kujutab endast kaebuse puuduste kõrvaldamiseks seaduse järgi antavat maksimaaltähtaega. Küsitavusi tekitab ka taotluse esitamine alles päev enne kohtule vastamise tähtaja lõppemist. Kohus juhib tähelepanu, et menetlustähtajad on seadusega kehtestatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtete 2 tagamiseks ning nendesse kergekäeline suhtumine on lubamatu. Seega praeguses olukorras kuuluks P.L.`u puudustega kaebus

§ 11lg 3 alusel tagastamisele.

Kohus annab siiski kaebajale (esindajale) võimaluse selgitada puuduste kõrvaldamise objektiivset võimatust ettenähtud tähtaja jooksul”. Kohus andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 5 päeva määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Kaebaja väidetav esindaja on 30.12.2011 määruse kätte saanud 04.01.2012. Seega oli taotluse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 09.01.2012. 7. Alates 01.01.2012 kehtiva

rakendussätete § 284 kohaselt menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seadustiku jõustumist, lõpeb seni kehtinud seaduse kohaselt. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga 29.12.2011 taotluse puudusi kõrvaldanud, siis jääb 29.12.2011 taotlus rahuldamata (

§ 178lg 1).

Samuti ei ole kõrvaldatud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi (eelkõige on esitamata tähtaja ennistamise taotlus, asjaga seonduvate haldusaktide koopiad, esindaja esindusõigust kinnitavad dokumendid, samuti on täpsustamata, milliseid kaebaja õigusi on rikutud, miks vaidlustatud haldusakt on õigusvastane). Alates 01.01.2012 kehtiva

rakendussätete § 286 lg 1 kohaselt enne käesoleva seadustiku jõustumist esitatud kaebus tagastatakse, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal kehtinud sisu- ja vorminõuetele. Kuna kaebus on esitatud 28.11.2011 ja kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult (kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 11

lg 3, alates 01.01.2012 kehtiva

§ 121lg 1 p 2), millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (kuni 31.12.2011 kehtiva

§ 11

lg 7, alates 01.01.2012 kehtiva

§ 43lg 2).

Hurma Kiviloo Kohtunik 3