Obsah (8)

§ 186§ 396§ 197§ 76§ 101§ 113§ 94§ 397

2-09-13886 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaud

§-ga 186 p 2 lõppenud ning hageja üritab õiguslikku olukorda moonutades kostja arvel alusetult rikastuda.

2. augustil
3. a. sõlmisid OÜ F ja Danske Bank A/S Eesti filiaal muudatuse nr 4 laenulepingule , mille kohaselt kohustus OÜ F tasuma lepingu tingimuste muutmise eest lepingutasu kokku summas 218.000,00 krooni, millest 104.000,00 krooni kohustus OÜ F tasuma
4. augustil
5. a. ja 114.000,00 krooni
6. septembril
7. a. Tulenevalt asjaolust, et OÜ-l F lepingutasu teise osamakse tasumiseks summas 114.000,00 krooni vahendeid ei olnud, pöördus OÜ F ja AS H juhatuse liige hr SH kostja poole palvega tasuda OÜ F eest kõnealune summa eesmärgiga tasaarvestada hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele lugesid hageja ja kostja
8. septembri
9. a. seisuga hageja lepingust tuleneva põhinõude, laenusummalt arvestatud intresside ja viiviste kogusummaks 114.000,00 Eesti krooni, millise summa tasumise järgselt kostja poolt Danske Bank A/S Eesti filiaalile loeti hageja ja kostja vaheline võlasuhe lõppenuks tasaarvestusega

§ 186lg 2 alusel.

2. septembril
3. a. tasus kostja sularahas hageja eest OÜ F ja Danske Bank A/S Eesti filiaal vahel sõlmitud laenulepingu muudatuse nr 4 lepingutasu teise osamakse summas 114.000,00 Eesti krooni Danske Bank A/S Eesti filiaalile, millega kostja tasaarvestas Hageja Lepingust tuleneva nõude kostja vastu täies ulatuses. AS H hr H isikus on pahatahtlikult asunud nõudma kostjalt rahasummat, mille aluseks olev võlasuhe on tasaarvestusega lõppenud juba
4. aasta septembris. Kohtuistung
5. Kohtuistungil 08.02.
6. a jääb hageja esitatud nõude juurde. See on lihtsalt laenuleping, kostja on juurde mõelnud loo suurtest skeemidest erinevate firmadega, kuid mingeid tõendeid pole esitatud. Hageja ei vaidle vastu et kostja on tasunud 114 000 krooni. See ei puutu AS -i H.
7. Kostja esindaja seletuse kohaselt laen on tasaarveldatud, see toimus suuliselt. Ei ole nõuet, et tasaarveldus peab olema kirjalik. Kui pooled tihedalt lävisid, olid need tihedalt Sergei Hadžiga seotud isikud. See oli OÜ F kasuks lepinguga seotud makse. Nende seotus nähtub ka 2 laenulepingust
8. märts
9. Tasaarvestuse eeldused on täidetud. Pole keelatud, et IR teeb makse OÜ F eest. Hageja avaldus on pahatahtlik, mida ilmestab ka asjaolu, et SH pole kohtusse ilmunud.
10. Kostja seletuse kohaselt 2006 kohtus kostja SH, kes oli mõlema firma sajaprotsendiline osanik. SH ettepanek oli, et kinnistule tuleks läbi viia arendusprogramm, tegime ka vastavad kokkulepped. Käsitlesime erinevaid firmasid. 2008 aastal
11. augustil saatis ta ka kirja pangale. Koostöö sujus kaks ja pool aastat. Detailplaneering algatati. Projekt oleks pidanud vilja kandma aastatel 2008 ja
12. Enne laenulepingu tutvustamist Sampo Pangas, sai ta 50 miljonit krooni ning kaotas selle raha. 2007 sügisel suutsin pangas välja rääkida veel 12, 13 miljonit krooni. SH pidi selle tagasi saama. Kuid ei saanud ning tegevus seiskus.
13. september teatas SH, et on lõpetanud minuga koostöö, ning siis lõpetas ta ka lepingu eest tasumise. Siis ma ei teadnud, et oleks pidanud sõlmima kirjaliku lepingu. Kui Sampo Pank väljastas selle laenu, H oli operaatorfirma ja pank käsitles AS H ja OÜ F koos. Pank oli teadlik nendest ettevõtetest ja tehnilistest seotusest. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
14. Kohus on tuvastanud, et AS H ja IR sõlmisid 10.09.
15. a laenulepingu, millega hageja laenas kostjale 270 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.
16. a (tl 4-8). Laenusumma 270 000 krooni on 10.09.
17. a kostjale üle antud (tl 9). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 83 437.50 krooni ja intressid ning viivised summas 83 000 krooni (tl 79). 10.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas võlasuhe on lõppenud. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat täielikult tagastanud ei ole. Hageja ei vaidlusta kostja poolt 114 000 krooni tasumist Danske Bank AS Eesti filiaalile, kuid sellega saab lugeda tasutuks kostja võlgnevuse F OÜ , mitte AS H (tl 39, 41-44). 11. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 9), seega peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kostja väidab, et laen on suulise avalduse alusel tasaarvestatud (tl 25-26).

§ 186p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

12.

§ 197

lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hageja leiab, et tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks juba seetõttu, et kostjal on kohustus hageja ees, kuid 114 000 krooni tasumine toimus OÜ F eest (tl 73) 13. Kohus on seisukohal, et kostja kohustus hageja ees ei ole lõppenud, kuna täidetud ei ole tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused.

§ 197

lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on 3 õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Käesoleval juhul on küll kostjal kohustus tagastada hagejale laenujääk, kuid kostjal puudub hageja vastu nõue, millega tasaarvestust teostada. Kostja on tasunud 17.09.

1. a OÜ F eest lepingutasu (tl 32). Kohtu hinnangul ei piisa sellest aga tasaarvestuse õiguse tekkimiseks. Kostjal peaks hageja vastu olema sissenõutavaks muutunud nõue. Sellise nõude olemasolu kohta kostja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Asjaolu, et Danske Bank A/S Eesti filiaal on AS H ja OÜ F majandusnäitajaid laenu väljastamisel seotult analüüsinud, ei anna kohtu hinnangul kostjale õigust nõuet OÜ F vastu lugeda nõudeks AS H vastu. Kuna hageja ja kostja vahel puuduvad vastastikused samaliigilised nõuded, ei ole täidetud tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused ning sellest tulenevalt ei ole lõppenud ka kostja kohustus hageja ees.
2. Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 83 437.50 krooni.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu p 1.5.
3. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega summas 83 437.50 krooni on 08.02.
4. a seisuga viivitatud 537 päeva, kokku seega 224 029.68 krooni. Hageja vähendab kõrvalnõuete summat 83 000 kroonini. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka viivis summas 66 431.33 krooni.
5. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 16 568.67 krooni.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu p 1.3.1 kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 9,28% laenujäägilt aastas. 20.02.

1. a sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt pidi kostja hagejale tasuma intressi 10,27% laenujäägilt aastas. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Perioodil 10.09.
2. a kuni 20.02.
3. a pidi kostja hagejale tasuma intressi 163 päeva eest kokku 11 344.80 krooni, perioodi 21.02.
4. a kuni 10.03.
5. a 19 päeva eest kokku 1 463.47 krooni ja perioodi 11.03.
6. a kuni 15.08.
7. a 158 päeva eest kokku 3 760.40 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 83 437.50 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 66 431.33 krooni ja intress summas 16 568.67 krooni. Menetluskulud
8. TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 Karin Sonntak Kohtunik 5