) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) p 8.2.4 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. B.Sorroki distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et ta 07.06.2011 kella 17:45 paiku Viru Vanglas E1 osakonnas kambris nr 2117, suheldes vanglaametnikuga, käitus ebaviisakalt ja ähvardavalt, kuna vanglaametnik Maia Pärn tegi kinnipeetav B.Sorrokile märkuse, seoses tööaja venitamisega ning enda köögis peitmisega, et saaks koos kõige viimaste töölt naasvate kinnipeetavatega osakonda tulla.
Kaebaja väide, et ta ei ole vaidlustatud käskkirjas nimetatud rikkumist toime pannud, ei leidnud kohtus tõendamist.
p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kodukorra punkt 8.2.4 kohaselt on kinnipeetaval isikul keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. 2 Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati B.Sorrokit distsiplinaarkorras Kodukorra punkt 8.2.4 ja
Kaebuse esitaja distsipliinirikkumise kohta koostatud valvur M.Pärna 07.06.2011 ettekandest nr 2320 (tl 3) ja inspektor-kontaktisiku K.Kõllo 13.06.2011 õiendist (tl 5) nähtub, et 07.06.2011 E1 osakonnas kambris 2117 peale õhtusöögi jagamist kella 17:45 ajal B.Sorrok, suheldes valvur M.Pärnaga, karjus, et valvur ta rahule jätaks ning hoiatas, et vastasel juhul tasub ta vabanedes kuu aja pärast talle kätte. Konflikt sai alguse sellest, et kinnipeetav B.Sorrok peidab end korduvalt peale töö lõppu köögis ja tuleb viimaste toidujagajatega ära, mille kohta on M.Pärn ka varasemalt teinud suusõnalisi märkusi ja informeerinud inspektor-kontaktisikut K.Kõllot, kes oli probleemist teadlik ja kuulis antud juhul seda, kuidas kinnipeetav kasutas valvuriga suheldes kõrgendatud hääletooni. Kohtul ei ole alust kahelda nimetatud ettekande ega õiendi tõelevastavuses. Kaebuse esitaja distsiplinaarmenetluse käigus 07.06.2011 antud seletuskirjas end süüdi ei tunnistanud, samas ei soovinud ta ka 04.07.2011 lisaselgitusi anda, mida tõendab seletuskirjast keeldumise akt nr 7.-2/24391 lisa 5 (tl 8). Kohus on seisukohal, et B.Sorroki distsiplinaarkorras karistamine on õiguspärane - on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest, kaebaja on andnud selgitusi, menetluse käik on protokollitud ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt, määratud karistus on kaalutletud ja proportsionaalne toime pandud rikkumisega, mistõttu vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus. 8. Kaebaja väide, et ta sai ühe asja eest kaks karistust, ei ole õige ja ei vasta tegelikkusele. Vaidlust ei ole selles, et Viru Vangla 08.04.2011 käskkirjaga nr 430-7 määrati kinnipeetav B.Sorrok tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, kõik abitööd köögis ja toidujagamine alates 12.04.2011 kuni 11.07.2011 (tl 28)
lg 1, § 38 lg 1 ja § 43 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt kindlustab vangla võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Sellise sõnastusega osundab seaduseandja aga, et vangla kohustus leida kinnipeetavale tööd ei ole absoluutne. Subjektiivset õigust endale tööd nõuda kinnipeetaval ei ole. Käesoleval juhul algatati 07.06.2011 vanglas toimunud intsidendi kohta distsiplinaarmenetlus ja võttes arvesse kinnipeetava poolt toimepandud distsipliinirikkumise ohtlikkust vangla julgeolekule, kinnipeetava isiksust, lähtudes distsiplinaarmenetluse korrektse ja põhjaliku läbiviimise huvidest, paigutati B.Sorrok Viru Vangla 07.06.2011 käskkirja nr 6.-1/288-KP alusel alates 07.06.2011 eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni (tl 52)
Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud, seaduse alusel antud kehtiva käskkirjaga, mida kinnipeetav ei vaidlustanud. Kohus nõustub siin vastustajaga, et eraldi lukustatud kambrisse paigutamise ajal ei ole mõeldav kinnipeetava tööle lubamine julgeolekukaalutlustel, kuid möönab, et vastavalt justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra“ § 5 lg 4 kohaselt vormistatakse kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Vaatamata asjaolule, et seda tehtud ei ole, oli kaebaja õigusrikkumise tuvastamise ajaks distsiplinaarmenetluse protokolli koostamise hetk 04.07.2011.
lg 4 sätestab, et raske distsipliinirikkumise korral on vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Seega näeb nimetatud säte kinnipeetava vanglasisese paigutamise erisusena ette kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamise. See meede ei ole käsitatav distsiplinaarkaristusena, mis ilmneb 3 juba sellest, et seda meedet kohaldatakse enne distsiplinaarmenetluse lõpuleviimist. Meetme kohaldamine ei eelda, et kinnipeetava poolt raskes distsipliinirikkumises seisneva süüteo toimepanemine on tõendatud, vaid alus kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamiseks on olemas juhul, kui kinnipeetavat on piisavalt põhjust kahtlustada sellise rikkumise toimepanemises. Meetme kohaldamine on võimalik kuni distsiplinaarmenetluse lõpuleviimiseni ja on ette nähtud rahuldamaks mingit kiireloomulist vajadust, milleks võib olla näiteks raske distsipliinirikkumise jätkumise vältimine. Distsiplinaarmenetlus lõppes B.Sorrokile distsiplinaarkaristuse määramisega 05.07.2011 (tl 54). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustati kinnipeetavale 06.07.2011 ja ta paigutati kartserikambrisse alates 08.07.2011 kuni 13.07.2011 (tl 12). 9. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning lõike 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Võlaõiguse seaduse § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu eelkõige kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kohustust ei ole rikutud või õigusvastaselt kahju tekitatud. Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust endale tööd nõuda, vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat võis rakendada tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel ning kinnipeetava töö tasustamisel tuli lähtuda töötatud ajast. Olenemata
§-st 37 lg 1 tulenevast kinnipeetava töötamiskohustuse nõudest ei ole vangla kohustatud kinnipeetavat igal juhul tööga kindlustama või rakendama neid vangla majandustöödel, samuti võimaldama sama tööd, mida ta tegi enne kartserikaristuse ärakandmist. B.Sorrok pani distsiplinaarsüüteo toime 07.06.2011 ja karistus määrati 05.07.2011 ning ajavahemikul 08.07.2011 – 13.07.2011 oli ta paigutatud kartserikambrisse. Kuna B.Sorrok määrati majandustööle alates 12.04.2011 kuni 11.07.2011 ja kui kinnipeetav kartserikambrist 13.07.2011 vabanes, siis oli tema töötamine vanglas 08.04.2011 käskkirja nr 6.-2/430-7 alusel juba lõppenud ja ta ei pidanudki enam töötama. Ainuke päev, mil kinnipeetav võinuks teoreetiliselt töötada, oleks olnud 07.07.2011, kuid sellel päeval ei olnud kinnipeetavat töögraafikus, mis on tõendatud köögitööliste (kinnipeetavatest) töövahetuse tööajagraafikuga 30.06.2011-08.07.2011 (tl 50) ja seetõttu teda tööle ei viidud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus kaebaja kahjunõude rahuldamiseks, sest pole tõendatud reaalse varalise kahju tekkimine saamata jäänud töötasu näol ega moraalne kahju tulenevalt sellest, et kaebaja oli paigutatud alates 07.06.2011 eraldi kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõppemiseni, sest raske distsipliinirikkumise eest võib vangistusseaduse sätete kohaselt kinnipeetava sinna paigutada. 10. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.