3-11-1197/19

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1197 Otsuse kuupäev 23.12.2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Anton Kuprini kaebus Ida Prefektuuri Narva arestimaja toimingute (hoidmine ilma aknata kambris nr 5, jalutuskäigust ilmajätmine, antisanitaarsete magamistarvete väljastamine räpases kambris ning pidamine elule ja tervisele ohtlikes tingimustes) õigusvastaseks tunnistamise nõudes

1. november 2011 Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebaja Anton Kuprin Vastustaja Ida Prefektuur, esindaja Tiina Prunn
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni
4. jaanuarini
5. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Anton Kuprin viibis Ida Politseiprefektuuri Narva arestimajas järgmistel ajavahemikel: 11.08.2008 - 14.08.2008 – 4 päeva, 09.09.2008 - 16.09.2008 – 8 päeva, 25.09.2008 29.09.2008 – 5 päeva, 20.10.2008 - 23.10.2008 – 4 päeva, 06.11.2008 - 18.11.2008 – 13 päeva, 11.12.2008 - 16.12.2008 – 6 päeva, 03.03.2009 - 05.03.2009 – 3 päeva, 12.03.2009 - 23.03.2009 – 12 päeva, 05.05.2009 - 11.05.2009 – 7 päeva, 19.05.2009 - 28.05.2009 – 10 päeva.
7. 15.05.2011 esitas Anton Kuprin Tartu Halduskohtule kaebuse Narva arestimaja tegevuse peale. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks tema pidamine Narva arestimaja ilma aknata kambris nr 5, jalutuskäigust ilmajätmine, talle antisanitaarsete magamistarvete väljastamine räpases kambris ning tema pidamine elule ja tervisele ohtlikes tingimustes.
8. Tartu Halduskohtu 05.07.
9. a määrusega on asjas osaliselt menetlus lõpetatud Ida Prefektuuri Narva arestimaja toimingute osas ajavahemikel 21.05.2007-07.06.2007, 17.09.2007-27.09.2007, 12.05.2008-15.05.2008.a Kaebuse põhjendused ja taotlused
10. Kaebaja väitel puudus kambris nr 5 aken, WC oli kambri nurgas ning seda ei olnud võimalik privaatselt kasutada. Vooditarbed (madrats, tekk ja padi) olid vanad, mustad ja tolmused ning haisesid. Kaebajale ei võimaldatud sealoleku ajal kordagi jalutuskäiku värskes õhus. Kambrit oli must ning seda ei koristatud ega antud ka vajalikke koristusvahendeid. Lisaks teatab kaebaja, et on invaliid, põeb B ja C hepatiiti ning on HIV-viiruse kandja. Samuti on ta allergiline tolmu suhtes. Kaebaja leiab, et sellised olud olid seetõttu ohtlikud tema elule ja tervisele. Kaebaja märgib, et tema põhjendatud huvi kaebuse esitamisel on kompensatsiooni nõudmine tekitatud moraalse kahju eest. Vastustaja vastuväited
11. Vastustaja on seisukohal, et kinnipeetu Anton Kuprini paigutamine Ida Prefektuuri arestimaja Narva kambrisse on toimunud kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning isikule on tagatud kõigi seadusega kehtestatud õiguste ja võimaluste täitmine kaebaja põhiseaduslikke õigusi riivamata. Kaebaja suhtes ei ole arestimajja paigutamisel kohaldatud mingeid piiranguid ning isikut on koheldud võrdselt kõigi teiste arestimaja kinnipeetutega. Kaebuses kirjeldatud olukord ei vasta tegelikele arestimaja Narva kambri kinnipidamistingimustele.
12. Vaidlusalune arestimaja on vana ja amortiseerunud ega vasta seetõttu kaasajal kehtestatud kõrgendatud nõudmistele. 03.12.2009 Ida Politseiprefektuuri Narva ja Rakvere arestimajadesse toimunud kontrollkäigu järel on õiguskantsler teinud prefektuurile soovituse, mille kohaselt vanades amortiseerunud arestimajades, s.h Narva arestimaja, kus on ebapiisav valgustus ja puudub jalutushoov ning seetõttu ei saa kinnipeetud viibida värskes õhus, peab kinnipidamine olema võimalikult lühiajaline, kestvusega mitte üle ühe kuu. Seega on õiguskantsler möönnud, et alla ühe kuu kestev kinnipidamine Narva arestimajas, kus puudub värskes õhus viibimise võimalus, ning kus osades kambrites puudub aken, ei riiva märkimisväärselt kinnipeetute õigusi. Kuigi ehitustehnilise eripära tõttu puudub kambris nr 5 aken, on valgustus tagatud piisava kunstliku valgusega.
13. Vastavalt arestimaja sisekorraeeskirja (edaspidi eeskiri) § 27 lõigetele 1 ja 2 on kinnipeetu ise kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma. Talle on tagatud võimalus ennast pesta ja kasutada WC-d, mis on läbipaistmatu plastikkardinaga muust ruumist eraldatud. Kinnipeetu kohustus hoida puhtust ja hoolitseda isikliku hügieeni eest on eraldi välja toodud ka eeskirja § 32 lõike 1 punktis
14. Kaebaja ei ole arestimaja teenistujatelt puhastusvahendeid küsinud ega koristamise soovi avaldanud. Lisaks tavapärasele koristusele viiakse arestimajas läbi igakuiselt kõikide kambrite desinfitseerimine võimaliku nakkuste leviku vältimiseks. 2
15. Kinnipeetutele, keda võetakse arestimajja vastu, väljastatakse puhas voodipesu. Juhul kui kinnipeetu märkab, et temale väljastatud voodivarustus ja voodimadrats on must või määrdunud, siis tuleb sellest koheselt teavitada arestimaja ametnikku, kes väljastab puhtapesulaost uue puhta komplekti. Arestikambrisse paigutamisel väljastatakse isikule puhas voodipesu komplekt, mille hulka kuulub padjapüür ja kaks lina, samuti tekk, padi ja madrats. Juhindudes eeskirja § 27 lõikest 3 vahetatakse kinnipeetute voodipesu kord nädalas. Kaebuse esitaja ei ole arestimajas viibimise kestel kordagi esitanud taotlust temale väljastatud vooditarvete väljavahetamiseks. Oluline on märkida, et kuivõrd kaebaja on Narva arestimajas viibinud korduvalt, siis pidi ta olema tuttav nii arestimaja sisekorraeeskirjaga, kui eeldatavasti ka konkreetse arestimaja tingimustega.
16. Kinnipeetu Anton Kuprin ei ole korduvalt arestimajas viibimise ajal kordagi arestimajale kaebusi esitanud kinnipidamistingimuste nõuetele mittevastavuse osas. Kaebaja on tema poolt vaidlustatavatel perioodidel meditsiinitöötaja poole pöördunud ühel korral.
17. Käesoleval juhul oli isiku kinnipidamine lühiajaline ega saanud seetõttu isiku organismile mõju avaldada. Vastustaja ei saa märkimata jätta, et kaebaja vahi alla võtmine ei ole olnud tingitud vastustaja õigusvastasest käitumisest ning seetõttu vastustaja ei saa ka vastutada kaebuse esitaja väidetavate kannatuste ega mugavuste puudumise eest kaebaja kinnipidamise kestel. Kohtu põhjendused ja otsus
18. Riigikohus on 21.04.
19. a haldusasja nr 3-3-1-14-10 otsuses asunud seisukohale, mille kohaselt: “ Kinnipidamistingimused võivad osutuda õigusvastaseks ja rikkuda arestimajas viibiva isiku õigusi ka siis, kui puuduvad selgelt sätestatud nõuded. Inimväärikust alandavaks võib pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti.“
20. Kaebaja on Narva arestimajas viibinud peaaegu aasta jooksul küll kümnel korral, kuid lühikeste perioodide kaupa (3 päevast maksimaalselt 13 päevani) ja kokku 72 päeval. Seetõttu tuleb nõustuda vastustajaga, et kaebaja kinnipidamist Narva arestimajas saab pidada lühiajaliseks.
21. Kaebuses esitatud asjaoludel ei ole halduskohtul põhjust võtta erinevat seisukohta Õiguskantslerist, kes on teinud vastustajale soovituse Narva arestimajas, kus on ebapiisav valgustus ja puudub jalutushoov ning seetõttu ei saa kinnipeetud viibida värskes õhus kinni pidada kinnipeetavaid võimalikult lühiajaliselt, kestvusega mitte üle ühe kuu. Vastustaja ei ole selle soovituse vastu eksinud, kuna kaebajat on Narvas kinnipeetud kõige pikemalt 13-l järjestikusel päeval, kusjuures nimetatud periood tuleneb vastustaja vastusest. Seega tuleb jagada vastustaja seisukohta, et Narva arestimajas, kus puudub värskes õhus viibimise võimalus, ning kus osades kambrites puudub aken, ei riivata lühiajalisel hoidmisel märkimisväärselt kinnipeetavate õigusi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ehitustehnilise eripära tõttu puudub kambris nr 5 aken, kuid tagatud on valgustus piisava kunstliku valgusega. 3
22. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjakohaste tõenditega, et WC oli kambris muust ruumist eraldatud plastikkardinaga. Nii tolleaegsest kui praegusest eeskirjast tuleneb kinnipeetavatele kohustus hoida korras kambrit ja selle sisustust ja et pesemisvõimalus oli tagatud. Pesemisvõimalust võis küll mingil määral mõjutada kaebaja toimetamine teistesse arestimajadesse, kuna ta oli paljudel kordadel Narva arestimajas lühikest perioodi. Halduskohus ei pea eluliselt usutavaks, et kaebajale väljastati kõigil kümnel korral arestimajja saabudes mustad vooditarbed, mis on vastuolus nii tolleaegse kui praeguse eeskirjaga. Kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks pöördunud arestimaja poole koristusvahendite või puhta pesu saamiseks arestimajas oldud kordadel.
23. Kaebajal diagnoositud haigused on küll tõsised, aga vastustaja on tõendanud, et kaebaja on arestimajas meedikute poole pöördunud ainult ühel korral. Seega on kaebaja ise jätnud vastustaja informeerimata oma tervise võimalikest probleemidest.
24. Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et kaebaja kinnipidamistingimuste hindamisel ei ole nende kumulatiivne mõju ja ajavahemik sellised, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja kinnipidamisega kaasnevat kannatuste vältimatut taset ei ole käesoleval juhul ületatud.
25. HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jääb kaebus neil asjaoludel rahuldamata. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda. Roby Koik kohtunik 4