3-11-1767/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1767 Otsuse kuupäev 20.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.K. kaebus Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirja nr. 1-4/1112 ja 22.06.2011 vaideotsuse nr. E5 267-1 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 01.12.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta M.K. kaebus haldusasjas 3-11-1767 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.01.2012 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Tartu Vangla käskkirjaga 1-4/1112 28.04.2011 on Vangistusseaduse § 37 lg 1 ja § 38 lg 1, 2, 21, 22 ja § 39, § 43 lg 1 ja lg 2, Justiitsministri 07.02.2007 määrus nr. 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“, Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr. 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvestamise ja maksmise kord“ ning justiitsministri 30.11.2000 määrus nr. 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 12 alusel määratud vangla majandustööle abitöölise ametikohale alates 29.04.2011 kuni 29.07.2011 töötasutunniga 0,64 eurot loetletud kinnipeetavad, sealhulgas M.K.. Kinnipeetav M.K. on esitanud 25.05.2011 vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning vaideotsusega 22.06.2011 nr. E5 267-1 on jäetud kaebaja vaie rahuldamata. Kaebuse esitaja põhjendused ja taotlused Kaebaja taotleb Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirja nr. 1-4/1112 tühistamist kaebajat puudutavas osas ja 22.06.2011 vaideotsuse nr. E5 267-1 tühistamist tervikuna. Kaebaja on märkinud, et vangla ei ole arvestanud tema tööle määramisel kaebaja tegelike võimetega, pole arvestatud kaebaja huve ega soove töökoha valikul ning samuti ei ole arvestatud julgeoleku kaalutlusi, kuna kaebuse esitaja pidi tööle asuma isikuga, kelle poolt on kaebuse esitajale kättemaksuoht oma endise ametialase tegevuse tõttu. Kaebuse täienduses on kaebaja märkinud, et vangla on rikkunud kaevatava käskkirjaga Vangistusseaduse § 12 lg 5 nõuet. Samuti on kaebaja suhtes rikutud tema õigusi vaideotsusega, kuna vaideotsusega on jäetud rahuldamata kaebaja vaie käskkirja peale, millega on kaebajat sunnitud töötama kinnipeetavaga koos, kelle poolt oli reaalne kättemaksuoht kaebajale tema endise ametialase tegevuse tõttu. Vanglas toimub kinnipeetavate eraldihoidmise printsiip, mida pole järgitud. Kaebaja on märkinud, et vaidemenetluses on tähtsamaks peetud vanglaametnike ütlusi ja seisukohti ning tema seisukohtadega pole arvestatud, rikutud on Põhiseaduse § 12 nõuet. Vastustaja seisukohad Tartu Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kuna kaebuse esitaja määrati tööle tähtajaliselt kuni 29.07.2011, siis on käesolevaks hetkeks vaidlustatud käskkiri oma kehtivuse kaotanud ning kaebaja halduskohtusse esitatud nõue sisutu. Kaebaja on taotlenud ka Tartu Vangla 22.06.2011 vaideotsuse E5 267-1 tühistamist. Arvestades, et vaideotsus iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda kaebaja jaoks mingeid õigusi, ei sea temale kohustusi ega lõpeta neid, siis ei riku vaideotsus kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja ei ole ka ise konkreetselt märkinud, milliseid tema õigusi vaideotsus rikub või milliseid vabadusi piirab ja vaatamata sellele, et kaebajal on vaideotsusele sisulisi etteheiteid, tuleb tema kaebus vaidetotsuse tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et Haldusmenetluse seadus § 61 lg 2 sätestab, haldusakt kehtib kuni kehtivusaja lõppemiseni ja haldusaktiga pandud kohustuse täitmiseni. Vangistusseaduse § 37 lg 1 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud töötama. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“, mille § 4 sätestab nõuded kinnipeetava tööle vormistamisele ning sama paragrahvi lõike 1 p 5 kohaselt märgitakse kinnipeetava tööle vormistamise dokumendis muuhulgas töötamise tähtaeg, kui kinnipeetav vormistatakse tööle määratud tähtajaks. Vastustaja on täiendavas vastuses jätkuvalt seisukohal, et kaebaja tööle määramise käskkirja tühistamise nõue on ainetu, kuna vaidlustatud käskkiri on oma kehtivuse kaotanud. Kohtu seisukohad Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Tartu Vangla käskkirjaga nr. 1-4/1112 28.04.2011 on määratud M.K. majandustööle abitöölise ametkohale tähtajaliselt alates 29.04.2011 kuni 29.07.2011 töötasuga tunnis 0,64 eurot. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et käesolevaks ajaks on vaidlustatud haldusakt oma kehtivuse kaotanud seoses kehtivusaja lõppemisega, kuna tegemist oli tähtajalise käskkirjaga, mille kohaselt on kaebaja majandustöödel pidanud viibima kuni 29.07.

1. Haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisti. Seega on kaevatav haldusakt antud hetkel kehtetu ning selle tühistamisenõue on alusetu. Kuna kaebus on siiski esitatud ajal, mil vaidlustatud käskkiri kehtis (18.07.2011) peab kohus vajalikuks asja kohta sisuline hinnang anda. Kohus märgib, et Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, välja arvatud VangS § 37 lg 2 juhud. Tulenevalt VangS § 39 lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavad kinnipeetavad rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Samas on reguleeritud kinnipeetavate tööle võtmine, töölt kõrvaldamine ja töölt vabastamine justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr. 2 9 ning kinnipeetava töötasu määrad , selle arvutamine ja maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr.
2. Antud juhul on kinnipeetavale töö andmine osutunud võimalikuks ning vangla on vormistanud kinnipeetava tööle. Vanglateenistus arvestab kinnipeetava füüsiliste ja vaimsete võimetega ning kinnipeetava oskusi. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kinnipeetavat oleks määratud tööle, mille tegemiseks ta ei oleks olnud võimeline või töö oleks olnud kinnipeetava tervisele vastunäidustatud. Vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks kinnipeetava võimelisuse tööd teha arst, kinnipeetav ise kaebusi esitanud ei ole. Kaebaja on märkinud, et vangla on rikkunud kaebaja suhtes VangS § 12 lg 5 põhimõtet. VangS § 12 sätestab eraldihoidmise printsiibid meestel ja naistel, alaealistel ja täiskasvanutel ning isikutel, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ning karistusjärgselt kinnipeetavaid. VangS § 12 lg 5 kohaselt võib eraldihoidmise printsiipidest teha erandeid kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Kaebuse esitaja on viidanud võimalikule kättemaksuohule, kuid ei ole välja toonud , kuidas töökohustuste täitmise ajal majandustöödel (kaebajal tuli koristada süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni olmeruume), mil sektor 7 on suletud, suurendab ohtu tema julgeolekule võrreldes ajaga, mil sektor on avatud. Haldusasja 3-11-1927 raames vaidlustab kaebaja vangla käskkirja, millega on määratud kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et kaebaja ei asunud täitma vanglaametniku seaduslikku korraldust asuda koristama süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni olmeruume, rikkudes VangS § 37 lg 1 nõudeid. Nimetatud haldusasja vastuses on vangla märkinud, et kaebuse esitaja on alates 17.02.2010 paigutatud sektorisse S-7 ning tema paigutamisel vanglasse on arvestatud VangS § 12 lg 1 p 4 sätestatud eraldihoidmise printsiibiga kuna kaebuse esitaja on viidanud võimalikule kättemaksuohule kaaskinnipeetava A. M. poolt. Sektsioon S-7 on avatud osakond, kus päevakava kohaselt on vaba aeg (kambrid on avatud) 08.30-12.30, 13.30-17.00, 18.00-20.00 ning esmaspäevast reedeni ka 20.30-22.
3. Kaebuse esitaja on viibinud kinnipeetava A.M. samas sektsioonis S-7 alates 17.02.2010, seega rohkem kui aasta. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas töökohustuse täitmine ajal, mil sektor S-7 on suletud, suurendab ohtu tema julgeolekule võrreldes ajaga, mil sektor on avatud. Seega ei ole kaebuse esitaja väited julgeolekuohu kohta põhjendatud. Kohus peab kaevatava käskkirja andmist õiguspäraseks. Kaebaja on taotlenud ka Tartu Vangla 22.06.2011 vaideotsuse E5 267-1 tühistamist. Vangla on õigesti märkinud, et vaideotsus iseseisvalt ei tekita, lõpeta ega muuda kaebaja jaoks mingeid õigusi, ei sea kaebajale kohustusi ega lõpeta neid, siis ei riku vaideotsus kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Kaebaja ei ole ka ise konkreetselt märkinud, milliseid tema õigusi vaideotsus rikub või milliseid menetlusnorme on vaidemenetluse käigus rikutud, peale selle, et kaebajal on vaideotsusele sisulisi etteheiteid, tuleb tema kaebus vaidetotsuse tühistamise nõudes jätta rahuldamata. Kohus asub seisukohale, et kaebus täies ulatuses tuleb jätta rahuldamata, kaevatavate haldusaktide tühistamiseks puudub alus, järgitud on haldusmenetluse norme ning õiguste rikkumiseks vaidemenetluses ei saa lugeda asjaolu, et vaie on jäetud rahuldamata. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vaideotsuse tegemisel on arvestatud ainult vanglaametnike selgitustega, kuna vaideotsusest nähtuvalt on käsitletud nii kaebaja kui ka vanglaametnike seisukohti. Kuna kaebaja ei too välja ühtegi asjaolu ega põhjendust, kuidas vaideotsus iseseisvalt, vaidemenetluse esemest sõltumatult tema õigusi rikub, siis on kaebus vaideotsuse tühistamise nõudes põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja subjektiivseid õigusi ega põhiõigusi ei ole vangla asja menetlemisel rikkunud. 3 Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 ning jätab kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtunik Mare Priks 4