1 nõuete süülise rikkumise eest. Kaevatava käskkirja kohaselt on M. K. 29.04.2011 kella 22.00 toime pannud distsiplinaarsüüteo, ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni olmeruume. Jättes allumata vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni eluruume, rikkus kinnipeetav Vangistusseaduse § 37 lg 1 , mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ja Vangistusseaduse § 67 p. 1, mille kohaselt peab kinnipeetav täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. M. K. on esitanud vaide nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning vaideotsusega 02.08.2011 nr. E5 328-2 on jäetud kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata. M. K. on esitanud ka kaebuse Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirja nr. 1-4/1112 peale, millega on määratud M.K. majandustööle abitöölise ametikohale alates 29.04.2011 kuni 29.07.2011 töötasuga 0,64 eurot tunnis (haldusasi 3-11-1767). Kaebuse esitaja põhjendused ja taotlused Kaebuse esitaja märgib, et ta on koristamisest loobunud, kuna puudus oskus hoonete koristamiseks. Kaebaja arvates maksavad kolm vanglaametnikku kaebajale kätte kaebuste esitamise eest halduskohtule vanglaametnike tegevuse peale, kaebaja tunnetab kättemaksuohtu teiste kinnipeetavate poolt kaebuse esitaja endise ametialase tegevuse tõttu, samuti tulnuks vanglal kaebaja seisukohalt arvestada tööle määramisel kaebaja võimalusi , kas kaebaja on üldse võimeline koristustöid tegema, pole arvestatud kaebaja haridust ega elukogemusi. Kaebaja märgib, et pole tuvastatud tema süülist käitumist distsiplinaarkaristuse määramisel, kaevatav haldusakt on motiveerimata , haldusaktis toodud järeldused ei vasta tegelikele asjaoludele. Distsiplinaarkaristus on kohaldatav siiski vaid kohustuste süüliste rikkumiste eest, mis tähendab, et tuleb tuvastada kinnipeetava tahtlus või ettevaatamatus rikkumise toimepanemisel. Kaebaja märgib, et tema suhtes on rikutud
Kaebaja taotleb tühistada Tartu Vangla käskkiri 26.05.2011 nr. 1-4/1399. Kaebuse täienduses taotleb kaebaja ka vaideotsuse 02.08.2011 nr. E5 328-2 tühistamist. Kaebaja on märkinud, et vaiet pole tähtaegselt läbi vaadatud ning vaideotsus on tehtud tähtaega rikkudes ning haldusorgan ei ole ka teavitanud kaebajat vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest. Kaebaja leiab, et tema suhtes on rikutud Põhiseaduse § 12 sätteid ning haldusaktis puuduvad põhjendused ja kaalutlused. Kaebaja rõhutab veelkord, et põhjus, miks kaebaja keeldus tööst on see, et kaebajal oli kättemaksuoht teise kinnipeetava poolt seonduvalt kaebaja endise ametialase tegevusega ning vangla ei ole kontrollinud nimetatud asjaolusid, mille kohta ei ole vaideotsuses seisukohta võetud, seega on vaideotsus motiveerimata ning pole selgitust, miks vangla eelistab vanglaametnike seisukohti kaebaja omadele. Vastustaja seisukohad Tartu Vangla taotleb jätta kinnipeetava M.K. kaebus täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja määrati tööle Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirjaga nr 1-4/1112 vangla majandustöödele. Kaebaja tutvus käskkirjaga 28.04.2011, mida kinnitas oma allkirjaga. Kaebuse esitaja lisas käskkirjaga tutvumisel märkuse, et ei ole nõus koristama ja loobub koristamisest. Täiendavalt vaideotsuses märgitule soovib vangla lisada, et kaebuse esitaja on alates 17.02.2010 paigutatud sektorisse S-7 ning tema paigutamisel vanglasse on arvestatud
Kaebuse esitaja viitab võimalikule kättemaksuohule kaaskinnipeetava A.M. poolt. Sektsioon S-7 on avatud osakond, kus päevakava kohaselt on vaba aeg (kambrid on avatud) 08.30-12.30, 13.30-17.00, 18.00-20.00 ning esmaspäevast reedeni ka 20.30-22.00. Kaebuse esitaja on viidatud kinnipeetava A.M. viibinud samas sektsioonis S-7 alates 17.02.2010, seega rohkem kui aasta. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas töökohustuse täitmine ajal, mil sektor S-7 on suletud suurendab ohtu tema julgeolekule võrreldes ajaga, mil sektor on avatud. Seega ei ole kaebuse esitaja väited julgeolekuohu kohta usutavad. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitajaga, et vaideotsuses puuduvad vastuväited kaebaja väidetele ja põhjendustele, miks tema ei saanud asuda täitma töökohustust. Vaideotsuses on selgelt märgitud, et vangla peab põhjendamatuks kaebaja väiteid, mis puudutavad ohtu teiste kinnipeetavate poolt ja seda põhjusel, et kaebaja on paigutatud süüdimõistetute eluhoone S7 osakonda. Vangla märgib kohtule selgituseks, et S7 osakonda on paigutatud kinnipeetavad, keda nende eelneva ametialase tegevuse tõttu võib ähvardada kättemaksuoht. Kaebaja vaie oli vanglale arusaadav aga seda ei olnud võimalik lahendada tähtaegselt, kuna vaideid lahendavate juristide töökoormus oli kinnipeetavate esitatud vaiete, kahjunõuete ning kohtukaebuste rohkusest tingituna väga suur. 2 Kohtu seisukohad Tartu Vangla 26.05.2011 käskkirjaga nr 1-4/1399 karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras noomitusega Vangistusseaduse § 37 lg 1 ja § 67 p 1 nõuete süülise rikkumise eest. Kaebuse esitaja rikkumine seisnes selles, et 29.04.2011 kell 22.00 ei allunud kaebaja vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda koristama süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni (edaspidi sektsioon S-7) olmeruume. Kaebuse esitaja määrati tööle Tartu Vangla 28.04.2011 käskkirjaga nr 1-4/1112 vangla majandustöödele. Kaebaja tutvus käskkirjaga 28.04.2011, mida kinnitas oma allkirjaga. Kaebuse esitaja lisas käskkirjaga tutvumisel märkuse, et ei ole nõus koristama ja loobub koristamisest Vangla on märkinud, et kaebuse esitaja on alates 17.02.2010 paigutatud sektorisse S-7 ning tema paigutamisel vanglasse on arvestatud
Kaebuse esitaja viitab võimalikule kättemaksuohule kaaskinnipeetava poolt. Sektsioon S-7 on avatud osakond, kus päevakava kohaselt on vaba aeg (kambrid on avatud) 08.30-12.30, 13.3017.00, 18.00-20.00 ning esmaspäevast reedeni ka 20.30-22.00. Kaebuse esitaja on viidatud kinnipeetava A.M. viibinud samas sektsioonis S-7 alates 17.02.2010, seega rohkem kui aasta. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ega selgitanud, kuidas töökohustuse täitmine ajal, mil sektor S-7 on suletud suurendab ohtu tema julgeolekule võrreldes ajaga, mil sektor on avatud. Seega ei ole kaebuse esitaja väited julgeolekuohu kohta usutavad. Vangistusseaduse § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama, välja arvatud
Tulenevalt
lg 3 kohaselt vangla majandustöödel töötavad kinnipeetavad rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. Samas on reguleeritud kinnipeetavate tööle võtmine, töölt kõrvaldamine ja töölt vabastamine justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr. 9 ning kinnipeetava töötasu määrad , selle arvutamine ja maksmise kord on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määrusega nr. 382. Antud juhul on kinnipeetavale töö andmine osutunud võimalikuks ning vangla on vormistanud kinnipeetava tööle. Vanglateenistus arvestab kinnipeetava füüsiliste ja vaimsete võimetega ning kinnipeetava oskusi. Antud juhul ei ole tuvastatud, et kinnipeetavat oleks määratud tööle, mille tegemiseks ta ei oleks olnud võimeline või töö oleks olnud kinnipeetava tervisele vastunäidustatud. Vangistusseaduse § 37 lg 3 kohaselt teeb kindlaks kinnipeetava võimelisuse tööd teha arst, kinnipeetav ise kaebusi tervise osas ei ole esitanud. Kaebaja on märkinud, et vangla on rikkunud kaebaja suhtes
lg 5 põhimõtet.
sätestab eraldihoidmise printsiibid meestel ja naistel, alaealistel ja täiskasvanutel ning isikutel, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht ning karistusjärgselt kinnipeetavaid.
lg 5 kohaselt võib eraldihoidmise printsiipidest teha erandeid kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega. Kaebuse esitaja on viidanud võimalikule kättemaksuohule, kuid ei ole välja toonud , kuidas töökohustuste täitmise ajal majandustöödel (kaebajal tuli koristada süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni olmeruume), mil sektor 7 on suletud, suurendab ohtu tema julgeolekule võrreldes ajaga, mil sektor on avatud. Vangla pole tuvastanud, et M. K. oleks olnud teiste kinnipeetavatega intsidente. 23.05.2011 julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimanti ettekande kohaselt on M. K. läbi viidud vestlus, mis puudutas tööga hõivamist ja töötamise võimalustest vanglas. Kuna vangla poolt on välja selgitatud, et M. K. puudusid kaalukad põhjused tööst keeldumisest, on kaebaja rikkunud süüliselt
Seega on kaebaja tööst põhjendamatult keeldumisega toime pannud vanglaametnike seaduslike korralduste eiramise (
p.1), kuna ei asunud koristama peale korralduse andmist süüdimõistetute eluhoone seitsmenda sektsiooni eluruume ning rikkunud
3 Kohus asub seisukohale, et kaebajale on määratud distsiplinaarkaristus õiguspäraselt , kuna kaebaja on põhjendamatult ja tahtlikult vanglas töötamisest keeldunud, mille eest on teda karistatud noomitusega. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et kaebajal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning asjaoluga, et rikkumine ei toonud kaasa raskeid tagajärgi ega seadnud ohtu isikute elu ega tervist, seega on peetud proportsionaalseks karistada kinnipeetavat noomitusega. Haldusakt on arusaadav, motiveeritud ning haldusakt on antud selleks pädeva haldusorgani poolt ning vastab vorminõuetele. Kohus möönab, et vaideotsuse tegemisel on rikutud vangla poolt vaide läbivaatamise tähtaega. Tulenevalt
lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaie on esitatud 22.06.2011 ning vaideotsus on tehtud 02.08.2011, seega on ületatud menetlustähtaega mida ka vangla ise tunnistab. Vangla on märkinud, et vanglal puudus vajadus uurida vaiet täiendavalt, kuna vaie oli vanglale arusaadav, kuid põhjendas vaideotsuse mittetähtaegset tegemist juristide töökoormusega. Kohus nõustub vanglaga, et eelnimetatud menetlusnõude rikkumine ei saanud mõjutada vaideotsuse sisu ning nimetatud asjaolu ei anna ka alust vaideotsuse tühistamiseks (HMS § 58). Kohus peab kaevatavat vaideotsust õiguspäraseks, põhjendatuks ja motiveerituks. Vaideotsusega on analüüsitud kõiki asjaolusid ning arvestatud on nii kaebaja kui vanglaametnike seisukohtadega. Kokkuvõttes puudub haldusaktide tühistamiseks alus, kaebaja subjektiivseid ega põhiseadusest tulenevaid õigusi vangla haldusaktide menetlemisel rikkunud ei ole. Kaevatavad haldusaktid on õiguspärased. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 Kohtunik Mare Priks 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.