← Eesti

3-11-1719/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1719 Otsuse kuupäev 20.12.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi V.J. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes 100 eurot seonduvalt kaebaja kassettmagnetofoni „Sharp“ kaotsiminekuga. Asja läbivaatamise kuupäev 01.12.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta V.J. kaebus haldusasjas 3-11-1719 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 19.01.

  1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus V.J. on esitanud 11.05.2011 Tartu Vanglale varalise kahju hüvitamise taotluse summas 100 eurot väidetavalt Tartu Vangla laost kaebajale kuuluva kassettmagnetofoni Sharp kaotsiminekuga. Tartu Vangla on jätnud kahjunõude taotluse rahuldamata 08.07.2011 otsustusega nr. 3-30/133-
  2. Kahjunõude rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla süül V. J. varalist kahju tekitatud, mistõttu puudub alus kahju nõude rahuldamiseks või magnetofoni asendamiseks. Kaebaja seisukohad Kaebaja selgituste kohaselt on ta saanud oma kambrisse 22.08.2007 kassettmagnetofoni Sharp. 20.09.2007 võeti kaebajalt isiklikud esemed ära , sealhulgas kassettmagnetofon, 11.10.2007 tagastati isiklikud esemed, kuid kassettmagnetofoni ei ole kaebaja kätte saanud. Kaebaja on märkinud, et ta on viibinud Tallinna Vanglas 21.11.2007 kuni 28.11.2007 ning kassettmagnetofoni ta kaasa ei võtnud, magnetofon on kaotsi läinud Tartu Vanglas. Kaebaja taotleb välja nõuda Tartu Vanglas kadumaläinud kassettmagnetofoni Sharp eest 100 eurot materiaalset kahju või asendada kassettmagnetofon samaväärsega. Kaebuse täienduses on kaebaja taotlenud 21.11.2007 isiklike asjade nimekirja lisamist asja materjalide juurde ning kontaktisikute R. Kiviselg ja Eve Sepp´a selgitusi, kes tegelesid kassettmagnetofoni otsimisega. Samas on kaebaja toonud põhjendused, miks kaebaja arvates ei olnud tal võimalik Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse etapeerimisel 21.11.2007 magnetofoni ära viia. Kaebuse täienduses eitab kaebaja lindistuste olemasolu ja jutuajamiste salvestust vanglaametnikuga, millega tahtis mõjutada distsiplinaarmenetluse käiku. Vastustaja seisukohad 07.08.2007 paigutati V. J. edasise karistuse kandmiseks Murru Vanglast üle Tartu Vanglasse ning tema isiklike asjade hulgas oli olemas magnetofon SHARP. 22.08.2007 anti V. J. luba isikliku magnetofoni kasutamiseks ning ta sai elektriseadme kambrisse. 21.09.2007 käskkirjaga 1-4/1092 on kohaldatud kaebaja suhtes kuni 11.10.2007 täiendavate julgeolekuabinõudena isiklike asjade kasutamise keelamine ning temal kambris kasutada olevad isiklikud asjad sealhulgas magnetofon võeti vangla poolt hoiule. Kõik esemed on kaebajale tagastatud. Vastustaja on märkinud, et 21.11.2007 paigutati kaebaja ajutiselt Tartu Vanglast ümber kohtuistungi toimumise ajaks Tallinna Vanglasse. Tartu Vanglast lahkudes võttis kaebaja kõik oma Tartu Vangla laos kui kambris olevad asjad kaasa, kinnitades seda ka oma allkirjaga. Vastustaja tunnistab, et kaebaja asjade ühtsel nimekirjal märgitud kaebaja Tartu Vanglast lahkumise kuupäevas on eksitus, mis on tekkinud ilmselgest mehhaanilise seadme ebaõigest seadistamisest. Kaebaja etapeeriti Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse 21.11.2007 aga mitte 31.11.2007.a. Ilmselgele eksitusele viitab ka tõsiasi, et novembrikuus ei ole
  3. kuupäeva olemas. Vangla on märkinud, et tulles 28.11.2007 Tallinna Vanglast tagasi, oli kaebaja isiklike asjade hulka tekkinud teler SHARP koos puldiga, mida kaebajal Murru Vanglast 07.08.2007 Tartu Vanglasse ümberpaigutamisel olemas ei olnud ja mis on temal olemas ka käesoleva hetkel ja asub Tartu Vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vaideotsusest nähtuvalt on Murru Vanglas 31.05.2007 käskkirja nr. 490-dm kohaselt kaebajat karistatud selle eest, et 03.05.2007 kell 10.20 läbiotsimise käigus on avastatud Murru Vangla köögiruumides raadiomagnetofon, mis kuulus kaebajale ning distsiplinaarmenetluse raames on välja selgitatud, et kaebaja on üritanud magnetofoni teisele kinnipeetavale maha müüa, millest tulenevalt on Tartu Vanglal alust arvata, et kaebaja on ise antud asjas vabal tahtel oma magnetofonist vabanenud. Vastuse täienduses on vastustaja märkinud, et vastustaja ei tea, millele tuginedes kaebaja väidab, et Tartu Vanglas on kohustuslikuks protseduuriks kinnipeetavate etappi minekul kaasa võetavate asjade sissekandmine nimekirja. Sellist kohustust ei tulene ühestki vangistust reguleerivast õigusaktist ning sellist kohustuslikku protseduuri ei olnud kaebaja 21.11.2007 Tartu Vanglast etapeerimisel. Tartu Vangla on kohtule esitanud 07.08.2007 koostatud V. J. asjade ühtse nimekirja, millel on märge, et V. J. lahkus Tartu Vanglast etappi. Vastustaja on varasemalt selgitanud, et lahkumise kuupäev nimekirjal on ekslikult 21.11.2007 asemel 31.11.07, kuna 31.11.07 kuupäeva ei ole olemas ning õige etapeerimise kuupäev on 21.11.
  4. Seda, et V. J. etapeerimine toimus 21.11.07 ei eita ka kaebaja. 21.11.2007 nimekirjast nähtuvalt võttis V.J. kaasa kõik endaga Tartu Vanglas olevad asjad sealhulgas magnetofoni SHARP, kinnitades seda oma allkirjaga. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Kohtu seisukohad Kaebuse esitaja V.J. nõuab Tartu Vanglalt varalist kahju summas 100 eurot väidetavalt Tartu Vangla laost kaduma läinud kassettmagnetofoni Sharp eest. Tartu Vangla direktori 08.07.2011 otsusega nr 3-30/133-1 jäeti V. J. kahjunõue rahuldamata. Kahjunõude rahuldamata jätmise põhjenduste kohaselt ei ole Tartu Vangla süül V. J. varalist kahju tekkinud, mistõttu puudub alus kahju hüvitise maksmiseks või magnetofoni asendamiseks. Vastustaja on märkinud, et
  5. aasta lõpul anti kaebajale kambrisse magnetofon Sharp. 20.09.2007 paigutati kaebaja lukustatud kambrisse ning 21.09.2007 käskkirjaga nr. 1-4/1092 on kohaldatud kaebaja suhtes isiklike asjade keeldu, mistõttu kaebaja isiklikud asjad , ka magnetofon, paigutati kartseri juures olevasse lattu. Isiklike asjade keeld lõpetati kaebaja suhtes 11.10.2007 ning kõik esemed tagastati kaebajale, kaasa arvatud magnetofon Sharp. Kaebaja on viibinud Tallinna Vanglas 21.11.2007 kuni 28.11.2007 seonduvalt kohtuistungitega. Kaebaja on väitnud, et ta magnetofoni Tallinna Vanglasse kaasa ei võtnud, sest see oli Tartu Vangla laos. Tallinna Vangla vastustes päringutele (02.02.2011 ja 29.04.2011) nähtub, et Tallinna Vangla ei ole saanud Tartu Vanglalt V.J. nimele registreeritud magnetofoni. Vangla on märkinud, et kaebaja on taotlenud võtta distsiplinaarmenetluse läbiviimise juurde 15.10.2007 kell 10.00 toimunud lindistatud vestluse vanglaametnik Meelis Ludvigiga, mis tõendab, et nimetatud kuupäeval pidi kaebajal olema kambris kassettmagnetofon lindistamiseks, seega on tõendatud, et magnetofon oli kaebajal peale isiklike asjade tagastamist (11.10.2007) olemas. Kui kaebaja paigutati 21.11.2007 ajutiselt Tallinna Vanglasse, võttis kaebaja oma isiklikud asjad kaasa nii laost kui kambrist (lahkumise kuupäevaks on ekslikult märgitud 31.11.2007, peab olema 21.11.2007) ning 21.11.2007 koostatud nimekirjas on märgitud, mis esemed kaebaja Tallinna Vanglasse kaasa sai, mille hulgas on märgitud ka makk-raadio ning nimekirja on kaebaja ka allkirjastanud (nimetatud ajal kandis kaebaja perekonnanime „P.“). 28.11.2007 Tallinna Vanglast naasemisel on koostatud uus nimekiri kaasavõetavatest esemetest, milles on isiklike asjade nimekirjas esemeks märgitud teler Sharp + pult ning kassettmagnetofoni ei olnud isiklike asjade nimekirjas märgitud. Kaebaja on kinnitanud ka nimekirja oma allkirjaga. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et ei pea usutavaks kaebaja hilisemat väidet, et tema on valetanud meeleheitest vanglale 16.11.2007 esitatud avalduses, et tal on olemas 15.10.2007 kell 10.00 tema ja M. Ludvigi vahel toimunud vestluse lindistus, kuna samas taotluses nõudis V. J. distsiplinaarmenetluse aja pikendamist ja helisalvestise tõendinda menetluse juurde võtmist, tehes veel etteheiteid menetlejale, kes keeldus tema käest salvestist vastu võtmast. Ilmselgelt ei saanud kaebaja taotleda lindistuse tõendina menetluse juurde võtmist kui lindistust tegelikult olemas ei ole. Siinkohal on vastustaja selgitanud, et V. J. varasemas käitumises ei täheldatud meeleheitest tingitud tegutsemist, küll aga on korduvaid juhtumeid, kus V. J. esitab tõele mittevastavaid väiteid, muudab asjaolusid arvestades oma varasemalt esitatud väiteid ning esitab uusi väljamõeldud seisukohti peale seda, kui tema algsed väited on vangla poolt ümber lükatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus ka usutavaks asjaolu, et kaebaja võis vahetada magnetofoni teler SHARP vastu, millega ta 28.11.2007 Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse tagasi tuli või ka magnetofoni müüa. Antud juhul ei pea kohus vajalikuks analüüsida ega täiendavalt uurida, kuidas selline võimalik tehing vanglas sai aset leida, kuna nimetatud asjaolu ei ole käesolevas asjas vaidlusesemeks. Vastustaja arvates vajab märkimist veel ka asjaolu, et kaebaja pöördus päringuga Tallinna Vangla poole Tartu Vangla poolt võimaliku magnetofoni järgi saatmise kohta 05.01.
  6. Selleks ajaks ei olnud kaebaja veel aga Tartu Vangla käest vastust saanud, milles avaldati veendumust, et kaebaja lahkus 21.11.2007 Tartu Vanglast koos oma magnetofoniga Tallinna Vanglasse ning 28.11.2007 tagasi saabudes seda temal enam ei olnud. Tartu Vangla andis kaebajale vastavasisulise vastuse alles 09.02.2011.a. Nimetatud fakt tõendab ainult seda, et kaebaja oli ise teadlik, et Tartu Vangla ei saanudki temale kuuluvat magnetofoni Tallinna Vanglasse saata, sest Tartu Vangla valduses seda ei olnud ja seega ei saanudki Tallinna Vangla kaebajale teisesisulist vastust anda. Teler SHARP koos puldiga, mida kaebajal Murru Vanglast 07.08.2007 Tartu Vanglasse ümberpaigutamisel olemas ei olnud ja mis on temal olemas käesoleva hetkel, asub Tartu Vangla kinnipeetavate isiklike asjade laos. Vangla on märkinud, et kaebaja paigutati Murru Vanglast Tartu Vanglasse 07.08.2007, seega ei saanud ta ilmselget 20.07.2007 käia Tartu Vangla kontaktisikuga E. Sepp Tartu Vangla isiklike asjade laos oma magnetofoni vaatamas ning kuna vaidlust ei ole ka selles, et kaebajal oli Murru Vanglast Tartu Vanglasse tulles olemas makk-raadio SHARP, mida ta sai Tartu Vanglas ka kambris kasutada, siis ei ole asjaga kuidagi seotud, et 06.07.2007 Murru Vangla laos kaebaja koos Murru Vangla kontaktisikuga R. Kiviselg´iga magnetofoni ei leidnud, mistõttu puudus vajadus välja nõuda nimetatud ametnike selgitusi täiendavalt asja juurde. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kaebajale kuulunud magnetofoni Sharp kadumises ei lasu vanglale süüd ning seega ei ole vangla saanud ka kaebajale kahju tekitada. Riigivastutuse seaduse § 8 lg 1kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas, seega tuleb hüvitamisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise kaebust lahendades peab kohus tuvastama, kas on olemas kahju, kas kaebaja avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming, millega kahju tekitati on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu või haldusakti vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud elementidest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Antud juhul ei ole vangla kaebaja suhtes süüliselt käitunud ega kaebaja õigusi rikkunud. Kaebus tuleb jätta täielikult rahuldamata , lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  7. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.