Obsah (7)

§ 113§ 30§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn) 0

§ 113

lg 1 teise lause järgi (

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks

1. MV tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber
2. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus XXX.a kuni 27.juulini
4. juulil 2009.a sõlmisid pooled ühisvara jagamise lepingu ning kokkuleppe elatise maksmise ja muude kohustuste kohta. Pooled jagasid vara kaldudes kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest selliselt, et kostja ainuomandisse jäi osa ühisvarast, mille väärtus ületas oluliselt hagejale jääva ühisvara väärtust. Vastukohustustena, säilitamaks abikaasade võrdsuse ning hüvitamaks hagejale jääva vara väiksema väärtuse, kohustus kostja muretsema hagejale uue eluaseme poolte senise elukoha piirkonnas maksumusega ligikaudu 1 700 000 krooni. Pooled leppisid suusõnaliselt kokku, et hageja elab abielu kestel ehitatud majas kuni kostja täidab varajagamise lepinguga võetud kohustuse muretseda hagejale samas piirkonnas uus eluase maksumusega 1 700 000 krooni. Hageja lahkus XXX elamust 2009.aasta septembrikuu lõpul.
5. septembril 2009.a omandas ta poolte senise elukoha piirkonda poolelioleva ehitisega kinnistu asukohaga XXX maksumusega 990 000 krooni. Kuna hoone oli ehitusjärgus, kohustus müüja lõpetama vajalikud ehitustööd kogumaksumusega 710 000 krooni. Müügihind ja remonttööde maksumus moodustasid kokku 1 700 000 krooni, millest kostja oli teadlik. Kostja kandis hagejale üle 990 000 krooni kinnistu ostuhinna tasumiseks, kuid keeldus edaspidi erinevatel ettekäänetel oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisest ning hagejale 710 000 krooni ülekandmisest. Kostja hakkas hagejalt nõudma ehituskulude aruandeid ja projektimaksumusi leides, et ehitustööde kulud peaksid olema kostjale arusaadavad ning selged ja kui eeltoodud tingimused on täidetud, siis minnakse lepingu täitmisega edasi. 30.oktoobri 2009.a ekirjas tunnistas kostja lepingust tulenevat kohustust tasuda hagejale 710 000 krooni ehk ostuhinna ja poolte vahel kokkulepitud elamu maksumuse vahe.
6. juulil 2010.a esitas hageja kostjale kohtuvälise ettepaneku
7. juuli 2009.a notariaalsest lepingust tuleneva kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, kostja leidis, et ta on endale võetud kohustuse täitnud. Kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest ning hagejal puudusid rahalised vahendid 710 000 krooni ulatuses, millest oleks saanud kinnisaja ehitustööd lõpetada ning muuta maja elamiskõlbulikuks hagejale ja poolte ühistele lastele, siis oli hageja sunnitud
8. oktoobril 2010.a XXX kinnistu võõrandama.
9. novembril 2010.a omandas hageja korteri asukohaga XXX Tallinnas, mille ostu hageja finantseeris suuremas osas XXX kinnistu müügist saadud rahaga ning puuduolevas osas AS-lt Swedbank saadud sihtotstarbelise laenuga summas 15 988 EUR. Kostja ei ole käesoleva ajani täitnud
10. juuli 2009.a lepingust tulenevat kohustust muretseda hagejale uus eluase XXX piirkonnas maksumusega ligikaudu 1 700 000 krooni ega tasunud hagejale puuduolevat 710 000 krooni. Hageja oli sunnitud loobuma võimalusest elada senise elukoha piirkonnas ning soetama endale oluliselt väiksema väärtusega eluaseme, jäädes selliselt olulises ulatuses ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja palus esitatud hagis mõista kostjalt kohustuse täitmiseks välja 710 000 krooni ja viivise kuni põhivõla tasumiseni

§ 113

lg 1 alusel, mis hagi esitamise seisuga oli 8% aastas ehk 0,022% päevas ehk 156,2 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta. Kostja ei vaidlusta kirjalikes vastuväidetes, et ta pidi lepingu p 3.5 kohaselt muretsema hagejale uue eluaseme Harjumaal, XXX piirkonnas maksumusega ligikaudu 1 700 000 krooni. Kostja leidis, et eluaseme hind 1 700 000 krooni oli määratud ligikaudne, rõhk oli eluaseme soetamisel, mitte täpse rahasumma maksmisel ning tegemist ei olnud ühisvara ebavõrdse jaotuse tasakaalustamisega. Kostja pakutud eluasemed hagejale ei sobinud, hageja valis ise eluaseme asukohaga Harku vallas, XXX ise, olles teadlik täiendavate tööde vajadusest. Kostja tasus hageja nõutud hinna 990 000 krooni. Alles pärast kostjapoolse lepingulise kohustuse täitmist teavitas hageja kostjat, et tal on raha juurde vaja, kuna ta soetas ehitusjärgus oleva elamispinna. Kostja oli seda esialgu nõus kaaluma arvates, et tegemist võib olla sanitaarremondiga. Hageja saadetud tööde loetelust selgus, et tegemist on elamispinnaga, mis on sisuliselt „karbi" kujul. Hageja hakkas nõudma täiendava raha maksmist, mitte ehitustööde eest tasumist ega esitanud mitte ühtegi kuludokumenti eluasemele täiendavate kulutuste tegemise kohta. Täiendavaid ehitustöid eluasemele ei teostatud, hageja võõrandas kinnistu 25.10.2010.a. ja omandas uue eluaseme. Kostja ei nõustu, et ta andis ekirjas hagejale

§ 30

lg 1 kohase võlatunnistuse, kuna kostja ei ole võlga tunnistanud, e-kirjas lepingu täitmisega edasimineku mainimine ei vasta vormi ega sisunõuete poolest võlatunnistusele, lisaks eluaseme soetamisele sisaldas leping arvukalt muid tingimusi (kostja poolt lastele elatusraha maksmine, kui lapsed elavad hageja juures, kostja poolt auto ostmine hagejale jms) ning e-kirjas ei ole mainitud, milles väljenduks lepingu edasitäitmine. Hageja nõudel puudub õiguslik alus, lepingus ei ole kokku lepitud kostja kohustust tasuda hagejale 1 700 000 krooni, lepingu p 3.5 eesmärgiks oli tagada hagejale eluase, mille hageja on ka saanud. Hageja ei saa kostjalt nõuda elamu valmisehitamise kulusid, kuna hageja on elamu võõrandanud. Lepingus ei ole kokku lepitud, et juhul, kui eluaseme väärtus on väiksem 1 700 000 kroonist, siis on kostja kohustatud hüvitama hagejale vahesumma rahaliselt. Kostja täitis lepingulise kohustuse siis, kui hageja teatas, et sobiv eluase on välja valitud, selle maksumus on 990 000 krooni ja kostja kandis nimetatud summa hageja kontole. Kuna kostja ei ole kohustust rikkunud ja lepingu p 3.5 ei ole sätestatud tähtaegu, siis on viivise nõue alusetu. Kohtuotsuse põhjendused Pooled olid abielus

1. novembrist 1996.a kuni 27.juulini
2. Poolte abielu ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 3 sätestas, et abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Pooled sõlmisid 24.juulil 2009 ühisvara jagamise lepingu, mille kohta koostas notariaalakti ja tõestas Tallinna notar Lee Jäetma. Lepingu 1.-s ja 2.-s punktis määrasid pooled kindlaks ja jagasid lepingu esemeks olnud ühisvara, 3.-ndas punktis leppisid kokku elatise ja muude kohustuste maksmises. Lepingut pooled vaidlustanud ega muutnud ei ole. Lepingu 3.-nda punkti alapunktis 3.5 kohustus kostja muretsema hagejale uue eluaseme Harjumaa Harku valla XXX piirkonnas, maksumusega ligikaudu üks miljon seitsesada tuhat (1 700 000) krooni. Pooled vaidlevad lepingu punktis 3.5 sätestatud kohustuse kohase täitmise üle ja selle üle, kas kohustus on lõppenud täitmisega. Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kinnistu mõttelise osa 21.septembril 2009 notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et hageja ostis 21.septembril 2009.a poolelioleva ehitisega kinnistu asukohaga XXX, Harkujärve külas, mis asub poolte senise elukoha piirkonnas. Kinnistu maksumuseks oli lepingu punkti 2.1 kohaselt 990 000 krooni, lepingu punktis 2.3 leppisid hageja ja kinnistu müüja HT kokku, et müüja kohustub lõpetama müügilepingu oluliseks osaks oleva ehitise ehitustööd. Punktist 2.5 nähtuvalt leppisid hageja ja kinnistu müüja kokku, et lepingu punktis 2.3 toodud tööde maksumus ei sisaldu müügilepingu eseme ostuhinnas ja hageja kohustus tasuma nimetatud tööde eest müüjale vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 3 toodud hinnale ja müüja poolt esitatud arvetele. Lepingu lisas 3 loetletud ehitustööde maksumuseks oli 710 000 krooni. Swedbank AS-i konto väljavõttega on tõendatud, et kostja kandis 21.septembril 2009 hageja kontole 900 000 krooni, 05.novembri 2009 maksekorralduse 248 200 krooni ülekandmiseks 05.novembril 2009 kostja tühistas ja teavitas sellest 30.oktoobri 2009 e-kirjas hagejat. Poolte kirjavahetusega (e-kirjad kuupäevadega 30.10.2009, 09.11.2009, 13.11.2009) on tõendatud, et kostja teadis asjaolust, et hageja poolt 900 000 krooni eest soetatud kinnistul olev ehitis oli ehitusjärgus, et selle valmisehitamiseks pidi hageja ehitajale maksma 710 000 krooni ning, et hageja võlausaldajana ei pidanud ühisvara jagamise lepingu punkti 3.5 nõuetekohaselt täidetuks 900 000 krooni ülekandmisega. Kostja 30.10.2009 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et ka kostja ise ei pidanud lepingut 21.09.2009 900 000 kroonise ülekande tegemise järgselt lõppenuks, vaid lubas lepingu täitmist jätkata, kui hageja esitab talle XXX ridaelamuboksi ehituskulude aruande, mis sisaldab teostatud töid, materjalide maksumust jms ning need on talle arusaadavad ja selged. Sama saab järeldada 248 200 kroonise maksekorraldusest (dokumendi nr. 881, teostamise kuupäev 05.11.09), mille selgituses on märgitud, et ülekanne tehakse vastavalt ühisvara jagamise lepingu 1525 punktile 3.5. Põhjendamata, tõendamata ja vastuolus kirjavahetuse kontekstiga on kostja väited, et 30.10.09 ekirjas pidas ta lepingu täitmisega jätkamise all silmas mõne teise ühisvara jagamise lepingust tuleneva nt. sõidukiga seonduva kohustuse täitmist. Nimetatud e-kirja ei saa pidada võlatunnistuseks

§ 30

mõttes, kuna antud paragrahvis reguleeritakse iseseisva abstraktse kohustuse võtmist võlatunnistusega (konstitutiivset võlatunnistust). Poolte käitumine, kirjavahetus ja 900 000 kroonise rahaülekande tegemine hagejale tõendavad lisaks eelmärgitule, et pooled aktsepteerisid 24.07.2009 lepingu punkti 3.5 täitmise viisina, et mitte kostja ei pea, vaid hageja ise võib soetada endale uue eluaseme endise elamuga samas piirkonnas. Kuna pooled leppisid punktis 3.5 kokku üksnes uue eluaseme asukohas ja väärtuses, mis pidi olema ligikaudu 1 700 000 krooni ega täpsustanud, kas antud väärtus pidi väljenduma otseselt eluaseme ostuhinnas või ostuhinnas koos väljaehitamiskuludega ega seadnud uue eluaseme valmidusastmele mingeid tingimusi, siis ei oma üksnes eluaseme ostuhind kohustuse kohase täitmise seisukohalt tähendust. Pooltevahelise võlakohustuse sisuks oli hagejale eluaseme soetamine ligikaudu 1,7 miljoni väärtuses, seega vastab kokkuleppele eluaseme väärtuse tõstmine selle valmisehitamise teel. Seetõttu ei ole kooskõlas kokkuleppega kostja seisukoht, et kohustus sai täidetud hagejale eluaseme soetamisega sõltumata selle väärtusest. Kooskõlas kokkuleppega ei ole kostja e-kirjades hagejale seatud tingimused kohustuse täitmise jätkamiseks (30.10.09 e-kiri esitada ehituskulude aruanne, projektimaksumuse aruanne, teostatud tööde, materjalide jms seonduv) kuivõrd sellekohaseid tingimusi lepingu punktis 3.5 sätestatud ei ole. Vastavalt

§ 82

lg 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, lõigetest 3 ja 7, et kui kohustuse aega ei ole kindlaksmääratud tuleb kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist ning et võlausaldajal on õigus nõuda selle aja möödumisel kohustuse täitmist.

§ 82

lg-st 4 tuleneb, et võlgnik peab täitma kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Pooled ei ole lepingu punktis 3.5 kokku leppinud kohustuse täitmise aega ega selle täitmist osade kaupa. Kohustuse olemuseks oli hagejale uue eluaseme soetamine. Kohus, võttes arvesse kokkuleppe sõlmimise aega 24.juuli 2009, kohustuse olemust, täitmise viisi, et hageja ostis kinnistu Harkujärve külas XXX21.septembril 2009, et hageja palus elamu valmisehitamiseks 30.10.09-13.11.2001 e-kirjades kostjalt 710 000 krooni, asub seisukohale, et kohustus mõistlik aeg kohustuse täitmiseks oli möödunud ja kohustus muutus tervikuna sissenõutavaks hiljemalt 13.novembril 2009. Hageja 01.juuli 2010 kirjas kostjale antud tähtaega - 05.august 2010, tuleb kirja sisust lähtudes lugeda kostjale kohustuse täitmiseks antud täiendavaks tähtajaks asja kohtuväliselt lahendamiseks. Vaidlust ei ole, et käesolevaks ajaks ei ole kostja muretsenud hagejale eluaset väärtuses 1,7 miljonit krooni ega tasunud hagejale rahasummat, mille eest saaks hageja endale kokkulepitud väärtuses eluaseme soetada. Eeltoodud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud, et ta on täitnud kohustust osaliselt 900 000 krooni osas ning et lepingu punktis 3.5 võetud võlakohustus ei ole täitmisega lõppenud. 25.10.2010 ja 09.11.2010 notariaalselt tõestatud müügilepingutega on tõendatud, et hageja võõrandas Harkujärve külas asuva XXX kinnistu ja ostis korteriomandi aadressil XXX Tallinnas. Laenulepinguga nr. XXX on tõendatud hageja väide, et ta pidi korteriomandi soetamiseks võtma Swedbank AS-ist laenu. Eelnimetatud tõendid tõendavad kogumis hageja väidet, et tal ei olnud pärast kostja keeldumist kohustuse täitmisest võimalik finantseerida Harkujärve külas XXX kinnistul asuva elamu valmisehitamist ning ta oli selle sunnitud võõrandama, tasuma ehitamisest tulenevad võlad ja ostma korteriomandi XXX Tallinnas. Tähtsust ei oma asjaolu, et käesolevaks ajaks on hageja Harkujärve külas XXX asuva kinnistu müünud ja elab XXX Tallinnas asuvas korteris. Kuivõrd kohus eelpool tuvastas, et pooltevaheline leping punkti 3.5 osas ei ole täitmisega lõppenud, vaid kehtib, siis on hagejal võimalik kostjapoolse kohustuse täitmisel ja 710 000 krooni tasumisel soetada omale ka elamispind vastavalt punktis 3.5 sätestatule – Harjumaal Harku vallas Harkujärve külas XXX piirkonnas 1,7 miljoni krooni väärtuses, mistõttu ei oma kohustuse täitmise seisukohalt tähtsust hageja praegune elukoht. Kokkuleppe sõnastusest lähtuvalt võiks hageja uus eluase olla nii kallim kui odavam kui 1,7 miljonit krooni, kuid mitte oluliselt. Kuna käesoleva eluaseme väärtus 870 000 krooni erineb oluliselt kokkulepitud eluaseme väärtusest, siis ei saa ka sellest tulenevalt lugeda kohustust kohaselt täidetuks.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja

§ 108

lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse, sealhulgas raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on seda rikkunud. Kostja vastuväited, et hageja saaks nõuda punktis 3.5 sätestatud kohustuse täitmist, mitte 710 000 krooni väljamõistmist, ei ole põhjendatud, ei vasta võlakohustuse sisule ega poolte senisele käitumisele. Kuna kohus eelpool tuvastas kohustuse osalise täitmise viisil, et hageja soetas endale ise uue elamispinna ja kostja tasus selle eest, siis on põhjendatud kohustuse täitmise jätkamine samal viisil. Kuna kostja kohustus on osaliselt, 900 000 krooni ülekandmisega hagejale täidetud, siis oleks kostja suhtes ebaõiglane nõuda kohustuse täies ulatuses täitmist lepingu punktis 3.5 kirjeldatud viisil, ka rikastuks hageja sellisel viisil kohustuse täitmisel alusetult 900 000 krooni võrra. Seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt 710 000 krooni, kehtivas vääringus 45 377,27 eurot, väljamõistmise teel. Hageja esitas lisaks põhivõla nõudele viivise nõude

§ 101

lg 1 p 6,

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 alusel. Hageja viivise arvestus vastab

§ 113lg 1 sätestatule.

Viivisenõude eeldus rahalise nõude sissenõutavaks muutumine on täidetud, mistõttu kuulub viivisenõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista viivis 8% aastas ehk 0,022% päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kuna hageja esitas 24.juulil 2009 sõlmitud ühisvara jagamise lepingu punkti 3.5 täitmise nõude, siis ei oma antud vaidluse lahendamise seisukohalt tähendust poolte väited ja tõendid, mis on esitatud poolte omavaheliste suhete, laste ülalpidamisega seotud kohustuste või teiste lepingus sätestatud kohustuste täitmise, ühisvarasse panustatud vara osakaalu või väärtuse ega lepingus jagatud muu vara väärtuse kohta, mistõttu kohus neid asja lahendamisel ei arvesta. Tähendust ei oma ka eksperthinnangud nr XXX laenu saamiseks ja nr XXXXXX Harkujärve külas Harjumaal asuva kinnistu turuväärtuse kohta, kuna kinnistu turuväärtuseks on 21.09.09 müügilepingus märgitud kinnistu hind. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Et hageja vabastati vastavalt Harju Maakohtu 31.01.2011 kohtumäärusele hagi esitamisel osaliselt 1038,56 € osas riigilõivu tasumisest, siis tuleb TsMS § 179 lg 1 ja 190 lg 3 alusel kostjalt välja mõista riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks 1 038,56 eurot. TsMS § 179 lg 5, 6, 7 ja 9 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, vastasel korral võib saata lahendi sundtäitmisele, seejuures tuleb menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist

§ 113lg 1 teise lause kohaselt.

Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt

§ 113

lg 1 teise lause järgi (

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks. Kostjal tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2900078444. Maksekorralduse selgituse reale märkida: kohtu nimetus, tsiviilasja number ja menetlusosalise nimi. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: