Obsah (8)

§ 108§ 103§ 128§ 335§ 65§ 271§ 76§113

HARJU MAAKOHUS Toimik nr 2-08-57387 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev ja koht: 6.jaanuar 2011 Tallinnas. Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus S

) § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Keeldudes Lepingus kokkulepitud tingimustel esitatud arveid nõuetekohaselt maksmast, on kostja I rikkunud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. Kostja I on Lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata tahtlikult, kostja I rikkumine ei ole vabandatav

§ 103mõttes ning seega vastutab kostja I süüliselt.

Käesolevaga esitab hageja põhinõudena kostja I vastu Lepingust tuleneva üüritasu ja kõrvalkulude maksmise kohustuste mittetäitmisest tuleneva põhinõude summas 118 036,35 krooni. Kuna kostja I on rahaliste kohustuste täitmisega viivitanud, on hagejal

§-st 113 ja Lepingu punktist 8.2 tulenevalt õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist.

§-st 113 lg 1 tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, kui see ületab

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepingu punktist 8.2 tulenevalt on Üürileandjal õigus nõuda Üürnikult viivist kõigi Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summadega viivitamise korral 0,2 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Seega on kostja I põhivõlgnevusele lisandunud ka viivisevõlgnevus, mis käesoleva hagi esitamise hetke seisuga on alljärgnev: KOKKU 20782,24 Ülaltoodust nähtuvalt on Lepingu alusel Üürileandja poolt esitatud arvete tasumisega viivitamisest tulenev viivisevõlgnevus käesoleva hagi esitamise hetke seisuga 20782,24 krooni. Viivis suureneb iga päevaga 236,08 krooni võrra. 3 TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja kasutab TsMS § 367 tulenevat võimalust ning esitab käesolevaga viivisenõude käesoleva hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud osas summas 20782,24 krooni ning ülejäänud osas 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, arvestusega, et viivis suureneb iga päevaga 236,08 krooni.

§ 128

lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul oli hageja kohustatud seoses kostja I poolt Lepingu rikkumisega kandma kohtueelselt kostjatele nõude esitamisega seoses õigusabikulusid (tl 34) – kokku summas 6419.20 krooni. Seejuures hõlmab arve nr XXX vastavalt juurdelisatud kliendiaruandele õigusabi seoses kostjatele pretensiooni koostamisega. Kohtueelsete pretensiooni esitamine eesmärgiga vältida kohtuvaidlust ja edasiste kahjude tekkimist ning lahendada vaidlus kokkuleppeliselt oli antud asjaoludel igati vajalik ja mõistlik. Käesolevaga esitab hageja kostjale I kahjuhüvitise nõude summas 6419.20 krooni. Nagu ülal märgitud, ütles Üürileandja Lepingu seoses tekkinud võlgnevustega Lepingu punkti 3.4 alusel üles. Üürnik sai ülesütlemisavalduse kätte 21.07.08 ning ülesütlemine jõustus pärast 7-päevase etteteatamistähtaja möödumist 28.07.08. a. Seega üürileping kehtis kuni 28.07.08. a. Lepingu punktist 4.2. kohaselt tagastab Üürnik Üürileandjale Lepingu objektiks oleva Vara hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul Lepingu lõppemisest. Vara tagastamine fikseeritakse Üürileandja ja Üürniku poolt allakirjutatud Vara tagastamise aktis. Ülaltoodud asjaoludel kohustus Üürnik üüripinna vabastama ja Vara Üürileandjale üle andma hiljemalt 30.07.08. a. Paraku aga andis Üürnik Üürileandjale üüripinna üle alles 15.08.08.

§ 335

kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Seega, kuna Üürnik ei andnud Vara üle õigeaegselt, so

1. juulil
2. a, võib Üürileandja kahjuhüvitisena nõuda Lepingus kokkulepitud üüri asja üleandmisega viivitatud päevade eest. Käesolevaga esitab hageja kostjale I kahjuhüvitisena nõude perioodi 01.08.08-15.08.
3. a. eest summas 10 999,95 krooni (arvestus: Lepingujärgne kuu üüritasu 22 000/ 30 päevaga = 733,33 krooni/ päevas; viivitatud päevade arv 15, seega 733,33 x 15 = 10999,95 krooni). Hageja ja kostja II vahel 10.06.
4. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II käendajana maksimumsumma 250 000 krooni ulatuses kostjale I Lepingust tekkinud ja tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punktist 1.1 tulenevalt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga ehk kostjaga I.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja käesolevas hagis kõik ülalkäsitletud nõuded kostja I kõrval ka kostja II vastu. Hageja palub rahuldada hagi ja mõista AS-i Ä kasuks kostjatelt OÜ M ning IB solidaarselt välja 156237,74 krooni, millest üüri ja kõrvalkulude tasumisest tulenev põhivõlgnevus summas 118 036,35 krooni; viivisevõlgnevus – hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud osas summas 20782,24 krooni ning ülejäänud osas 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, arvestusega, et viivis suureneb iga päevaga 236,08 krooni võrra; ning kahjuhüvitis summas 17419,15 krooni. Menetluskulude jaotamisel jätta nii hageja kui ka kostjate kulud kostjate kanda.

1. Kostja põhjendused 4 2.
2. Kostja seisukohad nõuetes Kostja IB vaidles hagile vastu. Kostja OÜ M vastust ei esitanud ning istungile ei ilmunud. 2.
3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kostja IB vastuse kohaselt võlgnevus AS Ä ees on 42 000 krooni. Sellele summale pole kinnitust aga saadud, kuivõrd AS Ä pole võimalik saada kontakti. Kostja tunnistab võlgnevust 42 000 krooni suuruses summas ning on valmis seda graafiku alusel hagejale tasuma. Kuna AS Ä esindaja A. R kokkuleppeliselt pidime tasuma graafiku järgselt, ei tunnista viiviste nõuet. Kostja on teadlik, et AS Ä oli juba uue rentniku leidnud kohvikuruumidele samal ajal kui oli kehtiv üürileping OÜ M ning edaspidine tegevus oli pigem ebasobiva rentniku minema puksimine. Kostja maksis korduvalt osamakseid, millest ei võetud rendimakset vähemaks, vaid mingeid teisi makseid. Kostja ei eita võlgnevust, kuid AS Ä käitumine on olnud pahatahtlik ning käendus oli väljapressitud. AS Ä esitas raamatupidamislikke aruandeid, mis ei vastanud tõele ja ähvardas rendilepingu lõpuga, pressiti isiklik käendusleping välja. Kostja I. B esitas täiendavad seisukohad 13.12.
5. Kohtu põhjendused 3.
6. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.
7. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused. Kohus on seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud üürileping.

§ 271

kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 03.08.

1. a sõlmisid üürileandja, OÜ D ja OÜ M kokkuleppe üürilepingu üleandmiseks OÜ M. Vastavalt eelviidatud kokkuleppele kehtis leping üürileandja ja üürniku vahel alates 01.09.
2. a. Poolte vahel kehtiva lepingu punkti 7.1 kohaselt on üürniku poolt üürileandjale tasutav üür 22 000,00 krooni kuus, millele lisandub käibemaks ehk siis koos käibemaksuga 25 960,00 krooni kuus. Lepingu punktist 7.3 tulenevalt tasub üürnik üüri jooksva kuu
3. päevaks. Vastavalt Lepingu punktile 6.5 kohustub Üürnik seitsme päeva jooksul arve väljastamisest tasuma üürileandja poolt esitatud kommunaal- ja hooldusteenuste arved.

§ 76lg1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

Võlaõigusseaduse (

) § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Kostja I on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Üürnik ei ole oma Lepingujärgset põhikohustust – maksta üüripinna eest üüri ja kõrvalkulusid – vaatamata Üürileandja korduvatele meeldetuletustele nõuetekohaselt täitnud. Nii on Üürnikul tänaseni maksmata üüriarved alates

1. a aprillikuust ning käesoleva hetke seisuga on ainuüksi üüritasu võlgnevus 103 840,00 krooni. Lisaks üüritasu põhivõlgnevusele on kostjal I tekkinud ka kõrvalkulude võlgnevus seoses kommunaalkulude arve nr XXX (so
2. a juuni eest) summas 7937,80 krooni ja arve nr XXX (so
3. a juuli eest) summas 6258,55 krooni mittetasumisega, kokku summas 14196,35 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmiselt lepingust tuleneva üüritasu ja kõrvalkulude maksmise kohustuste mittetäitmisest tulenev põhinõue summas 118 036,35 krooni.

§113

ja lepingu punktist 8.2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist.

§-st 113 lg 1 tulenevalt loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, kui see ületab

§-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepingu punktist 8.2 tulenevalt on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist kõigi Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate summadega viivitamise korral 0,2 % viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Kohus nõustub hageja esitatud viivisearvestusega. Kostjatelt kuulub väljamõistmisele viivis käesoleva hagi esitamise hetke seisuga summas 20782,24 krooni. 5 TsMS § 367 järgi võib koos põhinõudega esitada viivisenõude hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja viivise TsMS §367 järgi alates 04.09.2008 kuni põhinõude 118 036,35 krooni täitmiseni, arvestusega, et viivis suureneb iga päevaga 236,08 krooni (0,2% päevas).

§ 128

lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Antud juhul oli hageja kohustatud seoses kostja I poolt Lepingu rikkumisega kandma kohtueelselt kostjatele nõude esitamisega seoses kokku summas 6419.20 krooni. Kohus nõustub hagejaga, et kohtueelsete pretensiooni esitamine eesmärgiga vältida kohtuvaidlust ja edasiste kahjude tekkimist ning lahendada vaidlus kokkuleppeliselt oli antud asjaoludel igati vajalik ja mõistlik. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatel hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitise nõue summas 6419.20 krooni. Hageja ütles lepingu seoses tekkinud võlgnevustega lepingu punkti 3.4 alusel üles. Üürnik sai ülesütlemisavalduse kätte 21.07.08 ning ülesütlemine jõustus pärast 7-päevase etteteatamistähtaja möödumist 28.07.08. a. Seega üürileping kehtis kuni 28.07.08. a. Lepingu punktist 4.2. kohaselt tagastab üürnik üürileandjale lepingu objektiks oleva vara hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul Lepingu lõppemisest. Vara tagastamine fikseeritakse üürileandja ja üürniku poolt allakirjutatud vara tagastamise aktis. Ülaltoodud asjaoludel kohustus üürnik üüripinna vabastama ja vara üürileandjale üle andma hiljemalt 30.07.08. a. Üleandmise akt vormistati alles 15.08.08. a.

§ 335

kohaselt, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Eeltoodust tulenevalt, kuulub kostjatel väljamõistmisele kahjuhüvitisena perioodi 01.08.0815.08.

1. a. eest summas 10 999,95 krooni (lepingujärgne kuu üüritasu 22 000/ 30 päevaga = 733,33 krooni/ päevas; viivitatud päevade arv 15, seega 733,33 x 15). Hageja ja kostja II vahel 10.06.
2. a sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II käendajana maksimumsumma 250 000 krooni ulatuses kostjale I lepingust tekkinud ja tekkivate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu punktist 1.1 tulenevalt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga ehk kostjaga I.

§ 65

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu põhjal kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 156 237,74 krooni (118 036,35+20 782,24+6 419.20+10 999,95) e 9 985,41 eurot. Vastuseks kostja IB seisukohtadele märgib kohus järgmist. Kohus jätab tähelepanuta kostja 13.12.2010 menetlusdokumendis esitatud seisukohad. Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud oma seisukohad hilinemisega, st ajal, kui kohus on läinud otsust tegema. Kohus on seisukohal, et menetlus käesolevas asjas on kestnud üle kahe aasta ning kostjal on olnud piisavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et I. B on kostja I endine juhatuse liige (äriregistri andmetel kuni 17.09.2008). Endise juhatuse liikmena pidi ta olema kursis M OÜ tegevusega. 13.12.2010 menetlusdokumendis on Kostja II sisuliselt esitanud vastuväite kohtu tegevusele 25.11 2010 kohtuistungil. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kohus jääb istungil avaldatu juurde, et kostja II esitatud taotlused on esitatud hilinemisega. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses ja oma kirjas 25.03.2009 selgitanud vajadust esitada oma väidete kinnituseks tõendeid. 6 Kostja II on ka väitnud, et Kostja I võlgnevus oli 42 000 krooni ning pooltel oli kokkulepegraafik võlgnevuse tasumiseks. Nimetatud asjaolud on tõendamata. Kostja poolt hagejale esitatud kontoväljavõttest nähtuvalt pole kostja hagis nimetatid arveid tasunud. Kostja II on väitnud, et käendusleping on temalt välja pressitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)§ 96 lg1 kohaselt isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, millised viitaksid ähvarduse või vägivalla kasutamisele hageja poolt. TsÜS § 98 lg1
2. lause kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja II oleks sellise avalduse vastaspoolele teinud. Tõsi, kostja II on avaldanud, et peab käenduslepingut tühiseks, kuid see ei ole käsitletav tühistamisavalduse tegemisega. TsÜS § 99 lg1 p1 kohaselt tehingu võib tühistada ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas. Kostja M OÜ on 15.08.2008 üüritud vara tagastanud. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui oleks eksisteerinud reaalne ähvardus hageja poolt käenduslepingu sõlmimisel, oleks ähvarduse mõju lakanud vara tagastamisega hagejale. Seega ei ole kostja I seaduses sätestatud aja jooksul esitanud hagejale tühistamisavaldust. 3.
3. Menetluskulude arvestus Kuivõrd kohus hagi rahuldab, jäävad TsMS §162 kohaselt kohtukulud kostjate kanda. TsMS §174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Jaanus Saaremõts Kohtunik 7