← Eesti

2-10-44558/9

Obsah (5)§ 28§ 30§ 31§ 32§ 36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja 29. november 2010. a, Narva koht Tsiviilasja number 2-10-44558 Tsiviilasi L. A. kaebus kohtutäitur Andrei Kreki (Krek)

§ 28lg 1, § 30 lg 1 ja lg 2).

IV Kohtumääruse põhjendused

  1. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
  2. Asja materjalidest nähtub, et kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-07-29638) kinnitati A. A. (hageja) ja L. A. (kostja) kompromiss, mille järgi kostja on kohustatud üle andma värava võtmed hagejale dublikaadi tegemiseks viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist, mis tuleb 3 päeva möödudes tagastada kostjale; kostja on kohustatud hoiduma takistamast hagejat värava kasutamisel; kompromissi lahutamatuks osaks on kinnistu asendi plaan, kus näidatakse ära poolte kokkuleppel kostja sõiduauto parkimise koht kinnistu territooriumil. Kompromissist tuleneb, et L. A. kohustus hagejale üle andma sissesõiduvärava võtmed dublikaadi tegemiseks ning kohustus edaspidi hoiduma takistamast hagejat värava kasutamisel.
  3. Kohtumäärusest tuleneb, et hageja oli esitanud kohtule valduse kaitse hagi (kinnistu kasutamise takistamise kõrvaldamise kohustamise nõue). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 44 lg 1 kohaselt valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
  4. Täitmisteatest tuleneb, et täitmisele esitati kohtumäärus osas, mis puudutab takistuste tegemisest hoidumist värava kasutamisel. 16.07.
  5. a tehtud fotol (tl 32) on selgesti nähtav, et puupakud asuvad osaliselt värava ees (ulatudes ligikaudu kahepoolse värava keskele), mis ilmselgelt takistab autoga väravast sisse ja välja sõita.
  6. TMS § 2 lg 1 p 1 järgi on jõustunud kohtumäärus täitedokument. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt kohtutäitur pidanuks mitte algatama täitemenetluse. TMS § 23 lg 1 kohaselt kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse alusel. 3
  7. Täitmisteatest tuleneb, et kohtutäitur tegi võlgnikule ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 10 päeva jooksul ning kohtutäituri vastusest tuleneb, et 28.07.
  8. võlgnik kõrvaldas rikkumise ehk vabastas värava esise puupakkudest.
  9. Kohus märgib kaebuse esitajale, et ükski kaebuses märgitud põhjendus ei anna alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus märgib, et TMS § 183 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik ei täida kohustust teatud toimingust hoiduda, võib kohtutäitur teha kohtule sissenõudja avalduse alusel ettepaneku võlgniku trahvimiseks. Samuti ei tulene seadusest, et juhul, kui kohustatud isik (isik, kes on kohustatud hoiduma valduse rikkumisest) rikub kohustust, vabaneb ta täitemenetlusest põhjendusel, et rikkumise võiks samahästi kõrvaldada õigustatud isik (sissenõudja). 18.

§ 28lg 1 ja 2 sätestavad, et kohtutäituri ametitoiming on tasuline.

Kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult käesolevas (

) seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on kohtutäituri põhitasu 2 200 krooni, millele lisandub käibemaks 440 krooni, kokku 2 640 krooni.

§ 30

lg 2 kohaselt täitemenetluses tasub menetluse põhitasu võlgnik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 31

lg 1 sätestab, et kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse.

§ 32

lg 2 sätestab, et mitterahaliste nõuete täitmisel ja muude täitetoimingute tegemisel muutub põhitasu sissenõutavaks täitetoimingute lõpetamisega.

§ 36

lg 1 p 7 ja lg 2 kohaselt kohtutäituri põhitasu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 ja 7 nimetatud toimingu eest on 2 200 krooni.

§ 32lg 3 järgi kohtutäituri tasule lisandub käibemaks.

Seega on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult tasu.

  1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. V Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt peab kohtutäituri menetluskulud kandma avaldaja, mis on kohtu hinnangul põhjendamatu kaebuse esitamise asjaolusid arvestades õiglane. Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda.
  3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.