← Eesti

2-11-63988/7

Tsiviilasi nr. 2-11-63988 Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Annemarie Gerassimov Määruse tegemise aeg ja koht 13. veebruar 2012.a.; Valga kohtum

§428lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada AS X ja E.

L. T. vahel 25.01.2012.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:

  1. Kostja tunnistab võlgnevust 1 678.23 eurot ning hageja kohtukulusid summas 255.65 (1/2 riigilõivu summas 95.87 ja esindustasu 159,78) eurot ja on nõus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel, 1.
  2. Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva põhivõla katteks 839.14 eurot, viivisevõla katteks 703.91 eurot, intresside katteks 135.18, hageja õigusabikulude katteks 159,78 eurot ning hageja tasutud riigilõivu katteks 95.87 eurot (1/2 hageja poolt tasutud riigilõivust), kokku 1 933.88 eurot alljärgneva kokkuleppe alusel: 05.02.2012.a 05.03.2012.a 05.04.2012.a 05.05.2012.a 05.06.2012.a 05.07.2012.a 05.08.2012.a 05.09.2012 05.10.2012.a 05.11.2012.a 05.12.2012.a KOKKU Kuumakse 50.00 50.00 50.00 50.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 1 933.88 05.01.2013.a 05.02.2013.a 05.03.2013.a 05.04.2013.a 05.05.2013.a 05.06.2013.a 05.07.2013.a 05.08.2013.a 05.09.2013.a 05.10.2013.a 05.11.2013.a 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 100.00 33.88 1.
  3. Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Y OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx, Danske Bank A/S Eesti filiaal viitenumbriga
  4. 1.
  5. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS X õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
  6. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, muu hulgas seda, et menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. 3.

§ 661lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-11-63988, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o. 95.87 eurot Y OÜ arveldusarvele xxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti Filiaal Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid määruskaebuse esitamisest, siis jõustub määrus koheselt. ASJAOLUD Menetluse käik 29.12.2011.a. on kohtule laekunud AS X hagi E. L. T. vastu, milles hageja nõuab kostjalt võlgnevuse väljamõistmist /tl.1-3/. Poolte taotlus 08.02.2012.a. on kohtule laekunud poolte kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutavas elatusraha määras ja tasumise tingimustes, samuti kohtukulude jaotuses /tl.31-32/. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu lahendi põhjendused Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud hagiga ja sellele lisatud materjalidega, ning esitatud avaldusega, leiab, et kompromissi tingimused ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega ning kompromiss tuleb kinnitada.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et kompromissi tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi. Kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitamisele. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud ka kokkuleppe tekstis. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Hagejale kuulub tagastamisele pool tasutud riigilõivust. Annemarie Gerassimov kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.