) § 271 kohaselt Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu.
lg 1 kohaselt Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
lg 1 ja 2 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Hageja esitatud arvetest ja maksmise arvestusest nähtuvalt ei ole D. Pirožak tasunud üüri alates veebruarist 2011, mistõttu hageja arvestas selle katteks üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha. Teine pool tagatisrahast arvestati märtsikuu üüri katteks. Aprillikuu üür on tasumata, samuti on tasumata üürilepingu p 3.2. kokkulepitud kommunaalmaksed vastavalt teenuse osutaja arvetele. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvestusele tl 16 pöördel ja tl 17, mille kohaselt on kostja võlg kokku 279.50 eurot. Hageja väitel ei ole kostja tagastanud pärast väljakolimist korteri võtmeid, kuigi hageja on neid nõudnud ja on andnud tähtaja võtmete üleandmiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigustatud huvi nõuda kahe luku vahetamise eest hüvitust, sest ta võib olla kostja viivituse tõttu kaotanud huvi võtmete tagastamise vastu. Hageja väitel on kahe luku vahetamise kulutused kokku 100 eurot ja kostja ei ole ka selles osas vastuväiteid esitanud. Kohus on seisukohal, et selline kulutus ei ole ebamõistlikult suur. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Kohus on 28.10.2011 määrusega andnud menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nõude ja kulude suurust tõendavate dokumentide esitamiseks. Kumbki pool ei ole tähtajaks täiendavaid menetluskulude nõudeid esitanud. Hageja on tasunud riigilõivu 76.69 eurot, on esitanud kohtule sellekohase kviitungi ning on hagi täienduses taotlenud hageja menetluskulu jätmist kostja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 76.69 eurot. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.