p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
lg.2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Kostja ei ole eitanud oma kohustust T P ülal pidada ning poolte vahel oli toimiv kohtuväline kokkulepe, millises ulatuses lahus elav vanem, so kostja pojale ülalpidamist andis. Vaidlus puudub ka sellest, et 2010.a. aprillikuust alates kostja enam poolte kokkulepet T P elatise andmise osas ei täitnud ning kostja on valmis kokkuleppest tuleneva võlgnevuse, so 9000 krooni ehk 575.20 eurot majandusliku olukorra paranedes tasuma. Kohtu hinnangul ei ole kostja positsioon kooskõlas kehtiva seaduse ja ülalpidamiskohustuse olemusena. Kuna kostja lõpetas oma alaealisele pojale ülalpidamise andmise, oli hageja õigustatud pöörduma T 3 P õiguste kaitseks kohtusse ega olnud hagi esitamisel kohustatud järgima varasema kohtuvälise kokkuleppe tingimusi.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest, kui nimetatud kohustust ei ole nõuetekohaselt täidetud.
lg.1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vaidlus puudub selles, et 2010.a. märtsikuu eest maksis kostja kokkulepitud ulatuses elatist (kuigi hilinenult) ning seega on hageja nõue miinimuelatise saamiseks põhjendatud 2010.a. aprillikuust alates. Kuna kostja põhjendab ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetamist raske majandusliku olukorraga, on vajalik hinnata, kas esineb mõjuvaid põhjusi, millised võimaldaksid kostjalt väljamõistmisele kuuluvat elatist vähendada alla
lg.1 sätestatud määra.
lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustuses ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline teisele isikule ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist üalapidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt ei vabane vanemad lg.1 märgitud põhjusel oma alaealise lapse ülalpidamisest. Sellises olukorras vanem peab kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kõnesoleval juhul kohus selliseid mõjuvaid põhjusi ei näe. Kostja keskmine kuusissetulek palgana oli perioodil, kui ta ülalpidamiskohustuse täitmise lõpetas (märts-juuni 2010.a.) 7748.75 krooni. Seejärel vahetas kostja suurema sissetuleku saamise eesmärgi töökohta ja käesoleva ajal on kostja kuupalk 735 eurot. Seega ei ole kostja töövõimetu ning on omanud pidevalt alalist töökohta ja sissetulekut. P P sünd tõi kostja perekonnale kahtlemata kulutusi juurde, kuid puudub alus väitmaks, et T P suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise korral jäänuks teine laps, so P P vähemkindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtuvalt emapalga suurusest, oli kostja abikaasa sissetulek võrdne kostja omaga. Hageja töötasu oli 5100 krooni ning tema ülalpidamisel (koos T) kaks alaealist last. Kohus ei kahtle, et kostjal on „headel aegadel“ tehtud valikutest tulenevalt kõrge maksukoormus (kommunaalmaksed, liisingud, elukindlustused, krediitkaardid), kuid see ei anna alust keelduda alaealisele lapsele elatist maksmast või nimetatud kohustuse täitmist määramatuks ajaks edasi lükata. Kui alaealise lapse vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta
lg.2 teise lause kohaselt kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Arvestades kostja poolt antud ülevaadet oma kulutuste kohta, kostja seda teinud ei ole. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista tagasiulatuvalt elatist T P ülalpidamiseks ajavahemiku aprill 2010.a. kuni xxxxxx 2010.a. eest seaduses ettenähtud minimaalmääras, so 2175 krooni (139.01 eurot) kuus. Kohus juhib poolte tähelepanu asjaolule, et
lg.2 kohaselt on elatist õigustatud saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta täisealiseks saanuna jätkab õpinguid põhi-või keskhariduse 4 omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja selgituste kohaselt jätkas T P täisealiseks saanuna õpinguid xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Seega oli ja on ta õigustatud õpingute perioodil oma isalt ülalpidamist saama ja viimasel seadusest tulenev kohustust seda anda. Kohtunik: Anne Randjärv
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.