← Eesti

2-10-18577/6

Obsah (4)§ 492§ 76§ 101§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 30.november 2011. a Põlva kohtumaja, Põlva, Võru tn.12 Tsiviilasja number

) § 1060 sätestab, et loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka

§ 113lg 1. Ts

MS § 367 alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi esitamise aja seisuga võlgnes kostja hagejale 31 903 krooni hageja poolt hüvitatud sõidukikahju. Lisaks võlale on põhjendatud

113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel ka viivise väljamõistmine alates 4.märtsist 2010, so. tähtajast, mille hageja oli andnud kostjale kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Arvestades kostja taotlust viivise väljamõistmata jätmiseks tema raske majandusliku olukorra tõttu ja hageja nõustumist viivisest loobuda, juhul, kui poolte vahel sõlmitakse kompromiss, peab kohus võimalikuks mõista viivis välja kuni 31.12.2010. Kohus ei pea põhjendatuks jätta viivis täielikult välja mõistmata, kuna kostja ei ole käitunud hageja suhtes heas usus. Pärast seda, kui hageja oli nõus kopromissilepingus viivistest loobuma, ei ole kostja omalt poolt astunud samme kompromissi sõlmimiseks ega asunud ka kahju hüvitama tema enda poolt väljapakutud osamaksetena. Hagi esitamise ajal oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1,0% , millele lisandub 7% aastas, milline intressimäär kehtis 2010.a lõpuni. Seega seaduses sätestatud viivise määr alates 04.03.2010 kuni 31.12.2010 oli 8% aastas, s.o. 0,022% päevas. Kostja on olnud viivituses sõidukikahju hüvitamisega sel perioodil 303 päeva ja viivis lähtudes määrast 0,022% päevas on 2126,65 krooni (04.03.2010-31.12.2010 = 303 päeva x 0,022% x 31903 = 2126,65 krooni. Alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. 3

(4)Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 7500 krooni. Seega on kohtul võimalik TsMS § 1741 lg 1 alusel määrata käesolevas otsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv. Hagi esitamisel on tasutud 06.04.2010.a. riigilõivu 7500 krooni (maksekorralduse koopia tl.13). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 7500 krooni ehk 479,34 eurot. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.