) § 664 lg 1 järgi õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja pidi tõendama, et ostu-müügileping kostja korteri võõrandamiseks sõlmiti tema vahendusel või osutamisel.
lg 1 järgi maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kostja pidi korteriga tutvumiseks andma allkirja hageja maakleri antud paberile. Tunnistajad on kinnitanud, et allkiri oli maakleri sõnul kinnitus, mille maakler pidi esitama tööandjale kinnitamaks, et maakler on korterit näidanud. Maakler oli kostjale kinnitanud, et allkirjastamisega ei kaasne kostjale mingit kohustust. Kostjaga maaklerilepingut ei sõlmitud, mida hageja põhjendas istungil sellega, et korteri näitamisel ei ole võimalik, et kahe või kolme lehega maaklerileping kuskil trepi peal sõlmitakse. Seepärast kasutas hageja lihtsustatud lepingu varianti.
lg 1 kohaselt on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 järgi leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 4 Lepingut ei saa lugeda sõlmituks, kui lepingupooled ei ole saavutanud kokkulepet. Hageja poolt kostjale antud tellimislehe (tl 15) allkirjastamise ajal oli väljas pime ning kostjal ei olnud prille kaasas. Maakler oli nii kostja kui tunnistajate sõnul kinnitanud, et tellimuslehe allkirjastamine ei kohusta kostjat millekski, vaid on kinnituseks sellele, et kostja on korterit näinud. Kuna kostja ei olnud teadlik sellest, et tehingu sõlmimisel notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimisel tekib tal kohustus maksta tellimislehel märgitud teenustasu, ei saa lepingut lugeda sõlmituks. Tellimuslehe allkirjastamisega kostja vaid kinnitas, et on korterit vaatamas käinud. Hageja on väitnud, et maakleri sõnul ei olnud korterite näitamise ajal väljas pime ning kostja tutvus lepinguga enne selle allkirjastamist. Hageja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kostja (ja ka teiste hageja klientide poolt) allkirjastatud tellimisleht ei ole käsitletav maaklerilepinguna. Hageja kinnitas, et temal ei olnud kostja korteri ainumüügiõigust. Korterit müüsid ka teised maaklerid. Kostja pöördus teise kinnisvara maakleri poole. Seega tuleb kindlaks teha, kas kostja ostis korteri hageja vahendustegevuse tulemusena.
lg 2 järgi kui maaklerilepingu kohaselt tekib maakleril õigus maakleritasule pärast vahendatud või osutatud lepingust tuleneva kohustuse täitmist käsundiandja suhtes, on maakleril õigus maakleritasule ka juhul, kui kohustus jäi täitmata käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-72-08 märkinud, et
lg 2 reguleerib olukorda, kui maaklerilepingus on kokku lepitud maakleritasu saamine alles pärast vahendatud lepingu täitmist käsundiandjale. Hageja ei ole tõendanud lepingu täitmist käsundiandjale ning
lg 2 järgi ei ole maakleril õigust tasule, kui leping jääb tema poolt täitmata põhjusel, et käsundiandja on valinud teise maakleri, kelle vahendamise või osutamise tulemusel leping sõlmiti. Kohus on seisukohal, et ostu-müügileping kostja korteri võõrandamiseks ei sõlmitud hageja vahendusel. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja näitas kostjale korterit. Kostja aga ei pöördunud hageja poole korteri ostu-müügilepingu sõlmimiseks, vaid valis teise maakleri, kellel oli samuti selle korteri müümise õigus. Järelikult ei sõlmitud korteri ostu-müügilepingut hageja vahendusel ja seega puudub hagejal õigus nõuda vahendustasu ja viiviseid. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud OÜ Robinson Kinnisvara. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.