3-11-2925/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2925 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K. Ki kaebus inspektor-kontaktisik Elina Lehtlaane käitumise ja eestikeelse asjaasjamisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada K. Ki kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. K. K on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles ta kurdab selle üle, et inspektor-kontaktisik Elina Lehtlaan ei lahenda tema probleeme, kuid Viru Vangla ei ole midagi ette võtnud ega tema ees vabandanud ja vastab pöördumistele eesti keeles. Kaebaja leiab, et sellega rikutakse tema vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja põhiseaduse § 9, § 11, § 12, § 19 ja § 51 tulenevaid õigusi ning palub õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 3’ p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud ka praegu kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
6. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
7. Kaebuse sisust nähtuv on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt võimalik ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K. K toetub üksnes oma õiguste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Tuginemine vangistusseaduse § 4’ lg 1 lubab küll eeldada seda, et teda ajendab soov saada rahalist hüvitist enda inimväärikuse alandamise eest, kuid seejuures on tal jäänud arvestamata asjaolu, et mitte igasugust ebamugavustunnet, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole võimalik käsitleda väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Veel on kaebajal jäänud tähelepanuta see, et riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 tulenevalt saab avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist nõuda ainult siis, kui seda pole võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimungu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. K. K kaebab selle üle, et inspektor-kontaktisik ei täida oma kohustusi tema suhtes. Seega saab ta oma õigusi tõhusalt kaitsta vaid siis, kui esitab vangistusseaduse § 1’ lg 5 ja haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 kohaselt esmalt konkreetse toimingu tegemisele kohustava nõudega vaide vanglale ja pöördub kohtusse kohustamiskaebusega ning alles siis, kui vangla tagastab vaide, jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
8. Oma nõudmises tugineb K. K veel ka põhiseaduse § 51, kus on kehtestatud, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Keeleseaduse § 10 kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
9. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et K. Ki on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6274 vene rahvusest elanikku 01.01.2012 seisuga ligikaudu 49% selle omavalitsusüksuse 12750 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
10. Eeltoodud järeldustel on K. Ki kaebus täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole võimalik seda menetleda ja ta peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik