3-10-1854/15

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1854 Otsuse kuupäev 23.02.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Tarlan Dovlatovi (Dovlatov) kaebus Tartu Vangla toimingu (usutunnistusele vastav toitlustamine) õigusvastasuse tuvastamine Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tarlan Dovlatovi kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 23.veebruarist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 25.märtsil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS Tarlan Dovlatov paigutati 10.09.2009 karistuse kandmise jätkamiseks Justiitsministeeriumi otsuse alusel Tartu Vanglasse. Tartu Vanglas avaldas T.Dovlatov, et tema on islamiusuline ja talle võimaldati alates 19.10.2009 lihavaba menüü järgi toitlustamine. Kaebaja leiab, et kuna ta oma usust tulenevalt ei saa süüa sealiha, küll aga võib süüa kanaliha ja kala, siis on Tartu Vangla kohustatud talle võimaldama toitlustamist selliselt, et pakutav toit oleks sealiha vaba, küll peab see sisaldama kanaliha ja kala. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on rikkunud tema põhiseaduslikke õigusi, mistõttu oli kaebaja sunnitud kasutama enda PS § 13 tulenevat õigust riigi ja seaduse kaitsele ning pöörduma kaebusega halduskohtusse. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla tegevus ei olnud kooskõlas vangistusseaduse § 47 lg 3, mille kohaselt lubatakse kinnipeetaval võimaluse korral järgida oma religiooni toitumistavasid. Kaebuse esitaja taotleb kahju hüvitamist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja on tekitanud talle mittevaralist kahju, kuna aasta jooksul ei ole vastustaja üles näidanud tahet ja soovi kaebuse esitajale olulise probleemi lahendamisega sisuliselt tegelda, mis on alandanud kaebuse esitaja väärikust. Samuti on kaebuse esitajale tekkinud tervisekahju, kuna tema toit ei ole olnud mitmekülgne ja täisväärtuslik, kuna sealt puuduvad igasugused liha- ja piimatooted ja kalatooted. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole vastustaja kaebaja toitlustamisel õigusvastaselt käitunud, kaebajale on tagatud normikohane ja usust tulenevalt sobilikuma menüü järgi toitlustamine, kaebajal ei ole õigus nõuda vanglalt eritoitlustamist, kaebajat ei ole tema usust tulenevalt vanglas diskrimineeritud, tal on võrdsed tingimused teiste vanglas viibivate usklikega, mistõttu ei ole kaebajale mittevaralise kahju tekkimine tõenäoline. Vastustaja väidab, et kaebaja näol tegemist isikuga, keda on kuuel korral kriminaalkorras (varguste ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise eest) ja vähemalt seitsmel korral väärteokorras karistatud, mida ei saa väärikaks käitumiseks pidada. Samuti on teda Tartu Vanglas karistatud distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et kaebaja keeldus täitmast temale pandud töökohustust. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt väidab kaebaja ise, et ta on islamiusuline ja tulenevalt usust ei saa ta süüa sealiha, küll aga võib süüa kanaliha ja kala. Kohus nõustub vastustajaga, et vastavalt põhiseadusele, on meil täielik usuvabadus ning selles ei ole Tartu Vanglas mingeid piiranguid seatud või takistusi tehtud. Teatud toitumine on religioosse tava järgimine, mitte usk ise. Usk on inimese südames ja mõtetes. Samas on üldjuhul kõikides uskudes lubatud erilistes tingimustes toitumistavadest kinnipidamisel teha mööndusi ja seda eelkõige tervislikel põhjuseil, sõja olukorras ning vangistuses viibides. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et usulistest kaalutlustest lähtuvalt võimaldatakse Tartu Vanglas kõigile kinnipeetavatele, olenemata usust, valida kahe erineva menüü vahel - tava menüü (toit sisaldab liha) ja lihavaba menüü (toidus ei kasutata liha), mistõttu ei ole kohtu hinnangul Tartu Vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ning ei ole teda võrreldes teiste Tartu Vanglas kinnipeetavate isikutega diskrimineerivalt kohelnud. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 3 sätestab, et arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. Kohus on seisukohal, et seega ei tulene seadusest vanglale kohustust lubada kinnipeetaval järgida tema religiooni toitumistavasid, vaid vanglal on peab olema selleks ka võimalus. Religioosne toitumistava seostab toitumise usuliste kaalutlustega, välistades teatud toiduaine, antud juhul sealiha, tarbimise või seostab teatud toidu pruukimise või sellest loobumise kindlal ajal (näiteks paastu ajal). Sellist toitumiskorda lubatakse kinnipeetavale võimaluse korral – kinnipeetav võib loobuda toidu pruukimisest, kuid ei saa nõuda enda eritoitlustamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja taimetoidu saajate nimekirjas alaliselt ja alates 2010.aasta esimestest nädalatest saanud omal soovil taimetoitu. 2 Kohus on seisukohal, et vangistusseadus ei kohusta vanglat korraldama kinnipeetavatele nende usulistest veendumustest tulenevalt eritoitlustamist. Mis puutub kaebaja taotlusse mõista Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest, siis kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust rääkida kaebaja väärikuse alandamisest. Inimväärikuse alandamiseks peetakse kehalise puutumatuse kahjustamist, inimese või tema lähendase jätmist eksistentsiks vajalike minimaalsete tingimusteta, inimese ränka diskrimineerimist või inimese identiteedi rasket kahjustamist, sh tema au teostamist, samuti tema taandamist isiksusest riigivõimu objektiks või vahendiks, kuid sellise kohtlemise osaliseks kaebaja Tartu Vanglas langenud ei ole. Kohtu arvates ei ole T.Dovlatovil õigust nõuda vanglalt eritoitlustamist, sest talle on tagatud normikohane ja usust tulenevalt sobilikuma menüü järgi toitlustamine, järelikult on tal võrdsed tingimused vanglas viibivate teiste usklikega. Kohus on seisukohal, et vastustaja ei ole T.Dovlatovi toitlustamisel õigusvastaselt ja süüliselt käitunud, mistõttu puudub kahju hüvitamiseks alus. Arvestades eeltoodut jätab kohus Tarlan Dovlatovi kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 3