← Eesti

2-08-57621/12

Obsah (8)§ 218§ 89§ 79§ 90§ 91§ 24§ 207§ 914

2-08-57621 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 14.november 2011 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-57621 Tsiviilasi R. R. avaldus kohtutäitur Aive K

rakendussätete järgi on kaebuse esitajale määratud karistus ja kõrvalnõue aegunud, aegumine ei ole katkenud ning 10 aastat hiljem alustatud sundtäitmine on ebaseaduslik, kuna kohtutäitur ei ole järginud kehtestatud tähtaegu ja korda. Täitur ei ole kaebuse esitamisel sundtäitmist peatanud, konto aresti tühistanud, kontole laekuva palga arestimise iseärasusi arvestanud ja kaebaja alaealise tütre ülalpidamiseks vajalikku summat tagastanud. Kuritahtlikult hiilib kohtutäitur kõrvale oma õigusest teha täitmiskohtunikule avaldus sundtäitmise aegumise kohta ning ei ole kaebuse esitajale saatnud ühtki täitmisteadet ega selgitanud talle tema õigusi. Kaebuse esitaja taotleb tunnistada õigusevastaseks kõik kohtutäitur A. Kolsari toimingud sundtäitmistes ning tühistada tema tehtud otsused ja kaebaja pangakontole seatud arest selle rakendamisest alates ning ebaseaduslikuks selle alusel tehtud sundtäitmine; tagastada kohtutäituri arvelt sundtäitmise korras äravõetud 944 krooni. KOHTUTÄITURI VÄITED R. R. suhtes on kohtutäitur menetlenud kaht täiteasja. Täiteasja nr 170/2002/11824 menetlus on alustatud Võru Maakohtu täitevosakonna poolt 15.mail 1999.a. Tartu Ringkonnakohtu 21.04.1999.a. määruse alusel kaitsjatasu 531 krooni nõudes. Täitemenetlus on lõpetatud 25.juunil 2008.a seoses nõude rahuldamisega. Antud täiteasjas esitas R. R. kohtutäituri tegevuse peale kaebuse 30.juunil 2008.a. Kaebuse kohta tegi kohtutäitur otsuse 01.augustil 2008.a, mille R. R. on kätte saanud 05.augustil 2008.a. Täiteasjas nr 170/2002/11824 tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg oli 15.august 2008.a. R. R. esitas kohtule kaebuse 28.augustil 2008.a. Kuna kaebus on esitatud

§ 218sätestatud tähtajast hilisemalt palub kohtutäitur jätta selles osas R.

R. kaebus läbi vaatamata. Täiteasjas nr 170/2002/11333 on menetlus alustatud Võru Maakohtu täitevosakonna poolt 14.mail 1999.a Võru Maakohtu 03.03.1999.a otsuse nr 1-24 alusel rahatrahvi 1000 krooni nõudes. Täitemenetlus on lõpetatud 17.novembril 2008.a. seoses nõude aegumisega. Antud täiteasjas esitas R. R. kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 25.juulil 2008.a. Kaebuse kohta tegi kohtutäitur otsuse 18.augustil 2008.a., millega kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata. R. R. esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles taotles pangakonto arestimise tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata, kuna täitemenetluse lõpetamiseks puudus kaebuse lahendamise ajal seaduslik alus. Kohtutäitur selgitas oma otsuses kaebuse esitajale täitemenetluse läbiviimise ja lõpetamise aluseid ja korda. Kohtutäitur on seisukohal, et on R. R. suhtes täitemenetluse läbiviimisel toiminud õiguspäraselt ja jääb kohtutäituri 18.augusti 2008.a otsuses toodud põhjenduste juurde (tl 48-49). KOHTU POOLT PÕHJENDUSED TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 218

lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle 2

(6)tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kaebaja on esitanud kaebuse kahe kohtutäituri otsuse peale. 1.augusti 2008.a. otsuse alusel on kohtutäitur jätnud rahuldamata R. R. 30.juunil 2008.a. esitatud kaebuse (tl 24-26). Kohtutäitur on esitanud taotluse kaebus jätta läbi vaatamata, kuna see on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist. Väljastusteate kohaselt (tl 55) on kaebaja otsuse kätte saanud 5.augustil 2008.a. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 62 lg 1,2 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele TsÜS tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. Seega möödus kohtutäituri 1.augusti 2008.a. otsusele edasikaebe aeg 15.augustil 2008.a. kell 24.00. Kaebus on esitatud 28.augustil 2008.a. (tl 2). Kohus ei saa nõustuda kaebajaga, et kaebust tuleks menetleda, sest ka kohtutäitur ei lahendanud kaebust seaduses ettenähtud 10 päeva jooksul (tl 85-86). Kohtutäituri otsuses (tl 26) on selgitatud kaebajale edasikaebamise korda, et kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättesaamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kaebaja ei ole tähtaegselt kaebust esitanud. TsMS § 637 lg 1 lg 1 p 2 analoogia kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioontähtaja möödumist. Seega tuleb keelduda kaebuse menetlemisest kohtutäituri 1.augusti 2008.a. otsuse osas. Samuti nähtub kaebaja poolt kohtutäiturile esitatud 26.juuni 2008.a. kuupäevaga dateeritud kaebusest (tl 27-28), et kaebaja on selles kaebuses taotlenud tagasitäitmise korras kanda tema arvelduskontole 944 krooni ning lõpetada igasugune täitemenetlus aegunud kriminaalasjas. Käesolevas tsiviilasjas on kohus keeldunud juba 5.detsembri 2008.a. määrusega R. R. avalduse menetlusse võtmisest nõude osas, milles taotletakse sundtäitmise korras äravõetud 944 krooni tagastamist Aive Kolsari arvelt, kuna Tartu Maakohtu menetluses juba on tsiviilasi nr 2-08-27152, milles R. R. taotleb välja mõista Aive Kolsari ebaseaduslikust valdusest 944 krooni (tl 43-44). Tartu Maakohtu 9.detsembri 2010.a. otsusest (tl 89-90) nähtuvalt on selles asjas tehtud lahend, millele apellatsioonkaebuse vastuvõtmisest on Tartu Ringkonnakohus 12.aprilli 2011.a. määrusega keeldunud (tl 91) ning seega on otsus jõustunud. Täitemenetlus täiteasjas nr 170/2002/11824 on lõpetatud juba 25.juunil 2008.a. seoses nõude rahuldamisega (tl 48). Kaebaja on 25.juulil 2008.a. esitanud kohtutäiturile 24.juuli 2008.a. kuupäevaga dateeritud kaebuse (tl 19-21), milles taotleb viivitamatult tühistada täiteasjas nr 170/2002/11333 17.07.2008 Hansapangas arvelduskonto arestimise akt nr xxxx. Kaebuse kohaselt venitas kohtutäitur täiteasja täitmisega kuus aastat ega kasutanud talle seadusega antud õigust teha täitmiskohtunikule avaldus karistuse täitmise aegumise osas. Kaebaja on alates 1999.a. olnud FIE, mis ei oleks olnud võimalik, kui Maksuametil oleks olnud tema vastu rahalisi nõudeid. Kohtutäitur rikkus teatamiskohustust, saatmata kaebajale täiteotsust. Kohtutäitur kohaldas aegunud rahatrahvi sissenõudmisel ebaseaduslikult vara arestimise toiminguid. 3
(6)Kohtutäitur Aive Kolsar jättis 18.augusti 2008.a. otsusega R. R. kaebuse rahuldamata (tl 16-18). Kohtutäituri otsuse kohaselt on täitemenetlus täiteasjas nr 170/2002/11333 alustatud 14.mail 1999.a. Võru Maakohtu täiteosakonna poolt Võru Maakohtu 03.03.1999.a. otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-24/1998, millega oli R. R. lt välja mõistetud rahatrahv 1000 krooni. Alates 1.märtsist 2001.a. viivad täitemenetlust läbi vabakutselised kohtutäiturid, nõude ja täitekulu summa moodustab kokku 1 413 krooni. Võlgnikule on korduvalt saadetud täitekutsed (14.05.1999, 03.02.2000, 15.07.2002), täitur on mais 1999.a. koos politseiametnikuga käinud võlgniku elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; mais 1999 käidud koos politseiga võlgniku kodus; Võrumaa kohtutäituri Aive Kolsari poolt on 15.07.2002 saadetud korduv täitekutse. Kohus nõustub kohtutäituriga, et maa- või linnakohtu täitevosakonna menetluses olev täitedokument, mille kohaselt oli sissenõudja riik või kohaliku omavalitsuse üksus, anti kohtutäituri menetleda sissenõudja avalduseta justiitsministri kehtestatud korras. Nende toimingute ajal kehtinud

§ 89

kohaselt toimub süüdimõistetult kriminaalasjas väljamõistetud rahatrahvi sissenõudmine

§ 79

sätestatud korras.

§ 79

lg 2,3,4 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ole trahvi määratud tähtajaks tasunud ja mingil põhjusel ei ole asenduskaristuse kohaldamine võimalik, võib täitur otsuse teinud kohtu korralduse alusel pöörata sissenõude süüdimõistetu varale käesoleva seadustiku paragrahvides 49-64 sätestatud korras; rahatrahvi sissenõudmiseks kutsutakse võlgnik täituri vastuvõtule ja talle antakse trahvi tasumiseks tähtaeg, mis ei ületa 10 päeva; võlgniku mitteilmumise korral täituri vastuvõtule võib võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vajaduse korral kuulutada ta tagaotsitavaks

§-de 40 ja 41 sätete kohaselt; rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist võib lubada ainult otsuse teinud kohus/kohtunik või ametiisik võlgniku vastava avalduse alusel.

§ 90

lg 3 kohaselt teeb süüdimõistetu põhjendatud taotluse korral täitur otsuse teinud kohtule esildise, mille kinnitab täitevosakonna juhataja,

§ 90

lg 1 ja 2 ettenähtud tähtaegade pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui kuue kuu võrra.

§ 91

lg 1 kohaselt rahatrahvi määratud tähtajaks mittetasumisel või trahvi osalisel tasumisel või osastatud trahvi maksmistähtaegadest mittekinnipidamisel teeb täitur selle kohta ettekande täitevosakonna juhatajale, kes selle kinnitab ja saadab kohtule asenduskaristuse kohaldamise otsustamiseks. Alates 1.jaanuarist 2006 kehtiva

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Kohtutäituri A. Kolsari poolt on koostatud 16.jaanuaril 2008.a. korduv teade ja väljastatud kaebuse esitaja abikaasale 19.jaanuaril 2008.a., kes on kirja kohtutäiturile tagastanud 21.jaanuaril 2008.a., sest tal ei ole kirja võimalik adressaadile üle anda, sest viimane viibib Tartus südameoperatsioonil (tl 68). Selles teates ei ole enam tehtud võlgnikule ettepanekut täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja antud selleks tähtaega, mistõttu ei saa nimetatud dokumenti käsitleda täitmisteatena

§ 24mõttes.

Selleks puudub ka vajadus, sest käesoleval juhul oli täitemenetlus alustatud juba 1999.a. Koopiast vara hoiusel või arveldusarvel oleva arestimise aktist (tl 22-23) nähtuvalt on 17.07.2008 kohtutäituri poolt koostatud akt, mille alusel täiteasjas nr 170/2002/11333 kuulub krediidiasutuse poolt arestimisele 1413 krooni, arestimisakti täitmise järel vabastatakse isiku konto aresti alt. Tartu Maakohtu 4.novembri 1998.a. määrusega (tl 32-34) rahuldati R. R. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks Võru Maakohtu 3.märtsi 1999.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-24/98 mõistetud rahatrahvi 1 000 krooni täitmise osas seoses aegumisega. Täitemenetluse lõpetamise otsusega (tl 82) on tõendatud, et täiteasjas nr 170/2002/11333 on lõpetatud täitemenetlus 17.11.2008 aegumise tõttu. 4

(6)Vastavalt KarS § 82 lg 1 p 2 ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Grammatilise tõlgenduse alusel oleks sellest sättest võimalik teha järeldus, et kui kuriteootsuse täitmist alustatakse KarS § 82 lg 1 p 2 nimetatud tähtaja kestel, saab seda täita ka peale tähtaja möödumist. Arvesse tuleb võtta lisaks karistusseadustiku eelnimetatud sättele ka täitemenetluse seadustikku.

§ 207lg 1 2008.a.

kehtinud redaktsiooni kohaselt lõpetatakse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitemenetlus täitmise aegumise tõttu, kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul (sama sätestas ka 1.jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud

§ 914

). Seega ei hõlma täitmise aegumise tähtaeg mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna.

§ 207

lg 2 kehtinud redaktsiooni kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Asja materjalidest nähtuvalt jõustus Võru Maakohtu 03.03.1999.a. otsus kriminaalasjas nr 124/1998 Tartu Ringkonnakohtu määrusega 28.04.1999.a. KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Asja materjalidest ei nähtu, et R. R. oleks aktiivselt kõrvale hoidunud rahatrahvi tasumisest, mis on tuvastatud ka Tartu Maakohtu 4.novembri 2008.a. määrusega (tl 32-34). Kohtutäitur ei ole asja materjalidest nähtuvalt 15.07.2002 kuni 16.01.2008 teinud täiteasjas mingeid toiminguid trahvinõude sissenõudmiseks. Kohtutäitur ei ole vahepealsel perioodil kasutanud meetmeid, et pöörata sissenõue kaebaja varale või asendada rahatrahv arestiga. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja alates 2001.a. füüsilisest isikust ettevõtja (tl 103), Maksu- ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt on talle maksustatavaid väljamakseid teinud Varstu ja Mõniste Vallavalitsus (tl 104). Kohtutäitur ei ole kummutanud kaebaja väiteid, et tal oli ammu konto AS Swedbank. 17.07.2008, mil kohtutäitur arestis võlgniku pangakonto, oli ammu möödunud KarS § 82 lg 1 p 2 tulenev kolmeaastane tähtaeg ja kohtutäitur oleks pidanud esitama täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamiseks, mitte aga täitma aegunud karistust. Samasugusele seisukohale on asunud Tartu Ringkonnakohus 12.septembri 2011.a. analoogilise sisuga otsuses tsiviilasjas nr 2-10-25008. Asjakohane ei ole kohtutäituri viide Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-20-08 punktile 12, mis selgitab vangistuse täitmise puhul karistuse kandmisest kõrvalehoidmise tagajärgi. Kohus leiab, et kohtutäitur rikkus kehtinud

§ 207lg 1,2, arestides võlgniku pangakonto 17.07.2008 pärast Kar

S § 82 lg 1 p 2 tuleneva tähtaja möödumist, mistõttu tuleb lugeda selline kohtutäituri täitmistoiming ebaseaduslikuks. Kuna pangakonto arestimine tervikuna oli ebaseaduslik, siis ei käsitle kohus määruses kaebuses esitatud konto arestimisega seotud üksikasju. Seega on R. R. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 18.augusti 2008.a. otsuse peale täiteasjas nr 170/2002/11333 põhjendatud ning R. R. kaebus tuleb rahuldada osaliselt, keeldudes kaebuse menetlemisest eespooltoodud põhjusel kohtutäituri A. Kolsari 1.augusti 2008.a. otsuse peale täiteasjas nr 170/2002/11824. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 170/2002/11333 on lõpetatud kohtutäituri poolt 17.11.2008 aegumise tõttu, puudub vajadus selles täiteasjas enam täitemenetluse lõpetamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus 5

(6)leiab, et kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, on antud asjas õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: Tartu Ringkonnakohtu 19.01.2012 kohtumääruse alusel: Jätta R. R. ja kohtutäitur Aive Kolsari määruskaebused rahuldamata. Muuta osaliselt Tartu Maakohtu
  1. novembri 2011 määruse põhjendusi ning lugeda Tartu Maakohtu
  2. novembri 2011 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „
  3. Rahuldada R. R. kaebus osaliselt.
  4. Tunnistada õigusvastaseks kohtutäitur Aive Kolsari poolt täiteasjas nr 170/2002/11333 17.07.2008 teostatud R. R. pangakonto arestimine (akt nr xxxx).
  5. Jätta läbi vaatamata R. R. kaebus kohtutäitur Aive Kolsari 01.08.2008 otsuse peale täiteasjas nr 170/2002/
  7. Jätta R. R. ja kohtutäitur Aive Kolsari menetluskulud maakohtus nende endi kanda.“ Jätta R. R. ja kohtutäitur Aive Kolsari menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda VÄLJAVÕTE ÕIGE: Inkeri Treial Kantselei juhataja 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.