2-09-8293/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-09-8293 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi OÜ Kopikas hagi Leelo Siniroht´i vastu 13 640,79 krooni ehk 871,80 euro nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
2. märts 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja Kaido Katalsepp RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista kostjalt, Leelo Siniroht´ilt, IK *, elukoht *, hageja OÜ Kopikas, registrikood 11124596, asukoht Paldiski mnt 26a, Tallinn, kasuks võlg kümme tuhat (10 000.-) krooni ehk kuussada kolmkümmend üheksa (639,12) eurot ja 12 senti arvelduskontole nr 221027530138 Swedbank´as.
4. Menetluskulud panna kostja kanda. Edasikaebamise kord Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamist esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise alus, oli tingitud mõjuvatest põhjustest. võla ASJAOLUD Pooled sõlmisid
5. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot.
6. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p 12.1 peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul.
7. detsembril
8. a kohtus üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase M. S.ga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi tasumata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Eelistungil vaidles kostja nõudele vastu, omapoolseid tõendeid esitamata, kuid oli nõus kompromissi sõlmima, mida ta aga ei teinud. Põhiistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumisest teadlik. HAGEJA NÕUE Pooled sõlmisid
9. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot.
10. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p 12.1, peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul.
11. detsembril
12. a üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase M. S.ga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi maksmata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Kuna kostja oli põhiistungi toimumisest teadlik, kuid istungile ei ilmunud ja kompromissi ei sõlminud, soovib hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. KOSTJA ARVAMUS Kostja on tunnistanud, et sõlmis hagejaga
13. aprillil
14. a üürilepingu eluruumile asukohaga *, makstes tähtajalise üürilepingu eest aastase üüri ette. Peale selle oli ta kohustatud tasuma ka vee ja elektri eest vastavalt arvestite näitudele, kuid seda ta ei teinud vaid kolis
15. a sügisel korterist välja kommunaalteenuste eest tasumata. Tema arvates lõppes siis ka üürileping. Mingeid tõendeid ta selle kohta esitanud ei ole ning eelistungil soovis ta sõlmida hagejaga kompromissi, mida aga ei teinud. Ka ei ilmunud kostja põhiistungile, kuigi oli selle toimumisest teadlik. Ta ei ole ka esitanud tõendit kohtusse ilmumata jätmise mõjuva põhjuse kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 413 lg 1 järgi on kohtul õigus hagi lahendada tagaseljaotsusega, kui kostja ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtuistungile. TsMS § 410 järgi on hageja taotlusel samuti õigus teha tagaseljaotsus, kui kostja on jätnud mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata ja hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist Käesolevas asjas on seega olemas kõik alused tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et käesolev hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega täielikult põhjendatud ja tuleb rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses. Pooled sõlmisid
16. aprillil 2008.a üürilepingu, mille alusel andis Kopikas OÜ kostjale üürile, tähtajaga üks aasta, 3-toalise korteri aadressiga *. Üürilepingu p 4.1 alusel kohustus üürnik tasuma kogu tähtaegse üürilepingu üüri terve aasta peale ette, mida Leelo Muinasmaa (pärast abiellumist Leelo Siniroht), ka tegi. Üürilepingu p 4.4 alusel kohustus ta edaspidi tasuma igakuiseid kõrvalkulusid. Kostja oma kohustusi tähtaegselt ei täitnud ning alates 2008.a septembrist jättis üürnik tasumata nii elektri kui ka kommunaalteenuste eest. Käesoleval ajal on tema võlgnevus 13 640,79 krooni ehk 871,80 eurot.
17. a novembris teatas kostja e-posti teel, et soovib üürilepingu lõpetada ja Haapsallu kolida. Vastavalt üürilepingu p. 12.1, peavad aga kõik lepinguga seotud teated olema edastatud kirjalikult ning saadetud tähitud postiga või väljastusteatega, mida üürnik aga eiras. Seega pooled üürilepingu ennetähtaegses lõpetamises kokkuleppele ei jõudnud ning leping kehtis oma tähtaja lõpuni ühe aasta jooksul.
18. detsembril
19. a üürileandja esindaja lepingualuses korteris kostja elukaaslase Marek Sinirohtiga ning koos fikseeriti vee- ja elektriarvesti näidud ning viimane kinnitas oma allkirjaga, et nad kostjaga kohustuvad kommunaalteenuste eest maksma. Kuna üürniku poolt on võlg ikkagi maksmata, soovib hageja seda kätte saada kohtu kaudu, vähendades nõutavat summat seejuures 10 000.- kroonini ehk 639,12 euroni. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud tähtajaline üürileping ei olnud vastavalt lepingu p 12.1 sätestatule lõppenud. Seetõttu oli kostja kohustatud tasuma ka vee ning elektri eest kogu lepingu kehtivuse aastase tähtaja jooksul. Seega on hagi põhjendatud ja tuleb täies mahus rahuldada. TsMS §-de 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. Seetõttu tuleb need jätta kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 410; 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik