TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2164 Otsuse kuupäev 22.12.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind´ kaebus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.03.2010 maksuotsuse nr.12.2-3/6491-6 peale Asja läbivaatamise kuupäev 03.12.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus esindaja v.adv. Kaspar Lind´ kaebus haldusasjas 3-10-2164 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 21.01.
- Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on teinud maksuotsuse nr. 12.2-3/6491-6 22.03.2010, millega on kohustatud tasuma OÜ-l Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus käibemaksu summas 604.800.- krooni. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna III kontrollitalituse vanemrevident on kontrollinud OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel märts kuni juuni
- Kontrolli on alustatud maksuhalduri 12.08.2009 korralduse nr. 12.2-3/6491-2 alusel. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud maksuhalduri kontrollaktis nr. 12.2-3/6491-5 26.01.
- Maksuhaldur on saatnud kontrollakti 26.01.2010 Osaühingule Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus tutvumiseks ning andis eriarvamuse esitamiseks tähtaja. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kaebaja ja OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) vahel toimunud vormiliste müügitehingute sisuks on ettevõtte üleandmine. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et kaebaja ja OÜ Nurmus Grupp vahelised tehingud tehti ettevõtte üleandmisega seoses. Kuna Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p. 1 kohaselt ei teki ettevõtte üleandmisest käivet ja KMS § 1 lg 1 p. 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, siis ei ole kaebajal õigust sisendkäibemaksu summas 604.800.- krooni oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Kaebuse esitaja taotleb Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.03.2010 maksuotsuse nr. 12.2-3/6491-6 tühistamist tervikuna ning menetluskulude väljamõistmist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsuses ei nähtu maksusumma määramise põhjused, sisuliselt selgub alles vaideotsuses , mis on täiendava maksukohustuse põhjuseks. Kaebaja on asunud seisukohale, et antud asjas on väär asuda seisukohale, et tegemist on ettevõtte üleandmisega. Käesoleval juhul on vastustaja maksuotsuses teinud järelduse ettevõtte üleandmise kohta üksnes põhjusel, et kaebaja omandas osa Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) lammastest, hiljem ka seadmed ja masinad. Kaebaja hakkas karja kasvatama samas asukohas, ning palkas osa Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) endistest töötajatest. Vastustaja on aga tähelepanuta jätnud, et kaebaja ostis üksnes osa Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) karjast ning palkas üksnes osa äriühingu endistest töötajatest. Samuti ei ole vastustaja ka analüüsinud, mis sai õigustest ja kohustustest. See tähendab, kas kaebajale läksid üle ka Nurmus Grupp OÜ olemasolevad tarne- ja hankelepingud, koostöölepingud, töölepingud ja kokkulepped ning kas need jäid kehtima samadel tingimustel. Äriühingule jäi pärast tehingut ligemale 250 lammast. Seega jätkas ka Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) tegevust lambakasvatuse valdkonnas. Seega ei saanud tegemist olla ettevõtte üleandmisega, kuna ettevõtte üleandmisel oleks kaebaja saanud kogu lambakasvatusega seonduva. Kaebaja hinnangul on väär vastustaja seisukoht, et ettevõtte ülemineku fakti tõendab ka asjaolu, et kaebaja soetas Nurmus Grupp OÜ-lt ostu-müügilepingutega nr 090602 (02.06.2009) ja nr 090605 (05.06.2009) erinevad seadmed, masinad ja mehhanismid, mis muuhulgas on vajalikud ka lambakasvatuse teostamisel. Väär on ka vastustaja väide, et kaebaja võttis üle olulise osa Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) töötajatest. Kaebuse täienduses jääb kaebaja oma esialgselt esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega , mille kohaselt OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ettevõte seisnes enne 11.03.2009 tehingut põhikarjast ning põllumajandustehnikast ning oli enne tehingut maksejõuetu. Kaebaja on seisukohal, et äriühingu tegevuse jätkamine või mittejätkamine müügitehingu järgselt sõltub siiski äriühingu enda valitud eesmärkidest. Juhul, kui äriühingu eesmärgiks oligi müügitehingu järgselt tegevus lõpetada, ei saa väita, et sellises olukorras äriühing tavapäraselt jätkab tegevust. Müügitehingu eesmärk võib olla ka enne äritegevuse lõpetamist vara võõrandamine, et tasuda hankijate või võlausaldajate eest olevad kohustused ning jagada äriühingu vara. Kaebaja ei saa käesoleva menetluse raames hinnata, milline oli OÜ Nurmus Grupp eesmärk, kas müügitehingute järgselt jätkata tegevust samal tegevusalal, mingil muul tegevusalal või lõpetada sootuks tegevus, kuid kaebaja saab kinnitada, et müügitehingu tegemise hetkel ei olnud kaebajale teada, et OÜ Nurmus Grupp plaanib äritegevuse lõpetamist. Vastupidi, kaebajal oli teadmine, et OÜ Nurmus Grupp ei võõrandnaud kogu karja ja seega võis eeldada, et äriühing jätkab tegevust. Isegi kui kaebajal selline teadmine olnuks, ei viita see sellele, et tehtud tehingute näol oli tegemist ettevõtte üleminekuga. Mingisuguse osa ettevõtte vara müük ei viita veel ettevõtte üleandmisele, kuna üle ei läinud selle varaga seotud lepingud ja õigused. Kaebaja on seisukohal, et äriühingu tegevuse jätkamine või mittejätkamine müügitehingu järgselt sõltub siiski äriühingu enda valitud eesmärkidest. Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus on soetanud
- märtsis lambaid ja 2009.a. juunis seadmeid ja sõidukeid. Maksuhaldurile kontrollimiseks esitatud raamatupidamise dokumentidest nähtuvalt on kaebaja arvestanud
- märtsis ja juunis sisendkäibemaksu hulka OÜ Nurmus Grupp poolt 11.03.2009, 02.06.2009 ja 05.06.2009 esitatud arved ning esitas OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse ja OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) sõlmitud ostu-müügilepingud. Maksuhaldur on seisukohal, et müügitehingud on näilikud ning varjatud tehinguks on OÜ Nurmus Grupp ettevõtte või selle osa üleandmine OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus. Enne 11.03.2009 tehingut seisnes OÜ Nurmus Grupp ettevõte põhikarjast ja põllumajandustehnikast, mis olid olulised OÜ Nurmus Grupp majandustegevuse säilimiseks. Vastustaja leiab, et põhikarja ja põllumajandustehnika ostu-müügitehingute varjus on tegelikult tehtud ettevõtte osa üleandmise tehing. Ettevõtte või selle osa üleminek toob kaasa kõikide ettevõtete või selle osasse kuuluvate kohustuste ülemineku. Maksuhaldur on märkinud, et õiguste ja kohustuste ettevõttesse kuulumisel on kaks tunnust: ettevõtte majandamisega seotus ja ettevõtte majandamise teenimine. Vastustaja kaebuse esitaja väidetega ei nõustu ning selgitab, et maksustamisel on aluseks tehingute majanduslik sisu ja juhul, kui tehingute vormiline külg ja tehingute sisu ei ole kooskõlas, lähtub maksuhaldur tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Vastustaja on seisukohal, et maksuotsus on selge ja üheselt mõistetav. Maksuotsusest on selgelt ja üheselt mõistetav , et maksuhaldur hindab kaebaja ja OÜ Nurmus Grupp vahel toimunud tehingud ümber ettevõtte üleandmise tehinguteks , kuna vara müügi tehingute puhul on tegemist näilike tehingutega, mille varjus on tegelikult toimunud ettevõtte või selle osa üleandmine. Varjatud ettevõtte ülemineku korral on tavapärane, et ettevõtte üleminek ei ole koheselt selge ning seetõttu on oluline välja selgitada, millistel asjaoludel on toimunud elulised sündmused. Vastustaja on rõhutanud, et maksuhaldur on kaebaja maksukohustuse välja selgitamiseks kõiki kontrolli raames tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates teinud maksukohustuse kohta järeldused ning asunud seisukohale, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ja OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus vahel sõlmitud müügitehingud on näilikud tehingud, mis on tehtud teise tehingu varjamiseks. Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel: 23.08.2010 on OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Maksu- ja Tolliameti 22.03.2010 maksuotsust 12.2-3/6491-6, millega on kohustatud kaebajat tasuma maksustamisperioodide märts 2009 eest 360.000.- krooni ja juuni 2009 eest käibemaksu 244.800.- krooni (214.200.- ja 30.600.-). Maksuhaldur on käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks alustanud üksikjuhtumi kontrolli, tehes 12.08.2009 korralduse nr. 12.2-3/6491-2, millega kohustas OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus esitama täiendavaid raamatupidamisdokumente. Kaebaja on esitanud arved 11.03.2010 nr. 290008, 02.06.2009 nr. 290017 ja 05.06.2010 nr. 290018, mis on aluseks võetud sisendkäibemaksu arvestamisel. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastatud asjaolud fikseerinud kontrollaktis nr. 12.2-3/6491-5, mis on esitatud ka kaebajale eriarvamuse esitamiseks. Kaebaja on esitanud eriarvamuse 10.02.
- Maksuhaldur tegi maksuotsuse 22.03.2010 nr. 12.2-3/6491-6 OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus kohustamaks tasuma märtsi ja juuni 2009 eest käibemaksu kogusummas 604.800.- Maksuhaldur lähtus tuvastatud asjaoludest, et 2009.a. märtsi ja juunikuus käibemaksu enammakse on tingitud lammaste, seadmete ja sõidukite soetamisest OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) ning äriühingute vahel sõlmitud müügitehingud on näilikud tehingud, mis on tehtud tegeliku tehingu varjamiseks. Maksuotsus on haldusakt, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsus tehakse siis, kui maksukohustuslane ei ole esitanud tuledeklaratsiooni või kui deklareeritud maksusumma on osutunud kontrollimise tulemusena ebaõigeks. Maksuotsuse tegemisel on juhindutud Maksukorralduse seaduse (MKS ) § 92 lg 1 p. 2 ning § 95 lg 1 ja
- Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega käesolevas haldusasjas, millega maksuhaldur on asunud seisukohale, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ja OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse vahel vormistatud müügilepingud on näilikud, mis on tehtud tegeliku tehingu varjamiseks. Maksuhaldur on kogumis hinnanud tõendeid ja analüüsinud asjaolusid, mis kinnitavad ettevõtte üleminekut. Maksuhaldur on välja selgitanud, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) on tegelenud põllumajandusega ja lambakasvatusega. Enne OÜ-ga Nurmus Grupp tehingute tegemist OÜ-l Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus karja ei olnud ning samuti puudusid ka
- aasta alguses palgatöötajad ja majandustegevus. OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskuse tegevus enne OÜ-ga Nurmus Grupp (likvideerimisel) tehingu tegemist toimus Tiidu suurfarmis. OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ettevõtte tegevus seisnes enne 11.03.2009 tehingut põhikarjast ja põllumajandustehnikast. OÜ Nurmus Grupp maksejõuetus oli selge 01.01.2009 seisuga , kuna tuvastatud oli äriühingu omakapital summas 5585.- ja
- aasta tegevus, mis oli kahjumis 3.737.116.- krooni, mis tingis tehingute tegemise, et vara ei satuks pankrotivara hulka. OÜ Lambakasvatuse Tõukeskus omandas OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika, mida oli vaja põllumajandustööde teostamisel, vilja transportimisel ja karjamaade hooldamisel ning jätkas lambakasvatusega. Maksuhaldur on märkinud, et osa varast jäeti realiseerimata OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus, et varjata ettevõtte ülemineku tehingut. Osa varast – kinnistud realiseeriti OÜ-le Marga Roosikasvatus. Asja materjalide juurde on lisatud kolm ostu-müügilepingut 11.03.2009 (müüdud põhikari – lambad), 02.06.2009 ja 05.06.2009( müüdud põllumajandustehnika) , millede juures on ka arved nr. 290008, 290017 ja
- Arvetel on märgitud käibemaksusummad vastavalt kr. 360.000.-, 214.200.- ja 30.600.04.02.2009 on müüdud kõik OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kinnistud. 26.02.2010 on Viru Maakohus väljastanud kohtumääruse OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) , mille kohaselt on lõpetatud OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Kui ettevõte oma vara müüb, ei tähenda see seda, et müüakse kogu ettevõtte vara ning tavapärase müügitehingu korral jääb müüjale ka vara, et jätkata majandustegevust. Kuna OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel ) oli makseraskustes, tekkis tal vajadus oma vara müüa ning tema koguvarast ei oleks jätkunud kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna maksuhalduri märgete kohaselt oli OÜ-l Nurmus Grupp (likvideerimisel) 40 võlausaldajat
- aastal. Põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika ostumüügi tehingute näol on toimunud ettevõtte või selle osa üleminek, mis mõlema äriühingu poolt on teadlikult ja tahtlikult sooritatud. Kaebaja on ostnud OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika, millega kaasnes OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt vara üleandmisega seotud tegevuse jätkamine kaebaja poolt, mis viitab ettevõtte osa üleminemisele. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa lähtuda tehingu vormilisest küljest ega ka arvetest, mis võivad olla nõuetekohased, vaid tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Seega ostumüügi tehingute varjus on toimunud ettevõtte üleandmine. Seda, et tegemist on ettevõtte üleminekuga näitab see, et üle on läinud olulisemad töötajad OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel). Vastustaja on nimeliselt välja toonud töötajate nimed, kes on järk-järgult üle läinud OÜ-lt Nurmus Grupp (likvideerimisel) OÜ-sse Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus. Üldiselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga üle omandajale kõik õigused ja kohustused, kaasa arvatud töölepingust tulenevad kohustused. Samuti on järg-järgult üle läinud ka uuele omanikule varalised kohustused. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) on peamine tegevusala 2006 ja 2007 majandusaasta aruannetest nähtuvalt lihatõugu lammaste kasvatamine, silo ja heina valmistamine ja nende müük. Üldjuhul on soov vältida kohustuste üleminekut, selleks tehakse toiminguid ja tehinguid, mis takistavad ettevõtte ülemineku tuvastamist. VÕS § 182 lg 2 kohaselt lähevad üle omandajale ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas ka töölepingutest tulenevad kohustused. Oluline on võtta üle kõik need õigused ja kohustused ning need varad, milleta ettevõtte majandus ei toimiks. Antud juhul on üle võetud OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) kui ettevõte, mis toimib iseseisvalt. Kõik üle võetud karja ja põllumajandustehnikaga seotud kohustused ning vajalik töötajaskond on üle võetud, et majandustegevus jätkuks. Asja materjalide kohaselt on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) realiseerinud oma vara peamiselt OÜ-le Marga Roosikasvatus (kinnisasjad) ja OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus (põhikarja (lambad) ja põllumajandustehnika) ning puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ-l Nurmus Grupp oleks jäänud vara, millega majandustegevust jätkata. Maksuhaldur on ka välja selgitanud, et lammaste asukoht seoses lammaste võõrandamisega ei muutunud. Kaebajale on üle läinud ka koos lammaste võõrandamisega Tiidu suurfarmi ehitise kasutamise õigus. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti märkinud, et Tiidu suurfarm koos lammastega on üks terviklik majandusüksus, mis võimaldab lambakasvatusega tegelemist. Samuti on OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) poolt kaebajale üleantud seadmed, masinad ja mehhanismid, mis teenivad lambakasvatusettevõtte majandamist, käsitletav ühtse majandusüksusena. Kaebaja märge, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) jätkas tehingutega ka pärast tehinguid kaebajaga ja ei ole üle andnud kaebajale kõiki lepinguid , on paljasõnaline ja tõendamata, kuna kaebaja ei ole esitanud maksuhaldurile ega kohtule sellekohaseid lepinguid ega konkretiseerinud neid kaebuses. Osaühing Lambakasvatuse Tõukeskus jätkas Nurmus Grupp OÜ (likvideerimisel) põhitegevust, mis on lihatõugu lammaste kasvatamine , Nurmus Grupp OÜ tegevuskohas (Tiidu farmis) ning sellest lähtuvalt ei omanud ka tähtsust see asjaolu, et müümata jäi Nurmus Grupp OÜ-l (likvideerimisel) umbes 250 looma, üle on antud enamus loomadest. Vastustaja on selgitanud oma täiendavas vastuses, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) makseraskused ja varaline seisund omab tähtsust osas, milles hinnatakse, kas OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) ja OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus vahelised tehingud olid tavapärased. OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) maksejõuetus aitab hinnata poolte tahtlust tehingute sõlmimisel. OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus pidi olema teadlik OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) maksejõuetusest ning tehingud on tehtud selleks, et vara ei satuks pankrotivaraks, luues seega OÜ Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus läbi vormilise müügitehingu võimaluse alusetu sisendkäibemaksu kaudu endale käibemaksu enammakse tekitamiseks. Maksuhaldur on rõhutanud, et OÜ Nurmus Grupp (likvideerimisel) omalt poolt käibemaksu riigile ei ole tasunud. Seega on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et mõlemad äriühingud tegutsesid tahtlikult , et vältida ühe äriühingu käibemaksu tasumist riigile ning teiselt poolt tekitada OÜ-le Eesti Lambakasvatuse Tõukeskus võimalus saada tehingutest tagasi sisendkäibemaks. Seega kontrolli käigus on maksuhaldur teinud kindlaks kahe äriühingu vahel toimunud tehingute majandusliku sisu, mille kohta on vormistatud dokumendid ja arved, mille alusel on kaebaja arvestanud sisendkäibemaksu summas 604.800.- krooni. Kuna tuvastatud on , et tegemist on ettevõtte üleandmisega, ei ole kaebajal õigust maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata maksustamisperioodil märts 2009 sisendkäibemaksu summas 360.000.- krooni ja maksustamisperioodil juuni 2009 sisendkäibemaksu summas 244.800.- krooni (214.200.- + 30.600.-) Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-31-99 p. 3 leidnud, et maksukohustuse tekkimise aluseks olevate faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Selline olukord oleks vastuolus maksu kui avalik-õigusliku kohustise olemusega ning ühetaolise maksustamise põhimõttega. Käibemaksuseaduse § 4 lg 2 p. 1 kohaselt ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleminekul Võlaõigusseaduse tähenduses. Maksukorralduse seaduse § 85 lg 4 kohaselt tuleb deklaratsiooni esitajal esitada õiged andmed ja andmete õigsust kinnitada. Sama seaduse § 10 lg 2 p. 1 ja p. 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise õigsust ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on käesolevas asjas õiguspäraselt lähtunud tuvastatud asjaoludest ning majandustehingute tõlgendamisel tuleb lähtuda tehingu tegelikust sisust, mitte selle vormilisest küljest. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata , kuna maksuotsus on õiguspärane, põhjendatud, tugineb seadusele ning vastab haldusakti nõuetele, seega puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Asjaolu, et vaideotsusega on täiendatud maksuotsuse motiive, ei muuda vaidlustatud maksuotsust õigusvastaseks, kuna maksuotsusest on täielikult aru saada asja faktiline ja õiguslik alus ning maksuotsus on motiveeritud. Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks